Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Labor nr 4. Õhu isobaarse erisoojuse määramine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT
Praktilised tööd õppeaines soojustehnika
Töö nr. 4
Töö nimetus:
Õhu isobaarse erisoojuse määramine
Üliõpilane:
Matr . nr.
Rühm: MATB31
Üliõpilane:
Matr. nr.
Üliõpilane:
Matr. nr.
Juhendaja : Allan Vrager
Töö tehtud: 10.09.09
Aruanne esitatud:
Aruanne vastu võetud:
  • Töö eesmärk
    Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga.
  • Kasutatud seadmed
  • Kõrgrõhuventilaator
  • Läbivoolukalorimeeter
  • Manomeeter
  • Gaasikuluarvesti
  • Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid
  • Millivoltmeeter
  • Vattmeeter
  • Elavhõbetermomeeter
  • Autotrafo
  • Ajamõõtur
  • Katseseadme skeem
    Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem:
    1 – ventilaator ; 2 – gaasikulumõõtur; 3 – manomeeter; 4 – termomeeter ; 5 – kalorimeeter ; 6 – klaasümbris; 7 – küttekeha;
    8 – termopaarid; 9 – millivoltmeeter;
    10 – vattmeeter; 11 – autotrafo
  • Töö käik
    Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10 W. Oodatakse kuni temperatuuri tõus kalorimeetris stabiliseerub ning õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel
    ja temperatuuri tõus kalorimeetris
    , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega , küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat . Protokollitakse samuti õhurõhk B.
  • Katseandmete töötlus
    B – õhurõhk teisendatuna paskaliteks
    - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks
    - töörõhk kalorimeetris Pa
    - temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks
    5.1 Esimene katse
    - õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse
    Q – erisoojus aritmeetilisest keskväärtusest
    Õhukulu normaaltingimustel
    Määratav erisoojus
    Keskmine isobaarne masserisoojus
    • õhu tihedus normaal tingimustel kg/m³
    • õhu moolmass kg/mol

    Seos isohoorse kJ(kgK) ja isobaarse kJ/(m³K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist)
    - õhu gaasikonstant
    5.2 Teine katse
    - õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse
    Q – erisoojus aritmeetilisest keskväärtusest
    Õhukulu normaaltingimustel
    Määratav erisoojus
    Keskmine isobaarne masserisoojus
    • õhu tihedus normaal tingimustel kg/m³
    • õhu moolmass kg/mol

    Seos isohoorse kJ(kgK) ja isobaarse kJ/(m³K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist)
    - õhu gaasikonstant
    Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi
    Tabel 1.1 Katseandmed
     
    Lugem
    Pw
    p1
    B
    pt
    ∆t
    ∆t
    t2
    Baasiarvesti
     
     
    W
    mmH2O
    mmHg
    Pa
    mV
    ˚C
    ˚C
    Näit, m³
     
    1.
    10
    102
    770
    103667
    0,394
    9,61
    33
     
     
    2.
    10
    104
    770
    103687
    0,394
    9,61
    33
    Katse algul
    1
    3.
    10
    104
    770
    103687
    0,391
    9,54
    33
    1445 ,52
     
    4.
    10
    104
    770
    103687
    0,396
    9,66
    33
    Katse lõpul
     
    5.
    10
    104
    770
    103687
    0,397
    9,68
    33
    1445,97
     
    Keskmine
     
     
     
     
     
     
     
    Vahe
     
     
    10
    103,6
    770
    103683
    0,394
    9,62
    33
    0,45
     
    1.
    15
    105
    770
    103696
    0,594
    14,14
    37
     
     
    2.
    15
    104
    770
    103687
    0,597
    14,21
    37
    Katse algul
    2
    3.
    15
    104
    770
    103687
    0,592
    14,1
    38
    1446,05
     
    4.
    15
    104
    770
    103687
    0,598
    14,24
    38
    Katse lõpul
     
    5.
    15
    104
    770
    103687
    0,599
    14,26
    38
    1446,425
     
    Keskmine
     
     
     
     
    Vahe
     
     
    15
    104,2
    770
    103689
    0,596
    14,19
    37,6
    0,375
  • Järeldus
    Katseandmete töötlemisel saadud tulemustega võib rahule jääda. 10 vatise soojendamisvõimsuse korral on katsetulemus täpsem, kui 15 vatise võimsusega soojendamisel. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
    6
  • Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine #1 Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine #2 Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine #3 Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine #4 Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine #5 Labor nr 4-Õhu isobaarse erisoojuse määramine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor janikah Õppematerjali autor
    Soojustehnika MSE0100 labor. Arvutused, joonised, tabel ja kõik muu vajalik :). Juhendaja pool kontrollitud.

    Sarnased õppematerjalid

    Soojustehnika labor nr-4
    5
    doc

    Soojustehnika labor nr. 4

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud

    Soojustehnika
    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
    10
    doc

    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014

    Kategoriseerimata
    4 Õhu isobaarse erisoojuse määramine
    5
    doc

    4.Õhu isobaarse erisoojuse määramine

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte

    Soojustehnika
    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE
    18
    docx

    ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

    Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK

    Soojustehnika
    Labor 4
    4
    doc

    Labor 4

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk

    Soojustehnika
    Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil
    2
    doc

    Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil.

    1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3

    Soojustehnika
    Praktikum 4
    4
    docx

    Praktikum 4

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Jürgen Koodid: 082706, Rühm: MATB33 Rosen, Mihkel Must, 082683, 082704 Edvin Reinhold Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 11.09.09 Esitatud Arvestatud Skeem Töö eesmärk: Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Tööks vajalikud vahendid: 1. Kõrgrõhuventilaator 2

    Soojustehnika
    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
    57
    rtf

    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

    rõhul 101335 Pa (760 mmHg) ja temperatuuril 00C. Lämmastiku erimaht on v = 0,8 m3/kg ja hapnikul v = 0,7 m3/kg Lämmastiku molaarmass µ = 28 kg/kmol, Vµ = µ v = 28 0,8 = 22,4 m3/kmol Hapniku molaarmass on µ = 32 kg/mol , Vµ = µ v = 32 · 07 = 22,4 m3/kmol . Seega on mistahes gaasi kilomooli maht normaaltingimustel 22,4 m3. 1.5. Mõned tuleohutuse ülesanded. Gaasi oleku parameetrite määramine on hädavajalik praktiliste nii tuleohutust kui ka üldse ohutust käsitlevate ülesannete lahendamisel. 1.Ülesanne: Väljendada rõhk SI süsteemi ühikutes kui on teada a) rõhk hapniku balloonis 160 at b) gaasitorbiku hermeetilisuse proovil 200 mmVS ja hõrendus 560 mmHg. Lahendus: a) 160at = 160 kGm/cm2 16 · 106Pa = 16 Mpa b) 200mmVS 2000Pa = 2kPa c) 560mmHg = 560 · 133 = 74480 Pa = 74,5 kPa . 2

    Termodünaamika




    Kommentaarid (2)

    llilajo profiilipilt
    Jaagup Ojalill: Suured tänud.
    12:47 17-11-2011
    Skyliner profiilipilt
    Skyliner: tundub ok
    13:23 06-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun