Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine............
meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal
sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid
internetivahendusel tegelikult kõik kättesaadav on. Teiseks saan ma väga palju infot oma eakaaslaste käes, eriti tähtsaks infoallikaks pean oma kursusekaaslaseid. Kui juba on nii, et kursusel on mitukümmend õpilast, siis on ilmselge, et nende seas on keegi, kes teab midagi rohkem kui teised ning pole seda kade jagama. Nii see info liigub. Eriti lihtsaks teeb infoliikumuse asjaolu, et on olemas selline sotsiaalmeedia koht nagu selleks on Facebook. Facebooki suhtutakse väga erinevat moodi. Minu silmis on Facebooki-suhtijaid kolme sorti: on need, kes seda ei salli ning keelduvad sinna kasutajat tegemast, on need, kelle kogu elu ja aeg näib keerlevat just Facebooki ümber ning on need inimesed, kes kasutavad seda lihtsalt suhtluseks ega tunne selle vastu mingeid erilisi tundeid. Mina olen üks nendest. Mul on hea meel, et selline koht olemas on, sest ülikoolis käimise on
jaanipäeva . Aastavahetusel ja jaanipäeval ollakse perega alguses siiski koos , peale seda on aega sõprade jaoks . Samuti toimub emade- ning isadepäeva hommikuti traditsionaalne hommikukohv ning üles äratamine . Maal teeme ka maituld ning peame muidugi ka sünnipäevi . 08.01.2007 11 Meedia : TV , raadio , ajalehed , ajakirjad , internett Esimene televiisor osteti siis , kui mu isa oli 5 aastaselt . Peale selle ei olnud laste-saateid iga päev , vaid üle päeviti ning filme lastel vaadata ei lubatud . Samas ei olnud filme ka palju , enamuses näidati vene sõjafilme . Tol ajal oli kaks programmi üks oli eesti televisioon ja teine oli kesktelevisioon . Ajalehti ja kirju käis tol ajal päris palju , sest neid tellida oli suhteliselt odav . Tellimisega oli ka omamoodi , head ajalehed ja kirjad olid limiidiga . Isa
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastus...........................................
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. (Rebane 2012) Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule. Valminud küsitlusankeedi link laeti üles veebipõhisesse suhtluskeskkonda facebook.com ning paluti kõigil vastata küsimustikule. 7 2.3 Vaatlus Eesmärgiks oli teostada struktureerimata vaatlus ning poolstruktureeritud vaatlus. Kuna hetkel ei toimu valimisi ning ei ole ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtadest ETV+
Andrus Kivirähk Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Andrus Kivirähk on eesti näite- ja romaanikirjanik ning humorist. Arvatavasti on ta kaasaegse Eesti hinnatuim autor, kelle teosed on suurt populaarsust võitnud. Kuigi Kivirähki romaanid on väga edukad, eelistab mees siiski näidendeid kirjutada ning oma arvamust avaldada Eesti Päevalehe veergudel. ,,Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Täh
Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
Nädalavahetusel harrastab kepikõndi. 1.2 Füüsiline eluviis väga aktiivne ( füüsiline töö, jalgratta sõit, koeraga jalutamine, trenn, kepikõnd) Vaimne eluviis. -Hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, tajub ja mõtleb reaalsust, teadvustab iseennast (kui olukord on pingeline- masendus, depressioon- otsib abi psühholoogi käest, tema vastuvõtul hakkas käima 7 aastad tagasi, peale tütre surma ), loeb lehte/ajakirju, lahendab ristsõna, peab endast ja teistest lugu, püüab mõelda positiivselt, proovib näha inimesi ja sündmusi paremast küljest, heatujuline, otsustuasmisvõimeline ja võime kohaneda muutustega ( otsustas, et müüb oma korteri maha ja ostab väiksema tütre ja vennalesugulaste lähedal Rakvere kandisle; kolides teise kohta kindlasti otsib osalise tööajaga tööd ja tegeleb edasi trenniga) 1.3 Sotsiaalne tervis(suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus). Suhtlemisring- tööl olles
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus........................................................
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen- see on tõsi-, aga seda ei m
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õ
venekeelse hariduse ja nad kasutasid vene keelt tihti, tsiteerides luuletusi või öeldes mõned laused. Teine perekonnas tuntud keel oli saksa keel, mida oskasid kõik peale tema: vene keelt vanaema ja tädi Eva ei osand. Lendur üllatas neid sellega, et kutsus kord vanaisa, kes ei olnud temaga söandand eriti avameelselt rääkida, kuulama Ameerika Hääle venekeelset saadet, öeldes, et kuulame nüüd vaba raadiot. Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saanud filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand ta emale ja ühe luuletuse mustandi leidis alles
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
Virumaa Teataja 2004, 15. mai. 19 4. Priimägi, L. Eestis kestab ühepäevakirjanduse aeg. 5. Pulver, A. Sulesepp jättis hoopis labida. - Virumaa Teataja 2003, 21. märts. 6. Teder, T. Romaanirindel muutusteta. Sirp 2001, 23. veeb. Raamatud 7. Tohvri, E. Kollaste lehtede aegu. Varrak 2002. 8. Tohvri, E. Majad jõe ääres. Olion 2001. Internet 9. (www.apollo.ee) 10. (www.raamatukoi.ee) 11. (www.varrak.ee) 10.Lõppsõna Juba üsna uurimistöö koostamise algusfaasis sain teada, et see autor ei kirjuta sugugi minuealistele suunatud romaane. Sellegi poolest võin öelda, et Tohvri romaanide lugemine pakkus uudse ja huvitava kogemuse, kuigi kohati ei olnud mul autorit kerge mõista. Töö käigus sain Erik Tohvri ehk Hans-Erik Laansalu kui inimese kohta teada
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee................................................
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õpetamine Järveperas. Sama va
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mr
Milline lapsevanem tahaksin olla ? Üha enam ja enam mõeldakse sellele, kuidas paremini planeerida oma elu. Üheks tähtsaimaks otsuseks mis selles suures ja tähtsas plaanis langetada tuleb on laste sünd. Lapseootust peavad planeerima tulevased vanemad koos. Mõlemad peaksid endalt küsima : "Kas ma tunnen, et olen praegu valmis saama emaks / isaks ? Kas me tunneme, et tahame koos olla vanemad meie lapsele ? " Milline lapsevanem tahan mina olla? Kuna mu tädi on lasteaia-õpetaja uurisin temalt vajalikku informatsiooni,ning leidsin referaadi,mis töötles läbi erinevad emade prototüübid.Neid on neli: Super ema,Peaaegu ema,Äravaevatud ema ja Pedant-ema.Just nende 4 prototüübi alusel proovin mõtiskleda,milline ema võib minust kunagi saada. SUPER EMA: Tema otsib kõiges tasakaalu. Lapsega tegelemine toimub kas tema initsiatiivil või lapse palvel. Kui too ilmutab iseseisvust ning ütleb emale: "ma ise", siis ema kannab kannatlikult maha kõik lap
1. Küsimused (10-12 küsimust intervjuu kohta); 2. Diktofon? 3. Küsimused intervjueeritavale lugemiseks; 4. Jutuke ei tohi vahele segada, raskendab pärast andmete töötlemist ning ei vasta viisakusreeglitele; 5. Ajast ja teemast tuleb kinni pidada; https://www.youtube.com/watch?v=beUu5ZYWHXI Mingi lemmikreporter/ajakirjanik? Kui jah siis miks meeldib? lemmikvaldkond uudistes? Küsimused: 1. Milline meedia huvitab? 2. Millist meediat tarbid? 3. Mida igapäevaselt jälgid? 4. Millist meediat sõbrad tarbivad? 5. Millist infot usud? 6. Kas mõned allikad on usaldusväärsed? 7. Mida arvad Elu24st? 8. Mis arvad Facebookist? 9. Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Kokkuvõttes suht hea intervjuu. Polnud suuri puudusi. Talle meeldisid usaldusväärsed meediakanalid, ei olnud suur sõber nt. Reporteriga.
kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli luksus,mida igaüks endale ei saanud lubada, mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Aga võibolla oli see just miinuseks. Kui ei ole mitmeid allikaid, millele informatsiooni kogudes toetuda, et info tõesuses kindel olla, siis ei saa ju ausalt tunnistada, et sa usud seda mida kuulsid või lugesid. Aga samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde, et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
1934 toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis kontrollis ja suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus (Isamaaliit), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena. 14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste, ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist. * uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 Mary Had A Little Lamb nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
