50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis tisler
Õppematerjali autor
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6
...............................................................................25 Sissejuhatus Tõuke antud uurimistöö tegemiseks sain inimestelt, kes panid mind mõtlema, kui palju inimeste elulood on kaante vahele koondatud. Ajast, oludest, inimestest. Tean, et katse koos inimese endaga kiirkorras läbi korrata tema senine elu ei anna täiuslikku pilti. Uurimistöös on kasutatud kõige lihtsamat moodust: rääkida, üles kirjutada, rääkida. Vaadata elule tagasi ning meenutada oma elu lugu ja seda mõjutanud valikuid, pöördeid, õnnestumisi, kahtlusi. Oma elu tähthetki. Loomulikult sel moel kirjasõnas sündinud lugu saab olla vaid niivõrd avameelne, kuivõrd inimene ise seda õigeks peab. Oma uurimistöö jutuvoo katkemisega surun peale mõne küsimuse, mis inimesele omale poleks pähe tulnud. Ei ma ei otsi situatsiooni, lihtsalt võib-olla ka jutustaja otsib lihtsalt natuke vürtsi. Ma arvan, et see uurimistöö ei ole ainult elulooline, vaid ka ajastu-looline.
Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saanud filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand ta emale ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Äriga ta mõistetavalt enam tegelda ei saand: sellest ta küll vanade sõpradega rääkis, kuid sellest ei taiband ta suuremat. Vanaisa oli kaotand oma varanduse. Esialgu sai ta töötada omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja
piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud
Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis mind tihti jalutama - Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus meiega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudes t ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus räägiti peamiselt poliitikast
15 Aserbaidzaani 1905. aasta revolutsioonilise liikumine: bolsevik Mesadi Azizbekov agiteerib aseri töölisi välja astuma. 16 ,,Apseroni" järg, milles käsitletakse uute puuraukude rajamist. Llinnakomitee sekretär Aslanov võitleb avantürist Molajevi ja tema pooldajatega. 17 Jutustuses kirjeldatakse 26 Bakuu komissari võitlust kommunistliku korra kehtestamise eest. toetada uut teaduslikku leiutist ka siis, kui selle vastu on ,,Aznefti" mõjuvõimas juhataja Mirzojev. Valides töö ja perekonna vahel, seab Kudrat Ismail-zade esikohale töö, nägemata mõnikord nädal aega oma naist18. Mõnevõrra ebaloogiliselt jätkub tal veel energiat teatris käia, naftatootmise ajalugu ja uusimaid teadussaavutusi uurida, tootmismiinimumi kurustel õpilasu jälgida. Suhetes inimestega on ta järk (küsimus ,,Või on vaja veel üks kord seletada" tähendas, et et jaatava tagasisisde korral nõuet karmistatakse; ta küsitles kursusel õpilasi, kirjutas nende valed vastused
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid