- Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD - Õigus eraomandile - Hinnasüsteem- hindade kujunemine - Turvakonkurents- ressursiturgudel ja kaubaturgudel - Ettevõtlikkus- kasumimotiiv MUID MAJANDUSSÜSTEEME - Käsumajandus - Plaanimajandus - Tavamajandus - Robinson Crusoe - Segamajandus - Sotsiaalne turumajandus MAJANDUSRINGLUS finantsturg välisturg majapidamised valitsus ettevõttedb
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt.
tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode. · Tarbijad toote, teenuse kasutajad, ostjad. · Tarbija ostusoovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid, kas olla ratsionaalne ja osta auto või emotsionaalne ja minna reisile? · Tarbijaturgude liigitus: o Tarbeturg o Tööstusturg o Kaubandusturg o Ametkonnaturg o Välisturg · Konkurendid otsesed- pakuvad sama teenust/toodet; kaudsed- pakuvad asendustoodet samal või teisel turul · Tarnija- e. hankija muretseb firmale kaupade/teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. · Funktsionaalne konkurents toimub sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (auto, mootorratas, jalgratas) · Margi konkurents konkureerivad ühe ja sama toote erinevad margid.
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
Sotsiaalseks probleemiks jäi tööpuudus. Viidi läbi ka rahareform. Rahvaste Liidu vahendusel saadi Inglismaalt laen rahareformi läbiviimiseks ja 01.01.1928 alates hakkas käibima EEK (seoti SEK-ga). Sellega seoses algas Eesti majanduse integreerimine Euroopa majanadusruumi. Tänu majandusreformidele elas Eesti majandus üle 1930ndate alguses alanud ülemaailmse majanduskriisi. Väljendus selles, et välisturg tõmbus veelgi koomale ja kasvas tööpuudus. Kogu Euroopas hakati nõudma kõva häälega valitsusi. Eesti majandus saadi korda 1930ndate lõpuks. Majandusnäitajad olid sel ajal kõrgemad kui Soomes. EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1930 aastatel 1921a septembris võeti Balti riigid (ka Poola) Rahvaste Liitu. Balti riikidele olid endiselt ohtlikud nii Nõukogude Venemaa kui ka Saksamaa. Nagu varem otsiti toetust Antanti riikidelt, eriti Suurbritannialt, kuid Suurbritannia jaoks
Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja (tööstusturg), edasimüügiks (kaubandusturg) või kasutamiseks tegurite rühma: organisatsiooni sees, nt ametkonnaturu moodustavad riiklikud ja turutegurid, majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid, kohalikud võimuorganid. konkurentsitegurid, keskkonnategurid. Välisturg - riigipiiri taga asuv turg. 7. Turundusuuringud Homogeenne turg koosneb ühesuguste vajadustega tarbijatest, Turundusuuringu etapid: võib kasutada massturundust ja ühesugust probleemi defineerimine ja eesmärkide seadmine, turundusmeetmestikku ning massikommunikatsioonivahendeid.
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
Võrdsete võimaluste ees võitlemine on viimastel aastatel suure hoo sisse saanud ja EL seisab hea selle eest, et kõikides liikmesriikides väheneks kodanike vaheline ebavõrdsus. 2007. aasta on Euroopas ametlikult kuulutatud võrdsete võimalust aastaks. Samuti on algatatud tegevusplaan "Teekond võrdseteks võimalusteks naiste ja meeste vahel 2006-2010", mis toob välja järgmise kuu aasta prioriteetsed tegevused soolise võrdõiguslikkuse tagamisel. Välisturg Edu välisturgudel on olnud ELi jaoks väga tähtis ja viimased aastad on tõestanud Euroopa olulisust maailmaturul. Täna moodustab ELi tegevus 20% ülemaailmsest impordist ja ekspordist olles sellega number üks kaupleja maailmas. Arvan, et Euroopa Liit on andnud Eestile väga palju uusi võimalusi: turgude laienemine, et muuta oma majandus stabiilsemaks, julgeoleku kindlustamine ja rahu säilitamine. Liitumisega
• Patriarhaalne pere (peremees) • Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil) • Kristlikku abielu polnud • 15.saj liikumisvabaduse piiramine • Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere • Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük • 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj • Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent • Rohkem maid eravaldusesse • Välisturg • Talupoja laia suhtlusringi piiramine • Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad • Õlu, põletatud viin • Maaisand, pidas ülal talupoeg • Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine • Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus) • Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas) • Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise
Välisturg ringkäigumudelis · Eksport (X) oma maa kaupade müük välismaale · Import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks · Puhaseksport (NX) = X - Z · Välisinvesteeringud (If) otsesed välisinvesteeringud (välisinvestori soov teise riigi turul pikemaajaliselt tegutseda ja sealt tulu saada) ja portfelliinvesteeringud (otsib kiiret lühiajalist tulu, ebastabiilne ja riskantne) Ettevõtted (Z) välisturg (X) ettevõtted Majapidamiste tulu ja säästud · Kasutatava tulu (Yd) kujunemine see osa sissetulekust, mida inimesed saavad reaalselt kasutada tarbimiseks või säästmiseks Yd = Y + Tr - To · Kasutatava tulu kasutamine Yd = C + S · Säästud S = (Y + Tr To) - C ...ehk Y = C + S Tr + To Tasakaaluseosed · Sisemajanduse tasakaal S=I · Valitsussektori tasakaal - avaliku sektori tulud ja kulud on omavahel võrdsed G + Tr = To + Tk · Välistasakaal
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Kahekojaline Riigikogu.1)volikogu, 2)riigikoguPresident nimetab valitsuse ametisse.valitsuse kontroll elualade yle.Toimus inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisel. vastu võetakse 1937. Suur majanduskriis1929 Maj kriis puhkes tänu majanduse liga kiirele tõusule.Sai alguse ameerikast,kes laenasid palju raha sakasamaale.kriis sai alguse rahandusest.sisemajanduse kogutoodand langes,hinnad maailmaturul langesid,tollimaksud tõusid,põllumajandussaaduste välisturg kuivas kokku ja hinnad langesid ka riigi sees.Talurahva sissetulekud vähenesid,põllumehed pidid tootmist piirama,paljud ettevõtted läksid pankrotti,väliskaubanduse bilanss muutus neg,inimesed kaotasid töö. naela devalveerimisega vähenes EEK katteväärtus 13 võrra.Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle,toetati pöllumehi,jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid.kriisi yletamiseks oleks tulnud kroon devalveerida
· Majandus tõusis kuni 2008 ehk siis kuni üldise majanduskriisini. · 2010 nagu fööniks tuhast · 2011 majanduskasv jätkus 3% kasv. · Tuginev tugevale ekspordile, mis on ikkagi mitmekülgne. · Tööturg: 2005 ulatus töötute arv 5miljonile. · Rahvast 84 000 000 kokku · Väiskaubanduses püsivamaid aastaid 2 kohal, USA järel ja enne Jaapanit,Hiina on tugevalt tunginud sisse. · Peamised partnerid EL riigid · II olulisem välisturg on Aasia ~16 % ja USA ~10% · Ekspordib: autosid, elektrooikat, keemiatööstus. Samas impordib ta ka neid lisaks veel toorained, nafta, gaasi · Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ja pruunsütt ja ka maagaasi, uus suund tuuleenergia. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energiaga.
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Kapitali olemasolu: Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööjõud: Põllumajandustööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust. 8 Valitsuse majanduspoliitika: Sobiv seadusandlus, hea infrastruktuur, stabiilne majandus, suur siseturg ja välisturg Põllumajandusliku tootmise vormid: Ekstensiivsed teraviljatalud, rantsod, istandused, mahepõllumajandus. Peamised põllukultuurid. (Valdavalt millistes piirkondades) Tehnilised kultuurid (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuviljad (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu), nisu. Põllukultuure kasvatatakse peamiselt rannikualadel, sest riigi keskosas asub kõrb. Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Esimeste hulgas ollakse nisu kasvatamises.
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
(b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Kõige suurem SKP kuluartikkel on tarbimiskulud, teine investeeringud, kolmas valitsuse kulutused ja neljas välisturg. 45. Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks"? Kuidas mõjutavad lekked ja süstid raharinglust? Säästude, otseste ja kaudsete maksude ning impordi summaks nim nn ,,leket". ,,Süstiks" on investeeringute, valitsuse ostude, toetuste ehk tulusiirete ning ekspordi summat. 46. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut? Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP
Majanduskriis oli ülemaailmne (alguse sai USAs ning levis Euroopasse, Austraaliasse ja LõunaAmeerikasse). Üks põhjus, miks majanduskriisi üldse jõuti oli ületootmine. Toodeti rohkem, kui oli tarbijaid. Hinnad langesid. Sai alguse tööpuuduse kasv (inimesi polnud vaja). Eesti vedas välja põllumajandustoodangut. Hind maailmaturul oli langenud, kui teised riigid kaitsesid oma turge ning tõstsid tollimakse, seega kadus Eesti jaoks välisturg. Kadus ka suurel määral siseturg. Abinõudena kasutati riiklikke hädaabitöid. Ehitati suuremahulisi raudteid, maanteid, lennujaamu jne. Tallinnas istutati haljasalasid juurde. Peamiseks abinõuks oli Eesti krooni devalveerimine (1933). 35%, valitsuse juhiks oli Jaan Tõnisson. Rahvas sellele eriti nagu positiivselt ei vaadanud ja Tõnissoni valitsus sunniti samal aastal tagasi astuma.
5) Taavi 42-aastane, mees, endine firmaomanik, elukoht Pärnu rannarajoon; 6) Anneli 24-aastane, naine, ettevõtja, elukoht Pärnu rannarajoon. 88 Lisa 5. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide disainimine Ajaloolise kuurordimudeli prototüüp KP KA VP CR CS Pärnu Linnavalitsus linnakuurordi arend. ajalooline kuurort pms välisturg välisklient Pärnu Maavalitsus ajal. kuurordipär. säil. osal. Eesti siseturg Vabariigi Valitsus turismikoorm. hajut. turismiettevõtted giidide ja teenin. teised mm linnad koolit. KR CH linnaeelarvelised vah
mõjutab. Konkurentide kirjeldamine tõestab tegevusharu tundmist ja valmidust ületada võimalikke tegutsemist takistavaid barjääre. Konkurentsianalüüsi eesmärk on näidata, kuidas ettevõtte turismitoode sobitub konkurentsikeskkonda. Tegevusjuhised - Konkurentsiolukorra iseloomustamiseks tuleb esmajärjekorras kindlaks teha tähtsamad konkurendid ja/või nende grupid. - Suure konkurentide arvu korral võib analüüsi läbi viia turgude lõikes (nt kodu- ja välisturg, taotluse esitamise puhul sihtturud, kuhu toodet müüa kavatsetakse). Edasi saab analüüsi lihtsustamiseks grupeerida sarnaseid ettevõtteid ja iseloomustada neid ühiste nimetajate abil (nt ühtne grupp on suured rahvusvahelised organisatsioonid, mis on hea mainega, väljakujunenud müügivõrgu/jaotuskanalitega, kõrge kvaliteediga, madala paindlikkusega, keskmise või kõrge hinnatasemega, kõrge kulude tasemega jne).
valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele. · Kaubandusturg isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks. · Ametkonnaturg riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu ja teenuseid oma põhiõlesannete täitmiseks. · Välisturg tarbe- ja organisatsioonituruks jagunev riigipiiri taga asuv turg. · Konkurendid eristatakse mitmeid konkurentsivorme: · Firmade konkurents analoogseid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted · Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid. Valik, mille peale raha kulutada, nt kas osta auto või turismituusik
toodangu saamise eesmärgil. Produktiivvahendid (maa, taimed loomad) on üheaegselt nii tööobjektid kui ka töövahendid; 51 4)tööaeg on tunduvalt lühem kui tootmisaeg; 5)tootmise hooajalisus ja tootmine suurel territooriumil. 4.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused(turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendused on sise-ja välisturg. Siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime.(palju on tarbijaid, demograafiline jaotus, siseturu muutused, muutused toiduainetes). Välisturgu piirab(puudub poliitiline kindlus ja otsus kuidas toimida, Eesti ei mõjuta maailmaturgu, toiduainete tootja subsiidiumide kaudu mõjutavad eksporti. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa (0,76 ha/elaniku kohta Eestis); 2)tööjõuressursid; 3)kapitaliressursid; 4)reformid. Tootmiskitsendused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
