Kes iganes kontrollib meediat-kontrollib ka mõistust (0)

Kes iganes kontrollib meediat , kontrollib ka mõistust
Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees.
Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on.
Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal. Oli aeg, mil neil üksikutel saadetel, mida näidati, oli väga suur tähtsus. Kõik vaatasid ja teadsid. Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks. Selle pidev jälgimine oli iseenesest mõistetav ja väga populaarne . Saadete hulk kasvas, millest suure osa võtsid enda alla meelelahutuslikud saated . Samuti olid järsku kättesaadavad välismaised filmid, seriaalid ja uudised. See kõik aitas televisiooni populaarsuse kasvule kõvasti kaasa. Kahjuks või õnneks läks televisioon oma mitmekülguses ehk veidi liiga kaugele. On raske mõista, mis on päris ja mis on fiktsioon . Peale selle, kogu teleri vaatamise ajal üritatakse vaatajale meeleheitlikult midagi pähe määrida . Kogu see kupatus on aga normaalse inimese jaoks väsitav ja raskesti hoomatav. Seetõttu olemegi täna olukorras, kus televiisorit vaatavad enamasti sellised inimesed, kel aega küll ja veel. Noored, tegusad ja kiire elutempoga inimesed kasutavad info kätte saamiseks hoopis interneti või ajalehti.
Selle kõrval on raadio oma arengus teinud palju vähem sik-sakke. See on palju pikaajalisemalt olnud publikule kättesaadav ning oluline info allikas. Samamoodi nagu televisioonil, oli raadiol oma kõrgaeg , mil raadiosaateid juhtinud tegelasi kõik teadsid, austasid ja ülistasid. See oli aeg, mil televisiooni polnud nii levinud ja raadiol polnud ajalehtede kõrval info edastamises muid olulisi konkurente. Väiksel hulgal saadetel oli suur mõju ja tähendus. Sellele järgnes mitu erinevat etappi, mil saadete ja raadiokanalite hulk kasvas, kuid kantavad väärtused on siiski jäänud samaks. Tänasel päeval pole raadio kaotanud oma tähtsust ja publikut. Endiselt leidub raadiokanaleid, kes juba aastakümneid enam-vähem sama malli järgi tegutsevad ja on sealjuures ka edukad. Nende kõrvale on tekkinud palju erinevatele sihtgruppidele suunatud raadiojaamu. Näiteks peamiselt noortele suunatud kaasaegset muusikat või keskealistele nende nooruspõlve meenutavat retromuusikat mängivad kanalid.
Paraku on televisoonil raadio ees mitmeid eeliseid. Esimene ning ilmselge eelis on visuaali olemasolu, televisioon mõjutab kaht meelt, raadio vaid üht. See muudab televisiooni lihtsamini jälgitavaks. Vaataja ei pea pidevalt endale kirjeldatavaid olukordi ette kujutama ja ekraani vahendusel on kordi lihtsam anda edasi emotsioone kui vaid heli teel. Raadios mängib palju suuremat rolli saatejuht , tema hääl peab olema meeldiv, arusaadav ja kandma endas vastavat emotsiooni. Televisioonis on saatejuht samuti oluline aga peale hääle aitab kõikvõimaliku infot edasi anda kõik muu visuaalne. Muuhulgas ka riietus, näiteks TV3-e Seitsmeste uudiste saatejuhtide rõivad pärinevad eesti disaineritelt, kes oma loomingut sellisel moel reklaamivad. Igapäevaselt inimeste ees olevad inimesed on ka omamoodi trendiloojad, neil on alati stilistide poolt valitud kõige uuema moe järgi valitud kostüümid .
Kui televisioonil on lihtsam inimese tähelepanu köita siis raadiol on jällegi lihtsam inimeseni jõuda. Raadiot saab kuulata igal poolt: autost , arvutist, telefonist ja ka telerist. Peale selle on see tasuta, mis on samuti oluline. Kuulaja saab kanalit valides otsustada, kas ta tahab kuulata jutusaateid ja uudiseid või muusikat. Viimase valikuvõimalus on suur, klassikalisest technoni. Televisioonis on kanalid samamoodi jaotunud valdkondadeks, kuid siiski on nende sisu palju mitmekesisem. Ühelt kanalilt saab enamasti vaadata nii uudiseid, meelelahutuslike saateid kui ka dokumentaale. Raadiokanalitega on asi lihtsam, on kas muusika või uudised, jutusaated ja intervjuud. Reklaamide osakaal on väike ning võrreldes televisiooniga on neid kordades vähem. Jällegi muudab see raadio inimesele meeldivamaks.
Tänu raadio heale kättesaadavusele ja visuaali puudumisele on see suurepärane võimalus kuulajale samal ajal millegi muuga tegeleda. Vaevalt istub keegi kodus diivanile ja hakkab raadiot kuulama, seda tehakse ikkagi enamasti millegi muuga samaaegselt. Kõige levinumad ajad raadio kuulamiseks on ilmselt hommikud, mil inimesed kodus raadio saatel toimetavad ja tööle sõidavad. Üks hea omadus raadio kuulamise juures on ka see, et inimene saab kuulata valikuliselt. Pidevalt taustaks mängiv raadio enamasti ei sega, seda kuulatakse tähelepanelikult vaid siis kui selleks soovi on. Televisiooni kõrgaeg on aga õhtuti , mil päevased toimetused on tehtud ja aeg on lõõgastumiseks. Selle aja peale on päeva tähtsaimad uudised raadiost ja muudest meediaväljaannetest mitmeid kordi juba kuuldud ja üllatada on keeruline. Ometi istutakse kodus diivanitele ja klõpsitakse kanaleid , oodates , mida neile järgmiseks ette söödetakse.