Meedia mõju
ühiskonnale
Meedia on
tänapäeva maailmas muutunud peaaegu sama vajalikuks nagu toit. See
on kui ühiskonna peegel, mis on kõikjal meie ümber. Me vaatame
saateid televiisorist, kuulame muusikat raadiost, loeme ajakirju ja
raamatuid. Mõned juurdlevad selle üle, kas meedia positiivne mõju
ikka on suurem, kui negatiivne. Samas on tõsi see, et inimesed
tahavad teada, mis maailmas toimub, nii naabruskonnas, riigis, kui
rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et infovoog laieneks
kogukondade vahel, ja selleks abivahendiks ongi meedia. Ilma laia
valiku informatsioonita on inimeste arvamused ja seiskohad nende
ümber olevast maailmast piiratud.
Meedia vabadus
annab võimaluse lugeda ja õppida läbimurretest tehnoloogiast ,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lizii
Õppematerjali autor
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata
........... 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ............................................................................................................
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2
.. Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist
Erinevat tüüpi spordilalad omavad oma sotsiaalset struktuuri ning individuaalsed inimeste grupid 14 spordis omavad spetsiaalseid kommunikatsiooni struktuure. Kolmas aste viib meid tagasi ühiskonda, näidates kuidas sport môjutab spetsiifilisi sotsiaalseid valdkondi perekonda, tööd, poliitikat, kirikut, haridust ning sotsiaalseid klasse. Sellele lisandub môju ühiskonnale kui tervikule. Môningal määral aitab sport lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme kuid samas ka varjutab teisi probleeme. Sotsioloogid püüavad küsimust leida sellistele küsimustele Millist tähendust omab spordieetika teistele sotsiaalsetele sektoritele? Kas sport omab stabiliseerivat effekti mônedele majanduslikele ja sotsiaalsetele süsteemidele? Ümbritseva keskkonna môju spordile.
kus inimgrupid hoolimata suhtelistest väärtuslikest, maailmavaateliselt või kultuurilistest erinevustest tulevad siiski kokku sotsiaalselt ühtseks kogukonnaks ning elavad traditsioonilisele kogukondadele sarnaselt ka füüsiliselt teineteise lähedal - külakogukonnana. „Tänases õhtumaise kultuuri tegelikkuses peetakse väärtusi valdavalt suhtelisteks, nõrgenenud on kogukondlikud sidemed ja kadunud religioonide mõju. Selle kõige tulemusel aga võib kaduda sidusus inimeste ja kogukondade vahel. Nii on inimkonna globaalse jätkusuutlikkuse nimel vaja leida see, mis ühendab kõiki inimesi. Läbi aegade on sõnastatud universaalseid väärtusi, mis kehtivad eri ajastutel ja kõigis kultuurides.” (Veisson, Kuurme 2010, 13). Just seetõttu on oluline kogukondlikkust taas väärtustada. Koostöö tegemise vilju näevad
6 · 5) eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist või põhjustada ohtlikku käitumist; · 6) kutsuda üles avalikku korda ega riigi julgeolekut ohustavale tegevusele, samuti toetada ega soodustada nimetatud tegevust; · 7) kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele; · 8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust; · 9) otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust; · 10) sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,
..126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid