Meedia Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid mõjutab. Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanal...
Meedia mõju Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimest...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
Meedia mõju ühiskonnale Meedia on tänapäeva maailmas muutunud peaaegu sama vajalikuks nagu toit. See on kui ühiskonna peegel, mis on kõikjal meie ümber. Me vaatame saateid televiisorist, kuulame muusikat raadiost, loeme ajakirju ja raamatuid. Mõned juurdlevad selle üle, kas meedia positiivne mõju ikka on suurem, kui negatiivne. Samas on tõsi see, et inimesed tahavad teada, mis maailmas toimub, nii naabruskonnas, riigis, kui rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et infovoog laieneks kogukondade vahel, ja selleks abivahendiks ongi meedia. Ilma laia valiku informatsioonita on inimeste arvamused ja seiskohad nende ümber olevast maailmast piiratud. Meedia vabadus annab võimaluse lugeda ja õppida läbimurretest tehnoloogiast, tervisest ja muudest valdkondadest, mis aitavad meil teha vajalikke otsuseid nii praegu, kui ka tulevikus. Meedia on kasulik vahend, mis aitab olla teadlik asjadest, mis võib olla kahjulik või kahjustada meid, kui ka me...
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbr...
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad ...
Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli ...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mi...
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse...
Meediavabadus eesmärk või hädaoht? 24. aprillil 2010 avaldas Postimees muljetavaldava uudise: ,,Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas." Kas see on uudis, mille üle eestlased peaksid suurt uhkust tundma või on meediavabadusel ka negatiivseid tagajärgi? Kuidas mõjutab ajakirjandus inimeste argielu ning milliseid meediakanaleid võib nüüdisajal usaldada? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näi...
Kärt Olli 12H Meedia roll demokraatia tagamisel Tänapäeva maailmas on riikides valdavaks saanud demokraatia. Üheks demokraatia tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni...
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Tänapäeva inimeste hirmud Inimesed kardavad väga paljusid asju kes konne, kes ämblike. Seda võib küll raske uskuda olla aga tänapäeal kardavad paljud inimesed meediat nagu tuld. Need hirmud on inimestes palju suuremad ja jubedamad kui konna foobia. Mida need hirmud täpselt endast kujutavad ja kuidas muudavad meediafoobikute elu (kui ültse muudavad)? Kas on ültse mõtet meediat karta? Meedia hirmud on tegelikult päris südantlõhestavad. Näiteks meedia kartjad kardavad vabalt elada neil on koguaeg hirm teha seda, mida nad tegelikult tahaksid teha, sest meedia võib nende arvates iga hetk nende enda ellu sekkuda ja hakata juba ka nende elus nuhkima. Foobikud ei julge käia väga avalikus ja kuulsas kohas, sest kui nad seal midagi valesti teevad või ütlevad võib meedia seda kuulutama hakata. Nad kardavad jääda kuskile tähtsatele piltidele, meedia võib ju need pildid kajastada. Meedia foobikud kardavad lausa elad...
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia ...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul e...
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteae...
Meedia ühiskonna kohtumõistja ? Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame. Meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes . Juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes sellest , mida oleme kuulnud või näinud televiisori , raadio või interneti vahendusel . Kas sellest võib järeldada ,et infotehnoloogia on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga, mis valitses pool sajandit tagasi .Võibolla ! Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest , mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme : olgu see siis Elu24 või Postimees . Aga üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati , olgugi, et me seda ise tähele ei pane . Tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu enam ette ilma interneti ja televiisorita , kõik info ,mis maailmas toimub ,saame me üldjuhul nende kaudu . Miks me neid üldse vajame ? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvut...
Meedia ja selle erinevad aspektid Meedia roll ühiskonnas suureneb pidevalt ning on seda teinud juba oma tekkest saati. Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib ...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
Kui oluline on meedia roll poliitilises elus meedia osutub tihtipeale võimsamaks kui võim riigis. meedia käes on kontroll selle üle, mida lasta eetrisse või trükki ning mida mitte. kui meedia on mõne kõrgema võimu esindaja käes võib see mõjutada tõde. näiteks Itaalia peaministrile Silvio Berlusconile kuulub peale panga ja jalgpalliklubi veel ka Itaalia suurimad meediakanalid Italia Uno, Rete Quattro ja Canale 5. miljardärist meediamogul Berlusconi on üks vastuolulisim riigijuht tänapäeva poliitikas. Berlusconi on vailedamatult üks parima esinemisoskusega poliitikuid, kes valdab peensusteni avaliku suhtlemise, kommunikatsiooni ning teleesinemise kunsti, manipuleerides teadlikult selle massiga, keda on Itaalias umbed 58 miljonit ning kellest väga suur osa hääletab valimistel ikka ja jälle Berlusconi poolt. seda seetõttu, et peaminister on osav manipuleerija. ta teab mida inimestel vaja on. berlusconi teeb ärimeestele kasulikke tehinguid...
Retsensioon Lühitutvustus Käesoleva kirjatöö ,,Meedia roll tänapäeva maailmas" on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel. Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus...
Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu. Enam ei huvita otseselt kedagi, milline kuulsus sa oled või kus saatest sa ku...
Meedia tänapäevamaailmas Meedia on tänapäeva üks igapäevasemaid ning loomulikumaid eluvaldkondi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave. Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia. Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga p...
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat, ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse. Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et meedia on staaride looja, kuid ei saa ütlemata jätta, et meedia on ka staaride hukutaja. Me saame peaaegu iga päev lugeda nn "kollastest" ajakirjadest lugusid, mis ei tohiks inimesteni jõuda, mida pole vaja kõigil teada. Näiteks võiks tuua mõni päev tagasi internetiportaalis "elu24" Ilmunud artikkel USA lauljast Christina Aguilerast kus kuts...
Kultuuripärandi aasta 2013 Maailmas leidub palju ja väga erinevaid kultuure ning traditsioone. Aasta 2013 on pühendatud kultuuripäranditele, sest ajapikku on traditsioonid lihtsad ununema ja nende tähtust ei väärtustata enam nii nagu varasemalt. Kultuuripärand on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogu, mille pärandi põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. See on ühiskonna jaoks väga oluline, sest see mõjutab oluliselt ka meie tänapäevast elu. Järelikult on tähtis pühendada päranditele rohkem tähelepanu kui siiani, sest pidev uute traditsioonide ja trendide sissetung ja nende kiire omandamine on tänapäeva ühiskonnas väga populaarseks muutunud. Kultuuripärand on midagi sellist, mis aitab meil mõista elu varasemal ajal ja neid kombeid ning traditsioone, mis nendega kaasas käisid. Ku...
Millise kuvandi loob meedia inimesest? Tänast ühiskonda on hakatud nimetama imagoühiskonnaks - ühiskonnaks, kus imago on oluline ning kus igaühest võib luua kergekäeliselt oma kuvandi. Kuvand tähendab kujutluspilti millestki või kellestki ja seda ei tohiks võtta kui tegelikkuse koopiat, vaid kui olemasoleval informatsioonil põhinevat üldistust. Inimese kuvandi loomisele aitab kaasa tihtipeale meedia, kuid ka meie lähedased inimesed. Olenevalt informatsiooni rohkusest võivad meie kuvandid olla petlikud. Kuvand, mille meedia inimesest loob, sõltub suurel määral ajakirjanikust. Ajakirjaniku sõnakasutus maalib meile pildi kirjutatust, mille ainestel loome enda kujuteldava arusaama. Kõige paremaks näiteks siinkohal on ilmselt pseudouudised ja nende mõju inimese kuvandi tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida...
Ajakirjandus kui neljas võim Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus...
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldat...
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult k...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
Meedia vägi ja vald Tänapäeval on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just meedia. Ilma selleta oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende ...
Miks on raske jääda iseendaks? Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused, seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule. Kui olemas on tahe ning siht jääda iseenda...
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende kukutaja Kui sinust tänapäeval meedias ei räägita, siis tõenäoliselt ei ole sa staar. Meediakajastused on lahutamatu osa kuulsuste elu juures. Tänapäeval on palju staare, kes on nö. "ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi- Kalle, kes olid eesti rahva lemmik-klounid saate kuvamise ajal, kuid kes hakkasid peale saate lõppu (ja isegi juba viimaste episoodide ajal) rahvast ära tüütama. Sellegipoolest tahaksid...
Eesti keele säilitamine Viimastel aastatel on olnud eesti keel ja selle hetkeolukord ajakirjanduses väga tähtis teema, mille üle arutletakse ikka ja jälle, kuid kunagi ei osata võtta kindlat seisukohta. Mõnede inimeste jaoks on väga tähtis, et eesti keel säiliks sellisena nagu see oli kümneid tagasi ning nende jaoks on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus? Tänapäeva 10-20 aastaste käest ei saagi ju nõuda, et nad räägiksid samamoodi nagu nende vanemad või vanavanemad. Ajal kui nemad olid noored olid nende prioriteedid hoopis teised kui tänapäeva noortel. Neil ei olnud võimalust käia õhtuti, peale koolipäeva kinos ja kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja la...
Tänapäeva noorte rõõmud ja mured Noori on maailmas tohutumal hulgal. Nad on kergesti mõjutatavad isikud, kelle sise- kuid ka välismaailmale tuleks tähelepanu pöörata, et saada aimu, mis nende peas toimub. Viga oleks jätta see grupp tähelepanuta, kuna noored on meie tulevik. Nende muutused tuleks enda silmale vaid nähtavaks teha. Noored muutuvad eelkõige ümbritsevate ühiskonna tõttu. Meedia on üks ilmatuma tugev relv. Televiisorid, raadiod, ajakirjad ja Internet on neli enimlevinud ,,kanalit", mille kaudu mõjutatakse miljoneid inimesi kogu Maal. Muidugi ei saa mõjutatud ainult teismelised, aga tihtipeale on just nemad need, kellele üritatakse pähe määrida kas järjekordset tehnikaimet, luksuslikke riideid või teatud elustiili. Elustiili koha pealt on noortele tüdrukutele valusaks punktiks saanud kaalu kaotamine. Läänes peetakse edukaks, rikkaks ja õnnelikuks inimest, kes on sale. Noori tütarlapsi üritatak...
Meedia kordamine 1)Mis on meedia? Meedia on ühiskonna arengu erilisi hoobasid, samas on ta ka ühiskonna peegeldus, pakkudes meile infot sündmustest ja asjadest, millega meil isiklik kontakt puudub. 2)Meedia ülesanded (5-7) *pakkuda uudislikku ja praktilist teavet *vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti *mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
Tänapäeva ajakirjandusega kaasnevad probleemid Ajakirjandus, kui üks meedia osa, on tänapäeval tõusnud üheks mõjuvõimsamaks küljeks meie ühiskonnas. Me kohtame seda kõikjal: olles telefonis, kuulates raadiot, jalutades tänavatel, vaadates televiisorit jne. Ajakirjandus on muutunud nii populaarseks, et sellega on hakanud kaasnema ka omad probleemid. Tänu meedias levinud uudistele on mitmed inimesed hakanud muutma oma arvamusi ning tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erin...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas. Tänapäeval on meedial kui põhiinformeerijal ,mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme mida ja mis hinna eest pakutakse meile erinevates kaubanduskettides, mis linastub kinodes, missugune maailmakuulus rockstaar meie väikest Eestit sel nädalavahetusel külastab ning milline pesuvahend on tülikate rohuplekkide puhul kõige efektiivsem. Kuid samas, kas tõesti on vaja seda nii aktiivselt rahvale peale suruda? Sarnaselt r...
Tänapäeva noori võib nimetada "kadunud põlvkonda" kuuluvateks, kuna sarnaselt sõjaaja generatsiooniga on nende tulevikuvaated enesehävitusliku elustiili tõttu üsna kesised. Me võime mõelda, et noored on ise süüdi oskamatuses leida töökoht või lõpetada kool heade tulemustega. Kuid kas see on tõesti ainult nende süü? Siin võib mängus olla midagi enamat. Paljuski võivad noorukeid mõjutada nende tutvusringkond, meelemürgid ning meedia. Tänapäeva noored tahavad liiga ruttu ,,suureks" saada, mistõttu jääb ka nende lapsepõlv liiga lühikeseks. Samuti ei soodusta lapsepõlve pikendamist ka praegune ühiskonnamudel. Noorukid eelistavad koolis hariduse omandamisele sisutuid meelelahutusi ning pidutsemist, mille tõttu võivad saamata jääda ka vajalikud elutarkused. ,,Kadunud põlvkonnal" jääb puudu enesekindlusest ning liiga palju loodetakse teistele.
,,Ajakirjandus muudab inimese lauda looma sarnaseks"(A.H.Tammsaare) Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva ühiskond on muutunud kapitalistlikuks, sealhulgas ka ajakirjandus.Väärtustatakse ainult rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist ning suurema tulu nimel ollakse valmis kasutama alatuid võtteid. Kõige tõhusamaks meetodiks on värvikad ja atraktiivsed pealkirjad, mis kutsuvad inimesi lugema. Samas, seos pealkirja ja artikli sisu vahel jääb minimaalseks või on vaid kaudselt seotud. Kirev pealkiri muudab inimesed uudishimulikuks ning paneb neid ostama seda väljaannet-meedia kasutab inimeste lihtsameelsust ära. Ajakirjandus on iseenesest info edasi kandmine ajakirjaniku pilgu läbi.Seega uudise kajastata...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuu...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..."(Herman Hesse) Väikesed lapsed on väliskeskkonnast väga kergesti mõjutatavad. Vanemate tähelepanu, nende omavaheline läbisaamine ja üldine atmosfäär kodus-vastsündinu jaoks mängivad kõik tegurid tähtsat rolli. Suuremaks saades õpivad nad õigel ja valel vahet tegema, kuid sõltuvus ümbruskeskkonnast jääb alles. Samas keskkonnas asuvad inimesed elavad aga täiesti erinevat elu, pabistavad eri olukordades ning reageerivad eluseikadel omamoodi. Meedia ja ühiskonna seatud elu kriteeriumid ja normid muutuvad ühele osale koormaks kuid teisele käitumismalliks. Meedia mõjutab tänapäeva noorte mõttemaailma suurel moel. Isiksuse kujunemise protsessi käigus on meedias kajastatavad artiklid ja pildid eeskujuks nooremale põlvkonnale. Vanemad ei oma enam piisavalt suurt mõju lastele ning kangelasteks saavad kollase ajakirjanduse kuulsused. Paljud noored tütarlapsed ei hool...
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine või...
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Taoliste mõtetega ei ole lihtne ning meeldiv kooli poole sammuda. Vahel tuleb ette ka seda...
Meediaga puutume kokku igapäevases elus ööpäevaringselt ning see on paratamatu. Iga inimene on kas mõjutatud või saab mõjutatud meedia surve poolt. Vahel ei pruugi me isegi aru saada, kuivõrd meedia meid mõjutab. Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valiku...
annaabi.ee 
