Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia mõju ühiskonnale (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Meedia mõju ühiskonnale
Meedia on tänapäeva maailmas muutunud peaaegu sama vajalikuks nagu toit. See on kui ühiskonna peegel, mis on kõikjal meie ümber. Me vaatame saateid televiisorist, kuulame muusikat raadiost, loeme ajakirju ja raamatuid. Mõned juurdlevad selle üle, kas meedia positiivne mõju ikka on suurem, kui negatiivne. Samas on tõsi see, et inimesed tahavad teada, mis maailmas toimub, nii naabruskonnas, riigis, kui rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et infovoog laieneks kogukondade vahel, ja selleks abivahendiks ongi meedia. Ilma laia valiku informatsioonita on inimeste arvamused ja seiskohad nende ümber olevast maailmast piiratud.
Meedia vabadus annab võimaluse lugeda ja õppida läbimurretest tehnoloogiast , tervisest ja muudest valdkondadest, mis aitavad meil teha vajalikke otsuseid nii praegu, kui ka tulevikus. Meedia on kasulik vahend, mis aitab olla teadlik asjadest, mis võib olla kahjulik või kahjustada meid, kui ka meie lähedasi. Inimestel on võimalus ennast arendada, ja kurssi viia asjadega mis neid huvitab. Leida infot haridustee jätkamiseks, tööotsimiseks, elukoha valikuks , reisimiseks, hea filmi vaatamiseks jne.
Samal ajal on võimalus suhelda pere, sõprade või teiste inimestega üle kogu maailma. Inimestele on suhtlus tehtud lihtsamaks sotsiaalmeedia abil.
Meedial on võime hoida valitsusi vastutavatena, sundides neid selgitama tehtud otsustest või tegevustest inimestele, keda nad esindavad.
Meedia on lahutamatu osa meie ühiskonnas, kuid selle sekkumine kõigis asjades võib muutuda häirivaks. Vägivaldsete filmide ja videote rohkus täna on lausa hirmutav. Noored veedavad aega neid vaadates mitmeid tunde päevas. Vägivald muutub reaalsuseks. Paljud noored ei suuda enam eristada reaalsust ja fantaasiat. See muudab vägivalla nende jaoks „ normaalseks“. Koolitulistamised on üks näide vägivaldsete videote vaatamise tagajärjeks.
Sotsiaalmeedia kasutajad jagavad endast liialt palju informatsiooni, mis võib neid ohustada . Isegi kõige tugevamatest turvaseadmetest võivad lekkida teie isikuandmed sotsiaalsetele saitidele. Nende andmete allalaadimine on lihtne ja tehtav vaid mõne klikiga .
Maailm on täis täiuslikke inimesi. Täisliku naha, keha , juustega – tänapäeva noorte piltunelm ja eeskuju. Noored hakkavad oma keha muundama selliseks nagu on piltidel, ega mõista, et kõik need pildid on töödeldud täislikkuseni. See toob kaasa anoreksia ja buliima leviku. Ja see ei piirdu ainult tüdrukute seas. Juba rohkem poisse tunnevad , et nad ei ole piisavalt „mehised“, ja hakkavad oma keha muutma viisidega, mis ohustavad nende tervist.
Meedia aitab tarbijal kasulikku infot saada, mõnikord tõstab see teadlikkust teha vahet heal ja halval. Meedial on suur mõju noortele, kuidas nad tunnevad ja näevad erinevaid olukordi. Tänapäeval peab olema meediat tarbides ettevaatlik, kuna alati pole teada millisest allikast info pärineb. Meediat võib tõlgendada kui meelelahutuse üht vormi, seal võib esineda lugusid , mida on raske uskuda, et see päriselt olemas on. Meedia on oluline sotsialiseerija ja väärtusmaailma kujundaja, selles ei kahtle tänapäeval ilmselt enam keegi.
Meedia mõju ühiskonnale #1 Meedia mõju ühiskonnale #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lizii Õppematerjali autor
meedia mõju ühiskonnale

Sarnased õppematerjalid

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata

Pedagoogika
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

........... 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ............................................................................................................

Käitumine ja etikett
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2

Turundus
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

.. Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist

Tarbimissotsioloogia
Nimetu
104
doc

Nimetu

Erinevat tüüpi spordilalad omavad oma sotsiaalset struktuuri ning individuaalsed inimeste grupid 14 spordis omavad spetsiaalseid kommunikatsiooni struktuure. Kolmas aste viib meid tagasi ühiskonda, näidates kuidas sport môjutab spetsiifilisi sotsiaalseid valdkondi perekonda, tööd, poliitikat, kirikut, haridust ning sotsiaalseid klasse. Sellele lisandub môju ühiskonnale kui tervikule. Môningal määral aitab sport lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme kuid samas ka varjutab teisi probleeme. Sotsioloogid püüavad küsimust leida sellistele küsimustele Millist tähendust omab spordieetika teistele sotsiaalsetele sektoritele? Kas sport omab stabiliseerivat effekti mônedele majanduslikele ja sotsiaalsetele süsteemidele? Ümbritseva keskkonna môju spordile.

Kategoriseerimata
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

kus inimgrupid hoolimata suhtelistest väärtuslikest, maailmavaateliselt või kultuurilistest erinevustest tulevad siiski kokku sotsiaalselt ühtseks kogukonnaks ning elavad traditsioonilisele kogukondadele sarnaselt ka füüsiliselt teineteise lähedal - külakogukonnana. „Tänases õhtumaise kultuuri tegelikkuses peetakse väärtusi valdavalt suhtelisteks, nõrgenenud on kogukondlikud sidemed ja kadunud religioonide mõju. Selle kõige tulemusel aga võib kaduda sidusus inimeste ja kogukondade vahel. Nii on inimkonna globaalse jätkusuutlikkuse nimel vaja leida see, mis ühendab kõiki inimesi. Läbi aegade on sõnastatud universaalseid väärtusi, mis kehtivad eri ajastutel ja kõigis kultuurides.” (Veisson, Kuurme 2010, 13). Just seetõttu on oluline kogukondlikkust taas väärtustada. Koostöö tegemise vilju näevad

Eelkoolipedagoogika
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

6 · 5) eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist või põhjustada ohtlikku käitumist; · 6) kutsuda üles avalikku korda ega riigi julgeolekut ohustavale tegevusele, samuti toetada ega soodustada nimetatud tegevust; · 7) kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele; · 8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust; · 9) otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust; · 10) sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,

Reklaamipsühholoogia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

..126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust......................

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun