Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

4.Õhu isobaarse erisoojuse määramine (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool

Soojustehnika instituut

Praktilised tööd aines Soojustehnika

Töö nr. 4

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Üliõpilane:
Rühm
Õppejõud Allan Vrager
Töö tehtud 18.09.2009
Esitatud
Arvestatud
SKEEM
Töö eesmärk
Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.
Kasutatud seadmed
1. Kõrgrõhuventilaator
2. Läbivoolukalorimeeter
3. Manomeeter
4. Gaasikuluarvesti (gaasikell)
5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid
6. Millivoltmeeter või potensiomeeter
7. Vattmeeter
8. Elavhõbetermomeeter
9. Autotrafo
10. Ajamõõtur( stopper )
Töö käik
Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti järel kirjutati tabelisse 1 küttevõimsus Pw, õhu rõhk kalorimeetris (p1≈100 mm H2O), õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt. Katse kestus τ=10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega.
Tabel 1.Mõõtmisandmed
 
 
Lugem
 
Pw
P1
B
Pt
Δt
Δt
t2
Gaasiarvesti
W
mmH2O
mmHg
Pa
mV
˚C
˚C
 
1
 
 
 
0
5
110
762
102678
0,180
4,50
24
Katse algul
1468,560
2
5
110
762
102678
0,186
4,75
24
4
5
114,5
762
102722
0,185
4,74
24
6
5
115
762
102727
0,181
4,64
24,5
Katse lõpul
1468,935
8
5
117,5
762
102752
0,180
4,62
24,5
10
5
119
762
102767
0,179
4,59
25
 
Keskmine
5
114,3
762
102720
0,182
4,64
24,3
Vahe
0,375
 
 
2
 
 
0
10
110
762
102678
0,354
9,08
30
Katse algul
1469,233
2
10
112
762
102698
0,354
9,08
30
4
10
112
762
102698
0,361
9,25
30,5
6
10
112
762
102698
0,361
9,25
31
Katse lõpul
1469,666
8
10
113
762
102708
0,363
9,3
31
10
10
113
762
102708
0,362
9,28
31
 
Keskmine
10
112
762
102698
0,359
9,21
30,6
Vahe
0,433
Katseandmete töötlus
B – õhurõhk teisendatuna paskaliteks
(5.1)
Pa
- õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks
(5.2)
Pa
- töörõhk kalorimeetris Pa
Pt=B(Pa)+p1(Pa) (5.3)
Pt=101600+1078=102678 Pa
Arvutused
Erisoojuse leidmine keskväärtustes
Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse
Õhukulu normaaltingimustel
Määratav erisoojus
Keskmise isobaarse masserisoojuse leidmine
Seos isohoorse kJ(kgK) ja isobaarse kJ/(m³K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist)

Järeldus
Katseandmete töötlemisel saadud tulemustega võib rahule jääda. 5 vatise soojendamisvõimsuse korral on katsetulemus täpsem, kui 10 vatise võimsusega soojendamisel. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
4
4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine #1 4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine #2 4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine #3 4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine #4 4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 257 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riho purga Õppematerjali autor
soojustehinka praktikum

Sarnased õppematerjalid

Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine
6
doc

Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.

Soojustehnika
Labor 4
4
doc

Labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk

Soojustehnika
ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
10
doc

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014

Kategoriseerimata
Soojustehnika labor nr-4
5
doc

Soojustehnika labor nr. 4

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud

Soojustehnika
ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
18
docx

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK

Soojustehnika
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

rõhul 101335 Pa (760 mmHg) ja temperatuuril 00C. Lämmastiku erimaht on v = 0,8 m3/kg ja hapnikul v = 0,7 m3/kg Lämmastiku molaarmass µ = 28 kg/kmol, Vµ = µ v = 28 0,8 = 22,4 m3/kmol Hapniku molaarmass on µ = 32 kg/mol , Vµ = µ v = 32 · 07 = 22,4 m3/kmol . Seega on mistahes gaasi kilomooli maht normaaltingimustel 22,4 m3. 1.5. Mõned tuleohutuse ülesanded. Gaasi oleku parameetrite määramine on hädavajalik praktiliste nii tuleohutust kui ka üldse ohutust käsitlevate ülesannete lahendamisel. 1.Ülesanne: Väljendada rõhk SI süsteemi ühikutes kui on teada a) rõhk hapniku balloonis 160 at b) gaasitorbiku hermeetilisuse proovil 200 mmVS ja hõrendus 560 mmHg. Lahendus: a) 160at = 160 kGm/cm2 16 · 106Pa = 16 Mpa b) 200mmVS 2000Pa = 2kPa c) 560mmHg = 560 · 133 = 74480 Pa = 74,5 kPa . 2

Termodünaamika
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (3)

loitk profiilipilt
[email protected] Loit: Päris korralik tükk
20:39 14-11-2011
pedak profiilipilt
pedak: Väga korralik töö!
12:47 04-10-2012
lennupungas profiilipilt
lennupungas: sobis küll
14:38 25-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun