Ka on töötajad kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selles on töölepingus kokku lepitud. Ärisaladuse definitsioon sisaldub konkurentsiseaduses. Ärisaladuseks on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Esiteks peab ärisaladusena käsitletav teave olema seotud ettevõtja äritegevusega, sest reeglina vaid äritegevusega seonduva teabe konkurentidele avaldamine võib kahjustada ettevõtja huve ja luua põhjendamatuid konkurentsieeliseid teistele ettevõtjatele. Ärisaladusel on ettevõtja jaoks majanduslik väärtus, mis seisneb ka selles, et ärisaladus ei ole konkurentidele teada
on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. (Vaata ka joonist 3.). Jo on. 3 Rootsi maakasutus Joon. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites 1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust.
muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26
Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,... 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks? Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle. 23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest
· Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress).
iseärasused (seebisordid). · Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla. Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus
b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG Tootmistegurite ehk ressursiturg- on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest. Piirprodukti väärtus- kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse
normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS Hinnakujundaja- saab hinda mõjutada kuna on ainus müüja Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute
mikus p < pe langeb ta kokku vähem elastset nõudlust kajastava kõveraga. Kartell - moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. Hinnaliider - Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nime- tatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks. Mänguteooria - vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat
senipakutud kaupades pettunud, tulevased ostjad on kõrge hinnatundlikkusega, konkurents ei ole terav ja seni turul olnud pakkujate strateegiad põhinevad kõrgemal müügihinnal. 33. Hind turunduses. Hinnaeesmärgid. Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest. Hinnaeesmärgid: müügile orienteerumine (käibe maksimeerimine, turuosade laiendamine), kasumile orienteeritud (müüakse sellise hinnaga, mis tagaks tehtud investeeringute tasuvuse teatud aja jooksul, turg hõivatakse madala hinna ja suure reklaamiga), stabiilsusele orienteeritud (välditakse hinnasõdu, minimeerida konkurentsi, olla heades suhetes vahendajatega), hinnavälisele konkurentsile orienteeritud (hinda ei muudeta). 34. Nõudlusseadus. Hinna tõustes nõudmine väheneb, hinna alanedes nõudmine suureneb. 35. Hinnakujundamise meetodid
iseloomu, valmistusviisi, omaduste, kasutuskõlblikkuse või koguse suhtes. Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 12. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, IO õiguste automaatne/lepinguline üleminek Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid
vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. Joo n. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites 1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis 1995. aastal:
3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse juurde tulla- märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad. Teatud piirides suudab ta hinda mõjutada. Oligopol kolmas mittetäieliku konkurentsi turu struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuur enamikus arenenud turumajandusest. Sisenemisbarjäärid- oluliseks sisenemisbarjääriks ongi uutele firmadele mastaabiefekt. Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kugi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud, siis enamikes riikides on need keelatud. Sel põhjusel ongi enamikes riikides olemas oma konkurentsiseadus. Tunnused Täielik Monopol Monopolistlik Oligopol konkurents konkurents Firmade arv Suur 1 Palju Väike
artikleid ja muud sellel teemal. Kuna see mõtlemisviis levib järjest rohkematesse riikidesse, 5 on kulusäästlikkus levinud tootmisest edasi ka logistikasse, teenindusse, kaubandusse, tervishoidu, valitsustesse ja mujalegi. Toyota on aga jätkuvalt selle ala peamiseks eeskujuks ning on tõusmas maailma suurimaks autotootjaks. Kulusäästlik juhtimine on olnud aluseks selle ettevõtte edukusele nii müügis, suurte turuosade saavutamisel kõigil maailma turgudel kui ka hübriidtehnoloogia arendamisel. (A Brief...) 2.1. ,,Masin, mis muutis maailma" Kulusäästlik mõtlemine sai oma nime 1990. aastal ilmunud raamatu ,,The Machine That Changed the World: The Story of Lean Production" pealkirja järgi. Eesti keelde tõlgitud variandi pealkiri on ,,Masin, mis muutis maailma". Raamatu sisuks on põhimõtteliselt kulusäästliku mõtlemise ajalugu, millest eespool kirjutati. Seal on kronoloogiliselt välja
.., juhtnööre professionaalse tegutsemise kohta, mis antakse välja ProLog poolt ning endale võetud lepingulisi kohustusi 1. Ärisaladus- Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. iii. Logistikaaudit, selle põhimõtete kasutamine ostustrateegia auditeerimisel- Ettevõtte logistikasüsteemis valitseva olukorra määratlemine. Tähtsaimaks ülesandeks on ettevõtte äriprotsessi ja kõikide logistika protsesside analüüs ning visualiseerimine. Äriprotsess algab kliendi vajadusega ning lõpeb kliendi vajaduste täitmisega
Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel pensionikeskuse statistikale, antud teenuspakkujate prospektidele ja internetilehekülgedel olevale informatsioonile 3 Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse II pensionisamba olemust ja võrreldakse AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde. Teises peatükis tehakse võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosade, pensionifondide valitsemistasude ja tootluse ning liitujate vanuselise jaotuse kohta. 4 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD 1.1 II samba pensionifond II sammas ehk kogumispensioni kohustuslik sammas on peamine tugi riiklikule pensionile. II sammast nimetatakse kohustuslikuks, kuna sellega liitumine on 1983. aastal ja hiljem sündinutele kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib
alternatiivne põhjus, miks firmad võivad otsustada keskkonnareegleid järgida; see on tõenäolisem, kui: 1)Objektiivne info firmade keskkonnaalase käitumise kohta on odavalt saadaval. 2)Tarbijad ja keskkonnaaktivistid suudavad organiseeruda keskkonnakahjulike toodete efektiivseks boikoteerimiseks. 3)Kvaliteetsed asenduskaubad on saadaval. 4)Boikott tekitab arvestatavaid kulusid keskkonnanõuete rikkujale ja arvestatavaid tulusid nõuete järgijatele (nt turuosade ja toote hinna mõttes). Keskkonnasäästliku firma maine (nt sätestatutest rangemate keskkonnanõuete vabatahtlik järgimine) võib asendada tavapäraseid turunduskulusid. KULU-TULU ANALÜÜS Enamasti ei ole võimalik teha kõike soovitut, sest ressursid on piiratud ja seega tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse tingimustes, võib neid käsitleda majandusotsustena (rakendada majandusanalüüsi).
Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. Joonis:SKP jagunemine erinevates majandussektorites Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 8 Rootsi osalus rahvusvahelistes Rootsist pärit rahvusvahelised organisatsioonides: firmad: AfDB,AsDB,Austraalia Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi
on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 45. Mis on frantsiisileping ja selle sisu? Frantsiis on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja antud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki. Frantsiisi puhul võtab juba toimiva äriidee üle uude keskkonda mõni teine ettevõte. Frantsiisi
küsitluse tulemusi Thomas Schöllkopf, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) president. Miinusena nimetati kõige sagedamini üleminekuga seotud kulusid. Peaaegu pooled küsitletutest näevad praktilisi ettevalmistusi ja rahalisi kulutusi seoses vääringu vahetusega kui eurole ülemineku negatiivseimat aspekti. Seejuures arvestavad mõned ettevõtted kasvava hinnakonkurentsiga ning kõrgemate tootmiskuludega. Mõned kardavad ka kasvavaid palgakulusid. Võimalikud turuosade kaotused seoses uute turule tulijate poolt tekitatud tiheneva konkurentsiga ei valmista aga ettevõtjatele eriti muret4. Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti presidendi Michael Stenneri sõnul täitusid ootused Euroopa ühisraha kasutuselevõtu osas ja aasta pärast euro kasutuselevõttu kaaluvad positiivsed mõjud tuntavalt negatiivsed üles5. 3 http://www.vm.ee/?q=node/172#majandus 4 http://www.ahk-balt
Samuti esineb ka seaduslikke barjääre. Oligopoli toodangu nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral ( kui üks firma langetab hinda tulevad teised järgi, kuid kui üks tõstab, võivad teised samale tasemele jääda, et turuosa suurendada) Hinnad on suhteliselt stabiilsed, seda saab selgitada murtud nõudluskõvera abil. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm, asjaolude kohta. Levinuim kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Tegelikult püüavad kokkuleppe sõlminud firmad kasumit suurendada ja käituda nagu monopol. Rahvusvahelised kartellid on tuntud kohv, suhkur, nafta jne. Enamusest riikides siiski keelatud, kuid on teisi võimalusi kuidas sellest kõrvale hiilida. Hinnaliider oligopol kehtestab hinna, mille ülejäänud turufirmad omaks võtavad, sest see
mudelistest. Saksamaa tootjad eristuvad tehnoloogiatega ja luksusega ning teevad palju koostööd Hiina ja India kohalike tootjatega. 3) Toyota kriitilised ressursside kasutamise suhtarvud jäävad alla konkurentidele (ROE, ROA) [5]. Võimalused: 1) Autotööstuse globaalne kasv. Arenevad turu on kõige suurema potentsiaaliga. 2) Tarbijad ja riikide valitsused soosivad rohelisi tehnoloogiaid 3) Tarbijate vajadused muutuvad 4) Turuosade kasvu võimalik saavutada läbi ülevõtmisi ja ühinemisi. Ohud: 1) Kõikuvad kütusehinnad 2) Uute emissioonide standardid 3) Kasvavad toormaterjalide hinnad 4) Tugev konkurents 5) Looduslikud katastroofid 6) Valuutade kursside kõikumised 3.6 Ärimudeli testimine ja võrdlus konkurentidega Toyota ärimudeli saab vaadelda ja testida erinevate põhilähenemiste abil: Ärimudeli
vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. KEELED. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidis RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID.
mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega. OLIGOPOLI MUDELID Oligopoli nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral. Ühtlasi tähendab see et hind muutub oligopoolsel turul vähem. Seda saab seletada murtud nõudluskõvera mudeli abil. Kuna firmad üksteisest sõltuvad, võib mõnikord neile kasulik olla kooperatsioon. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartellid on suhteliselt ebapüsivad. Enamikes riikides on kartellid keelatud. Sellest keelust kõrvalehiilimiseks kasut. Kollusiooni teisi tüüpe
4. Kehtiv TLS ei anna äri- ja tootmissaladuse määratlust. Konkurentsiseaduse (mis küll ei reguleeri suhteid tööjõuturul) § 63 määratleb ärisaladusena niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Seega on tööandja otsustada, mis on tema äri- ja tootmissaladus, st millist tootmisprotsesse, arvutiprogramme, müüki jms puudutavat informatsiooni peab ta vajalikuks saladuses hoida. Kindlasti ei ole ärisaladus igasugune tööandja tegevust puudutav informatsioon. Ärisaladuse
on oligopoli nõudluskõver murtud. Hinnavahemikus p > pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat Kartell Kartelli moodustav grupi firmasid, mis nõustuvad oma tootmis ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. KARTELLI EESMÄRK: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. Hinnaliider Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nimetatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks. Mänguteooria Mänguteooria vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat
CR4 on nelja suurima turul tegutseva ettevõtja kumuleeritud turuosa. Kõrge CR4 väärtuse korral on turul eeldatavalt madal konkurentsitase. Seega mida kõrgem on CR4, seda kontsentreeritum on turg, turujõud on vähest suurte ettevõtete käes või on turul kokku vähe ettevõtteid. (Mobiiltelefonivõrgus...2007) Lisas 3 toodud CR, on 4-ettevõtte kontsentratsiooni tase, arvutades ainult 5 ettevõtte põhjal. (Vanags jt. 2006, 7) HHI arvutamiseks liidetakse turuosaliste turuosade ruudud. HHI väärtused on vahemikus 0 (kui turul on palju väikse turuosaga ettevõtjaid) kuni 10 000 punkti (monopoli korral). Samas on levinud teisendus, kus vastav vahemik on 0 kuni 1. HHI arvestab kõrgema turuosaga ettevõtjad indeksis suurema tähtsusega kui väiksema turuosaga ettevõtjad. Turg ei ole kontsentreeritud kui HHI on väiksem kui 1000 punkti 19 (0,1)
iseloomu, valmistusviisi, omaduste, kasutuskõlblikkuse või koguse suhtes. Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Näiteks võib konfidentsiaalne info olla oskusteave, ideed, andmebaaside sisu, isikuandmed, programmi lähtekood jms. Ärisaladuse õigustamatu avaldamine või kasutamine on karistusseadustiku järgi kuritegu: töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või kasutamise
turundust? Äriplaani koosseisu võib kuuluda ka turundusplaan, mis kirjeldab detailselt, kuidas püstitatud eesmärkideni kavatsetakse jõuda. (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead Keskendutakse ühele kliendigrupile või tootele ning ei arendata ideed edasi. Äriplaanis, mille prognoosid tehakse nelja aasta peale, peaks olema vähemasti nimetatud võimalikud tootearendussuunad või ka planeeritavad turuosade hõlvamised. Äris ei saa jääda ühe koha peale seisma. Soovitused Eesmärkide sõnastamisel tuleb silmas pidada soovitusi, mis on toodud alapeatükis ”Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks”. Lühidalt, eesmärke ei tohiks olla liiga palju, nad ei peaks olema kergelt saavutatavad või võimatud, eesmärke võiks rühmitada. Millele veel mõelda? Kui turunduseesmärkide täitmine nõuab rahaliste kulutuste tegemist, siis tuleb kulutusi kajastada ka
tootegrupi positsiooni "liikumist" maatriksis). Ülesanne eeldab 14 küsimuse järkjärgulist lahendamist. LÄHTEANDMED I. ABSOLUUTSED TURUOSAD. Absoluutne turuosa näitab, millise protsendi moodustab firma käive turu kogukäivest. Kogukäive võrdub firma ja tema kõikide konkurentide käivete summaga. Tootegrupi 1 turu jaotus TÕ ja teiste tootjate (A, B, C, ...) vahel on toodud tabelis 1 (andmeid teiste tootegruppide turuosade ja jaotuste kohta ülesande lahendamine ei eelda). Tabel 1. TOOTEGRUPP 1 TURU JAOTUS KONKUREERIVAD FIRMAD TÕ A B C D E F G Teised Absoluutne turuosa (%) 15 10 8 8 8 7 5 5 34 II SUHTELISED TURUOSAD JA TURGUDE KASVUD.
Atraktiivsusfaktorid võivad olla seotud erinevate valdkondadega. Nendeks võib olla: Segmentide üldised tunnused: · segmendi suurus (rahas või ostuühikutes) · segmendi aastane juurdekasv · segmendi tundlikkus hinna ja välismõjurite suhtes · segmendi tsüklilisus · segmendi sesoonsus · segmendi sisend- ja väljundbarjäärid Segmentides eksisteeriv konkurentsiseis · konkurentide arv · konkurentsi liik · konkurentide koopereerumine ja integreerumine · turuosade ümberjaotumine · asendustehnoloogiad ja nende rakendatavus Segmentidest saadav finantskasu: · kogukasum · soodustegurite (näit. mastaabisääst ja kogemuskõver) realiseerumine · tootmisvõimsuste rakendatavus Tehnoloogiaga seonduvad eelised: · tehnoloogia püsivus · tehnoloogia keerukus · tehnoloogia uudsus/erinevus · patentide ja autoriõiguste tagatus · tootmise automatiseeritavus jne. 38. Positsioneerimine
t- kui on ainult üks tootmistegurite ostja; see ostja võib mõjutada turuhinda (ainuostja turul.) 23 oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal tuleb arvestada, mida teine pakub Kuna firmad üksteisest vastastikku sõltuvad, võib neil mõnikord olla kasulik teha koostööd. Müüjatevahelisi kokkuleppeid hindade, turuosade jms. Nimetatakse kollusiooniks, millel on mitmeid vorme. Kõige tuntum kollusiooni tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jagamiseks. Tegelikult püüab kokkuleppe sõlminud oligopol käituda nagu monopol, st oma kasumit maksimeerida. Kartelli kõige tähtsamad ülesanded oleksid jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel ja kehtestada toodangule ühtne hind. Kartellid pole aga alati püsivad, sest sageli ei
Konkurendid peavad nüüd oma kaupu või teenuseid senisest odavamalt pakkuma (saavu- tama hinna ja kvaliteedi parema suhte) või kaotavad oma turuosa. Edukuse funktsioon. Tootja on edukas, kui tema poolt valmistatavad kaubad või pakutavad teenused on turul nõutavad. See annab võimaluse tegevuse laiendamiseks, uute täiendavate tellimuste saamiseks, täiendavate turuosade hõivamiseks. Selline tootja on edukas ja talle kuulub nn majanduslik võim. Võimusuhete funktsioon. Selle all tuleb mõista võistlust kui võimu äravõtmisega (kaota- misega) seotut. Võistlus jaotab (hajutab) pakkujate suhtelist võimu turul laiali tunduvalt paremini kui mis tahes riiklik vahelesegamine. Just seepärast ongi turumajandus käsumajandusest efektiivsem.
annaabi.ee 
