lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Joonis 7. Min töörõhk Joonis 8. Max töörõhk 2.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend 2.5 Rõhuaku
pumpa. Seejärel surutakse vedelik pumba korpuse ja hammasrataste vahele jäävas ruumalas väljavooluavasse. Põhiparameetrid Töömaht 0,2 200 cm3 Sele 4.13 - Kruvipump Töörõhk < 300 bar (sõltub pumba mõõtmetest) Põhiparameetrid Pöörlemiskiirus 500 6000 min-1 Töömaht 15 - 3500 cm3 Töörõhk < 200 bar Pöörlemiskiirus 1000 3500 min-1 45 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat Ruumala Filtrimise kiiruse pinnaühiku pinnaühiku Aeg Aja muut Nivoo Filtraat muut pöördväärtus kohta kohta
sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis
p= d p = rõhk töövedelikus [bar] 6 = toru materjali lubatud tõmbepinge [Rm] t = toru seina paksus [m] d = toru siseläbimõõt [m] Arvutuskäik. 12 × 10 -3 m 3 A= 60s = 0,00005m 2 = 50mm 2 m 4 s 50mm 2 d =2 = 7,98mm Valime lähima suurema siseläbimõõduga standardse toru, mis on 12x2. Tabeli järgi on lubatud töörõhk 395 bar. Leiame materjali lubatud tõmbepinge järgi maksimaalse rõhu valitud torule: N N 400 × 2mm 100 ×106 2 mm 2 N m = 1000bar p= = 100 2 = 5 8mm mm 10 Vastus: Lähteandmetes püstitatud nõudmised voolukiiruse ja vooluhulga saavutamiseks vajame toru, mille siseläbimõõt on vähemalt 7,98 mm
ventiiliga, kui paralleelselt on tegemist kolme liiteavaga vooluhulka reguleeriva ventiiliga. Sele 9.13 Täpistakistite tingmärgid (vasakul paneelile, paremal pesasse) Põhiparameetrid Mõõt 5 ja 10 Vooluhulk < 50 l/min Töörõhk < 210 bar 9.3 Vooluhulka reguleerivad ventiilid Sissejuhatus Vooluhulka reguleerivate ventiilide ülesandeks on hoida töövedeliku vooluhulk konstantsena sõltumatult töörõhu muutustest. Selleks on ventiilis kasutusel reguleeriv takisti 2 (toimib Sele 9.14 - Vooluhulka reguleerivate rõhukompensaatorina) ja mõõtetakisti 1 ventiilide tööpõhimõte (sele 9.14). Tänu neile kahele takistile
2 * 9,81 h1-2 =1,388+1,019 =2,4 m p1-2 = h1-2 g bar p1-2 =2,4*860*9,81 =20248 Pa =0,2 bar Vastus: Kui torustiku pikkus on 25 m, on rõhukadu meetrites 2,4 m ja baarides 0,2 bar. Ülesanne 8 Antud: Hüdrosilindri kaugus pumbast: h =10 m Minimaalselt nõutav töörõhk silindris: pt =63 bar =6300000 N/m2 =63*105 Pa Eelmises ülesandes leidsime, et rõhukadu 25 m pikas torustikus on baarides 0,2 bar. Et leida kui palju on rõhukadu 10 m pikas torus on vaja rõhukadu jagada 2,5-ga. p1-2 Rõhukadu baarides: 6 0,2 2,5
.. 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- või mitmeastmeline, lihttoimeline või kahepoolne. Lihttoimelisel üheastmelisel kompressoril teeb kolb tööd ainult ühes suunas liikudes, kahepoolsel kompressoril on mõlemad töökäigud. Kruvikompressor Kruvikompressoril on kaks kruvielementi, mis pöörlevad. Nende vahel olev õhk surutakse kokku. Tänapäeval enamtoodetavad ongi just kruvikompressorid. Tema eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast.
juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 Radiaalkompressor 14 Sele 13 Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3
juhtimise teel ühest kompressorist järgmisesse (sele 12) Sele 12 – Radiaalkompressor 14 Sele 13 – Erinevate kompressoritüüpide võrdlus 15 2.3 Kompressorite tootlikkuse reguleerimine Kuna reaalsetes tingimuses ei ole pneumosüsteemi poolt tarbitav suruõhu vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3
Aktuaator Tüüp: RV 10503 Mark: FRYDENBÖ steering gear Rooliballeri diameeter: 455 mm ° Maksimaalne roolinurk: 2 x 46, 5 Arvutuslik rõhk: 100 bar Kaitseklapi avanemise rõhk: 100 bar Töörõhk: 80 bar Arvutuslik moment: 1269 kNm ° Pööramise aeg 1 pumbaga (35030) : max. 28 sek. ° Pööramise aeg 2 pumbaga (35030) : max. 14 sek. Pumbajaam Tüüp: PPSM 2 ´´ Kruvipump ,,Leistritz" tüüp: L3MF 52104
6 7 17. Nimeta joonisel käeshoitav detail ja kirjelda selle ülesannet! Käeshoitav detail on rõhuaku kolb. Rõhuakude ülesanne on leevendada sidurite ja pidurite lülitumishetkedel tekkivaid järske rõhu muutuseid. Rõhuakud muudavad käiguvahetuse sujuvamaks. 18. Millistesse kanalitesse juhitakse töörõhk (PL) käiguvahetussiibri asendites : P = Mitte ühessegi R = Kanalisse 5. N = Mitte ühessegi D = Kanalisse 4. 2 = Kanalitesse 1. ja 4. L = Kanalitesse 1., 3. ja 4. 7 8 19. Tutvu arvutiprogrammi või Online-animatsioonide abil käiguvahetuse elektromagnetklappide ja siibrite tööpõhimõttega
7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige: Kõrget rõhku saadakse mitmeastmelise kompressoriga, milles gaasi komprimeerimiseks vajaliku energia vähendamiseks ja kompressori töötingimuste parandamiseks on astmete või astmegruppide vahele paigutatud vahejahutid. Kompressorite üheks tähtsaimaks osaks on ressiiver
- Pidurikambri tõukurvarda ning pidurihoova ühenduslülitid peabad vabalt liikuma, vajaduse korral õlitage. - Kõrvaldage kõik torude voolikute ning ühenduste lekked - Kontrolli õhkpatjade korrasolekut ning asetust - Kontrolli rõhu olemasolu pidurikambris. Veoauto testimisnõuanded: Pidurisüsteemi leke kontrollimine 1) Paigalda rõhunäidik toitemagistraali ühenduspea (punane) külge 2) Täida pidurisüsteem suruõhukuga kuniks saavutad maksimaalne töörõhk. Lülitage mootor välja 3) Pidurisüsteemis ei esine leket, kui rõhu vähenemine on all 0,6Bar 30 minuti jooksul (I) 4) Sõidupiduri rakendades (käsipidur on peal) ei tohi esineda märgatavat rõhu langust 15min jooksul. Veoauto testimisnõuanded - Õhupaagi ning rõhunäidiku rõhu kontrollimine 1) Ühenda rõhunäidik õhupaagi külge 2) Võrdle õhupaagi rõhku veoauto kabiinis oleva rõhunäidiku tulemiga. ABS pidurisüsteem
12 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem BS- Oily water separator ( 2,5 m3/h) BSP- Oily water separator pump ( 2,5 m3/h) SP- Sludge pump ( 7,7 m3/h; 3,0 bar) 1.2.9 Sanitaarsüsteemid 1.2.9.1 Heiteveesüsteem 13 1.2.9.2 Mageveesüsteem FW TK 18/19- Magevee tangid ( 35,6/ 18,6 m3) HWP 1; 2- Hüdrofoori pump ( Behrens Pumpen VKO 112 WW; 1,5- 1,8 m3/h; 3- 4 bar) HFT- Hüdrofoori tank ( 300L; töörõhk- 3 bar) UV- UV sterilizing plant HWT- Hot water boiler (Type HR- BE 290; 210 L) WWP- Circulating pump warm water ( Behrens Pumpen CHI 2- 40; 2,0 m3/h; 2,9 bar) SWP- Merevee pump ( 15,3 m3/h) FWG- Freshwater generator ( Alfa- Laval- JWP- 16- C40; 5,3 m3/24h) FWGP- Freshwater generator pump 14 1.2.10 Keskküttesüsteem Pump 1- Cerculating pump Heating boiler (Wilo- Top- S80/10; 15 m3/h)
..4000 dm3/h) , keskmise (400...2800 m3/h) ja suure (2800...7000 m3/h) võimsusega põletid, · kasutus viisi järgi. 5 1.5.Gaasikeevituse sooritustehnika 1.5.1 Injektoripõleti leegi operatsioonide järjekord. Injektoripõleti leegi süütamine operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada balooni ventiilid. 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süütada segu, oodata 5 sek selleks, et gaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleerida leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektoripõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda balooni ventiilid. 4
Veduk ja haagis ei pidurda. Kompressor varustab suruõhuga kõiki punast värvi torustikuga ühendatud süsteemi osasid. Vedruakude silindrid on täidetud suruõhuga ja seisupidur pole rakendunud. Sõidupiduri pidurikambrites on välisõhurõhk. Sõidupiduriga pidurdamine Vastavalt pedaalile vajutamise nurgale liigub suruõhk pidurikraani (6) I harust pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid rakenduvad samuti. Haagisepidurite juhtklapi (12) kaudu aktiveeritakse ka haagise pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED ÜLESANDED AINES HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: NR. 9 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn Ülesanne 2 Arvutage, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk, kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus on = 850kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjub väline ülerõhk p0 = 1,2 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on 14 m. Antud: = 650kg/m3 p0 = 0,028 bar = 2800Pa h = 2,5m g = 9,8 p=? p = hg + p0 p = 650 2,5 9,8 + 2800 = 18725 N/m 2 = 0,19bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk on 0,19 bar. Ülesanne 4 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m=5600 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt ...
tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on madal kasutegur ja teatud juhtudel (näit auto piduriseade) ka suured mõõtmed ning mass.
Pulberkustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine mass: 6kg Kustutusaine: ammooniumfosfaat ja sulfaat, lämmastik 14bar Põlengud: A-B-C klass Tööaeg: 15sek Kasutatakse elektriseadmetel kuni 1000V, ohutu kaugus vähemalt 1m. Vesikustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine: vesi, lämmastik 14bar Põlengud: A klass Tööaeg: 30 sek Joa pikkus: 7 m Kasutatakse elektriseadmetel ku ni 1000V Süsihappegaaskustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine:CO2 Põlengud: ABCE klass Tööaeg: 10-15 sek Töörõhk: 60bar Kasutatakse elektriseadmetel F-klassi tulekustuti TEHNILISED ANDMED Madal surve (alla 10 bar ) ja spetsiaalne pihusti Kustutusaine: suure tihedusega vesilahus, mis sisaldab leeliselisi sooli ja muid kemikaale, mille toimel rasv osaliselt seebistub. Rasva pinnale tekib vahukiht, mis takistab tõhusalt aurumist ja seetõttu kaitseb uuestisüttimise eest. Põlengud: A/F klass 01. jaanuarist 2011 on F-klassi tulekustuti ehk rasvakustuti suurköökides kohustuslik VAHTKUSTUTI 50 L
Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B ( mmHg) B= (5.1) 0,0075 762 B= = 101600 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p1 ( mmH 2 O ) p1 = (5.2) 0,10197 110 p1 = = 1078 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt=B(Pa)+p1(Pa) (5.3) Pt=101600+1078=102678 Pa Arvutused Erisoojuse leidmine keskväärtustes 3 Q = Pw * 10 -3 Q1 = 5 * 600 * 10 -3 = 3kJ Q2 = 10 * 600 * 10 -3 = 6kJ Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse t1 = t 2 - t t11 = 24,3 - 4,64 = 19,66C 0 t12 = 30,6 - 9,21 = 21,39C 0 T = t1 + 273,15
3.5 Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. 3.6 Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi
ja töörõhud on töösilindrites võrdsed. ABS 2S Bosch-odav 3 positsiooniliste solenoididega ja plunzheriga keskklapiga lahendus.süsteem ABS 5 (Bosch) 2 positsiooniliste solenoididega 4 · Rikked ja hoolduspõhimõtted, diagnostika Pneumopidurisüsteem · Kahekontuurilise pidurisüsteem näitel. · Pidurdusjõu allikas kompressor (töörõhk 6 või 8 bar), mis suunab suruõhu läbi õhukuivati balloonidesse (3 tk). Rõhuregulaatorklapp (GV) hoiab rõhu püsival suurusel avades nominaalrõhu saabudes kompressori sisselaskeklapi. Lisaks on iga ballooni koosseisus rõhu reduktsioonklapid, mis avanevad nominaalrõhust suuremal rõhul nt. 10 bar. · Sõidupiduri kontuuri tööst: Pidurimehhanismideks on kahesektsioonilised vedruakuga varustatud pidurikambrid
Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B – õhurõhk teisendatuna paskalitek B= 133,32*767= 102,26 kPa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = 109.67*9,806648= 1075,50 Pa 2) P1 = 105,33*9,806648= 1032,93 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 102260 + 1075,5 = 103335 Pa 2) Pt = 102260 + 1032,93 = 103292,93 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Katse kestvus 12minutit= 720 s Q Pw * 10 3 1)Q1 = 5,025 * 600 * 10-3 = 3,015 kJ 2)Q2 = 9,96* 720 * 10-3 = 5,976 kJ ∆t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)∆t(C◦) = = 3,36◦C (tabel lisa 4) 2) )∆t(C◦) = = 6,24◦C Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse 1) t1 = t2-∆t
Katse kestvus on 10 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B õhurõhk teisendatuna paskalitek B= = 100333,33 Pa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = = 1020 Pa 2) P1 = = 995,4 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 100333 + 1020 = 101353 Pa 2) Pt = 100333 + 995,5 = 101328,5 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Q = Pw * 10 -3 1)Q1 = 5 * 600 * 10-3 = 3 kJ 2)Q2 = 10* 600 * 10-3 = 6 kJ t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)t(C) = = = 4,1C 2) )t(C) = = = 7,81C Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse 1) t1 = t2-t
kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate koostamise tehastes. Selle värvimisviisi juures on vaja suuri vanne. Värvitav seade või masin kastetakse värvi sisse
on seotud hüdroseadmete konstrukt- esitatavaid nõudeid, et tagada süsteemi siooniga ja nende erinevate tõrgeteta ja majanduslikult efektiivne kasutusvaldkondadega. ekspluatatsioon (sele 3.1). Rakendus- Sobivad max. Keskkonna Kasutus- valdkond vedelikud *) töörõhk temperatuur keskkond Autotööstus 1·2·3 250 bar -40 - +60°C sise ja välis Mobiilsed seadmed 1·2·3 315 bar -40 - +60°C sise ja välis Eriotstarbelised 1·2·3·4 250 bar -40 - +60°C sise ja välis transpordivahendid Maa- ja 1·2·3 250 bar -40 - +50°C sise ja välis
pinnase ja teedeehitusmaterjalide teisaldamiseks, nõlvade, süvendite tasandamiseks, teekraavide ehitamiseks, pinnase kruusa- ja asfaltkatete ehitamisel, remondil ja korrashoidmisel ja talihooldusel. 17. Teehöövli CG-18 hüdrosüsteemi üldiseloomustus, hüdrosüsteemilt käitatavad süsteemid. Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0 MPa-ni (100,0 bar'ni). Lisaseadmete ühendamiseks teehöövli hüdrosüsteemiga kasutatakse lisaseadmete klapiplokki. Hüdrosüsteemilt rakendatavad süsteemid on sõidupidurid, seisupidurid, diferentsiaallukk. 18. Teehöövlitel kasutatavad lisaseadmed, nende kasutamine teehooldustöödel. Tasandushõlm kruusateede profileerimiseks, esimene buldooser materjalid lõikamiseks, kogumiseks, kraavilõikur kraavide lõikamiseks, lumestopp ristmikul
õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg ) B= (5.1) 0, 0075 770 B= = 10267 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p (mmH 2O) p1 = 1 (5.2) 0,10197 103, 6 p1 = = 1015 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B ( Pa ) + p1 ( Pa ) (5.3) Pt = 1, 0267 10 + 1015 = 103683 Pa 5 Vt - temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks Vt (mV ) Vt (C o ) = (5.4) 0, 041 0,394 Vt = = 9, 61 o C 0, 041 5.1 Esimene katse Tt - õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse
τ – katse kestvus s. (τ = 600 s) Q=Qel =14,90 W∗600 s∗10−3=8,94 kJ 5 Õhukulu normaaltingimustel (4.2) m3 273,15∗p t∗V t V 0= ∗ε (4.2) 101325∗T t kus Vt – kalorimeetri õhukulu m3 (0,466 m3), pt – töörõhk kalorimeetris Pa, pt = B + p1; (B = 761 mmHg = 101458 Pa) Tt – õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse (arvestist läbimisel) K; Tt = (t2 – Δt)+T0 = (37,1-15)+273,15 = 295,25 K; (T0 = 273,15 K) ε – parandustegur, mis on saadud kuluarvesti kalibreerimisel (ε = 1,19) 3 273,15∗ (101458+199 ) Pa∗0,466 m 3 V 0= ∗1,19 ≈ 0,515 m
Klappventiilid - kasutatakse suurtel rõhkudel kuna puudub siibri kinnikiilumise oht (rõhust Klappventiilides kasutatakse töövedeliku põhjustatud siibri kuju muutus) ning voolamise juhtimiseks sobivaid klappe puuduvad lekked. (sele 7.11). Nende omapäraks on see, et - klappide väikese liikumisulatuse tõttu mida suurem on töörõhk seda parem on tekivad ventiilis suured rõhulangused tihendus klappides. - võimsuskadu mittetäieliku jõudude Klappventiilide põhiomadusteks on: tasakaalustamise tõttu pumba teljel - lekete puudumine Klappventiile valmistatakse nii vahetu - võimalikud on pikad seisakuajad kuna kui ka võimendusega juhtimisega. nendes puudub oht siibri kinnijäämiseks - ventiili sulgemiseks pole vajalikud
o Vedelkütuse põletid Kasutuse järgi o Universaalsed (keevitamine, lõikamine, jootmine, pealesulatamine) o Spetsiaalsed põletid (ühe kindla operatsiooni tegemiseks) Leekide arvu järgi o Üheleegilised o Mitmeleegilised Inektorpõleti leegi süütamise operatsioonide järjekord: 1. Aeglaselt avada ballooni ventiilid 2. Avada hapniku ja atsetüleeni ventiilid reduktoritel ning seada töörõhk. 3. Avada hapniku ventiil põletil, seejärel avada põlevgaasi ventiil. Enne kui süüdata segu, oodata 5 sek selleks, et gaaasi-õhu segu jõuaks põletist väljuda. 4. Süüdata gaaside põlevsegu. 5. Reguleeriga leek põleti ventiilide abil normaalseks. Injektorpõleti leegi kustutamise operatsioonide järjekord: 1. Põletil sulgeda aeglaselt põlevgaasi ventiil. 2. Põletil sulgeda hapniku ventiil. 3. Sulgeda ballooni ventiilid. 4
Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. 5 1.3 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Seadet, mis alandadab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutumisest balloonis või gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele
ülipuhta veega, saadakse GeO2. Viimane kuivatatakse ja redutseeritakse vesinikuga (600-700kraadi): GeO2 + 2H2 = Ge + 2H2O Ge sulatatakse 1000 kraadi 1050 kraadi juures, puhastatakse tsoonsulatuse või suundkristallisatsiooniga. Saadakse ülipuhas Ge. 3 FÜÜSIKALISED OMADUSED · hõbedane või mustjashõbedane · metalse läikega · üsna habras, rabe (kergesti killunev) · ei saa olla kuuma ja külma töörõhk kuni 550 ° C · laseb läbi infrapunakiirgust · üsna vastupidav veele, õhule · pooljuht ehk ta elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul · sulamistemperatuur 958,5 kraadi · tihedus 5.35 Mg/m3 · moodustab madala sulamistemperatuuriga sulameid · üks kõige hinnatavamaid pooljuhte 4 KEEMILISED OMADUSED Keemilistelt omadustelt sarnaneb germaanium räni ja tinaga.
seadmed on olemas ka väikeseid teiseltatavaid gaasikeneraatoreid atsetüleeni lähte aine on kaltsiumkarbiid mis veega reageerides annab atsetüleeni ja kustutatud lubja. Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasutatakse reduktoreid. Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. ALUMINIUMKEEVITUS põleti kuumsus peab olema 100l tunnis metalli mm kohta. Leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalliga koostisega vardaid. Räbusti koostises on 28% NaCli, 50% KaCl, 14%LiCl ja 8% NaFl. Keerukaid detaile on soovitav, pärast keevitamist sisepinget vähendamiseks kuumutada temp. 300 kraadi. Osa detaile kuumutatakse ka ette 300kraadi, kui seina paksus on 49mm valitakse 4mm
väikeseid teiseltatavaid gaasikeneraatoreid atsetüleeni lähte aine on kaltsiumkarbiid mis veega reageerides annab atsetüleeni ja kustutatud lubja. Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasutatakse reduktoreid. Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel. Peale sulatamine Vähe kulunud pindadelt eemaldatakse kuni 1 mm paksune kiht et halvemate omadustega keevitus piirkond jääks pärast mõõtu töötlemist alla poole pinda.Keemilise koostise järgi jagatakse peale sulatusmaterjalid 32 rühma. Markeeringus tuuakse peale keevitusviisi tähise
kriitilised valikud, nagu näitkes sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paraleelselt j nende ülesanne leevendada sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhku võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või toodud eraldi kanaliga, läbi rühuregulaatori, otse pumbast.
tähendab seda et pumba tootlikus on reguleeritav ja suurendab seda niipea kui selleks tekib vajadus. Tootlikuse muutmine võib toimuda rõhu kaudu traktoristi kaasabil või mõnel muul viisil. Selline pump on täielikult koormatud kui ta maksimaalse rõhu juures arendab suurimat tootlikust. Kui nüüd veel avada jagajasiiber tööasendisse , on ka kogu süsteem antud hetkel vajaliku rõhu all. Koormusregulaatoriga süsteemid on sellised , kus pumba töörõhk on reguleeritav ja see võib toita üheaegselt mitut tarbijat, milleks on suurematel masinatel hüdromootorid. Hüdraulilise töösügavuse reguleerimine Et täielikult ära kasutada traktori mootori võimsust ja paindlikumalt reageerida põllumasina asendi ja veotakituse muutustele võeti kasutusele hüdraulilised asendi ja jõuregulaatorid.Põllutöömasina töösügavuse reguleerimiseks on mitu võimalust : 1)Kopeerrattad 2) Hüdrosüsteemi abil asendi
Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt. võrreldes elektriga) Suruõhu ettevalmistamise vajadus- kõrvalosakesed vähendavad seadmete eluiga Suruõhk on suhteliselt kallis energiakanda- suruõhk on kallim hüdro- ja elektrienergiast Täiturite ebastabiilne liikumine tänu õhu kokkusurutavusele Täitureid ei saa peatada vahepealses asendis Pneumotäiturite madal positsioneerimistäpsus Suhteliselt madal saavutatav jõud- töörõhk reeglina kuni 1MPa, saavutatud jõud kuni 30 kN Müra (eriti väljalaske portides) Signaali madal liikumiskiirus (elektril 300 km/s, pneumol 40-150 m/s) 4. Surve definitsioon Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Pascal'i seadus P- rõhk; Pa F- Mõjuv jõud; N A- pindala; m2 5. Vooluhulk Ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku (gaasi) kogus Mahuline vooluhulk: Massivooluhulk:
kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 241 meetrit ehk 19,3 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 8 (variant 4) Lähtudes ülesande 7 saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Antud: d = 12 mm = 0,012m v 1= v2= 2,5 m/s = 800 kg/m3 l = 140 m = 30 mm2/s = 30*10-6 m2/s = 24 h1-2= 241 m p1-2= 19,3 bar p2min=63 bar=63*105 Pa h2=10 m Leida: p1=? Kasutame bernulli võrrandit ristlõikes 1 oleva pumba poolt antava minimaalse rõhu leidmiseks : z1 geodeetiline kõrgus ristlõikel 1, oletan et see on 0, m; z2 geodeetiline kõrgus ristlõikel 2, mis on võrdne h2 ga juhul, kui z1=0, m p1 rõhk ristlõikel 1, Pa;
elementidega, mis kaitsevad masinisti masina võimalikul ümberminekut 2. BFOPS- omavad tagakülje külge kinnitatud tugeva metallvõre, mis kaitsev masinisti tagasuunas kabiini peale lendavate esemete eest 3. FOPS- on varustatud tugevdatud katusega, mis kaitsevad masinisti võimalike masinale pealekukkuvate esemete eest. 29. Hüdrosilindrite põhiparameetrid. a) silindri sisediameeter b) kolvivarda diameeter kolb- tüüpi silindritel c) kolvi või plunseri käigupikkus d) max töörõhk 30. Pneumomootorite ülesanne ja liigitus. Pneumomootoried kasut. pöörleva liikumise saamiseks. Konstruktiivsete lahenduste alusel: a) kolbmootorid – keerukuse tõttu pöörleva liikumise saamiseks peaaegu ei kasutata b) rootormootorid – tänu lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariididele enamlevinud c) turbiinmootorid – juhul kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega.
läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili
Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili
Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Rõhuaku tühjenemine Rõhuakud ja piduri/siduri töörõhu kanalid Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne.
hapnikuventiil, millega atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. 30 Terminid hõrendus klamber käepide põlevsegu seade , töörõhk tööriist keevitusvoolik , Sele 3.7. Juhised keevituspõletite kästsemiseks 3.5. Surugaasireduktorid 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Kõrgrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Membraan 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Madalrõhukamber
Põleti süütamisel avatakse esmalt veidi hapnikuventiil, millega atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. 13 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili
atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles Sagedasel traadiga (eriti terastraadiga) puhastamisel ning keevitamisel kulub suudmik ärapõlemise tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. 12 Surugaasireduktorid Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus. Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili
certain applications. Filtration- Inlet strainers are required to keep contaminants and abrasives out of the pump. They must be selected in consultation with the strainer vendor to prevent pump starvation. Normally, 60 mesh (0.01 inch- 238 micron) for light and 1/8-3/16 inch (3- 5mm) openings for heavy oils are recommended. Pumpadele vajaliku elektrimootori võib leida samuti tehase kataloogidest valitud pumba tarbitava võimsuse järgi N = Q× ppump / 103× p [kW] ppump pumba töörõhk p pumba kasutegur N= 49,5*100/1000*0,85= 5,8 kW Valin el. Mootoriks ABB M2AA 132 SB [Tabel 4. ] Tabel 4. Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 15 Sergei Dombrovski MM42 3. Graafiline osa Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 16 Sergei Dombrovski MM42 3.1 Rooliseadme skeem 3
hapnikuventiili paigutamist atsetüleeniballoonile ja vastupidi. Suudmikul on väliskeere, kuhu saab keerata kaitsekupli, milline kaitseb ventiili võimalike löökide eest ballooni vedamisel. Ballonid on valmistatud legeeritud või süsinikterasest õmbluseta torudest. Veeldatud gaaside jaoks, mille töörõhk ei ületa 2,9 MPa, lubatakse kasutada keevitatud balloone. Sõltuvalt gaasi liigist balloonis värvitakse balloonid väljastpoolt teatud kindlat värvi koos nimetusega. Balloni ülaosas on tehase andmed ja ballooni kontrollimise tähtajad. Hapnikuballoonid on külmalttõmmatud terasest silindriline anum, põhi on kumer, kuhu on pressitud ballooni king.Ülaosas n.n. suudmikus on koonusava, millesse on keeratud surveventiil koos
laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5
annaabi.ee 
