Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida igaüks meist tahaks?

Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja
Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat , ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse.
Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et meedia on staaride looja, kuid ei saa ütlemata jätta, et meedia on ka staaride hukutaja. Me saame peaaegu iga päev lugeda nn “kollastest” ajakirjadest lugusid, mis ei tohiks inimesteni jõuda, mida pole vaja kõigil teada. Näiteks võiks tuua mõni päev tagasi internetiportaalis “ elu24 ” Ilmunud artikkel USA lauljast Christina Aguilerast kus kutsuti kõiki vaatama tema alasti pilte. Kas neid on vaja igalühel näha? See kes, kus ja kellega käib võiks jääda igaühe enda teada.
Teiseks näiteks võiks tuua Eesti enda noormehe, laulja Vaido Neigausi, kes sai kuulsaks kui Eesti esimene metroseksuaal. Peagi hakkas levima informatsiooni erinevates väljaannetes, et Neigaus tegeleb ka laulmisega. Mõne kuuga oli internetis üleval juba Vaido esimene video ja teda tutvustati kui andekat Eesti uut staari .
Selle aasta aprillis kirjutati Delfi arvamusterubriigis juba sellest, et Vaido Neigaus on Eesti muusika häbiplekk. Alles mõned päevad tagasi 6. detsembril kirjutati Elu24 portaalis, et noorte infomessil Teeviit esinenud Vaido Neigausi kuulasid ainult pingviin , põder, hunt ja kapten Trumm ja juurde oli veel lisatud video esinemisest. Tuleb välja, et meedia poolt üles tõstatatud teema uuest lauljast ei olnud nii populaarne ja nüüd proovitakse lugejaid saada laulja mahategemise arvelt?
21. sajandil ei olegi kuulsaks saamine nii raske, tasub minna mõnda realityshowsse, seal millegi silmapaistvaga hakkama saada ja peagi kirjutatakse sinust internetis, ajalehtedes ja räägitakse isegi raadios. Eestis on nii mitmedki “staarid” saanud kuulsaks just telesaadete kaudu, näiteks võiks tuua baari -Madis, bussi-Birjo, kapotti-Kalev, farmi-Gabriel ja muidugi ka nõia- Ints . Kas see on selline tuntus, mida igaüks meist tahaks? Pigem suhtutakse sellistesse staaridesse negatiivselt ja kirjutatakse ainult nende halbadest külgedest. Mina arvan, et staariks sünnitakse ja igaühte, kes avalikult oma keha paljastab ei tohiks nimetada sõnaga “staar”.
Meedia on staaride looja-kuid samas ka nende hukutaja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PuuTagaIlves Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega ­ me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud.

Sotsiaalteadused
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

liselt läbi uurimata. Siin on muidugi omad objektiivsed paratamatused – kuni II maailma- sõjani polnudki nagu põhjust sellega tegelda, nähtus ise oli nii uus, kõik oli meeles ja puudus piisav ajaline distants objektiivse hinnangu andmiseks. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et suhtumine džässi oli ühiskonnas vägagi erinev: linnanoorsugu oli valmis aktiivselt osalema, mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa publiku, paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik, sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud mitte ainult meil. Džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit tõsi- semat väärtust, isegi tema sünnimaal USAs. Siis tuli sõda, hävitades suurema osa dokumente ja helisalvestisi ning paisates muusikud, s.t elava mälu, mööda maailma laiali

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun