- Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD - Õigus eraomandile - Hinnasüsteem- hindade kujunemine - Turvakonkurents- ressursiturgudel ja kaubaturgudel - Ettevõtlikkus- kasumimotiiv MUID MAJANDUSSÜSTEEME - Käsumajandus - Plaanimajandus - Tavamajandus - Robinson Crusoe - Segamajandus - Sotsiaalne turumajandus MAJANDUSRINGLUS finantsturg välisturg majapidamised valitsus ettevõttedb
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt.
tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode. · Tarbijad toote, teenuse kasutajad, ostjad. · Tarbija ostusoovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid, kas olla ratsionaalne ja osta auto või emotsionaalne ja minna reisile? · Tarbijaturgude liigitus: o Tarbeturg o Tööstusturg o Kaubandusturg o Ametkonnaturg o Välisturg · Konkurendid otsesed- pakuvad sama teenust/toodet; kaudsed- pakuvad asendustoodet samal või teisel turul · Tarnija- e. hankija muretseb firmale kaupade/teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. · Funktsionaalne konkurents toimub sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (auto, mootorratas, jalgratas) · Margi konkurents konkureerivad ühe ja sama toote erinevad margid.
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
Sotsiaalseks probleemiks jäi tööpuudus. Viidi läbi ka rahareform. Rahvaste Liidu vahendusel saadi Inglismaalt laen rahareformi läbiviimiseks ja 01.01.1928 alates hakkas käibima EEK (seoti SEK-ga). Sellega seoses algas Eesti majanduse integreerimine Euroopa majanadusruumi. Tänu majandusreformidele elas Eesti majandus üle 1930ndate alguses alanud ülemaailmse majanduskriisi. Väljendus selles, et välisturg tõmbus veelgi koomale ja kasvas tööpuudus. Kogu Euroopas hakati nõudma kõva häälega valitsusi. Eesti majandus saadi korda 1930ndate lõpuks. Majandusnäitajad olid sel ajal kõrgemad kui Soomes. EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1930 aastatel 1921a septembris võeti Balti riigid (ka Poola) Rahvaste Liitu. Balti riikidele olid endiselt ohtlikud nii Nõukogude Venemaa kui ka Saksamaa. Nagu varem otsiti toetust Antanti riikidelt, eriti Suurbritannialt, kuid Suurbritannia jaoks
Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja (tööstusturg), edasimüügiks (kaubandusturg) või kasutamiseks tegurite rühma: organisatsiooni sees, nt ametkonnaturu moodustavad riiklikud ja turutegurid, majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid, kohalikud võimuorganid. konkurentsitegurid, keskkonnategurid. Välisturg - riigipiiri taga asuv turg. 7. Turundusuuringud Homogeenne turg koosneb ühesuguste vajadustega tarbijatest, Turundusuuringu etapid: võib kasutada massturundust ja ühesugust probleemi defineerimine ja eesmärkide seadmine, turundusmeetmestikku ning massikommunikatsioonivahendeid.
millele hakkas kiirelt arenema seltsiliikumised, hakati koos käima. See ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist, pigem just suuremat säilitamist ja rikastumist. Suur ülemaailmne majanduskriis Esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1930. Mõjutas peamiselt põllumehi, kuna peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toiduainete hinnad langesid järsult ja tollimaksud tõusid kiiresti. Põllumajandussaaduste välisturg kuivas kokku, seetõttu langesid hinnad ka riigi sees. talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Põllumajandustoodangu koguväärtus langes kriisiaastail ligikaudu 45% võrra. Samalaadsed protsessid toimusid ka teistes majandusharudes. Suleti ettevõtteid, mis tõi kaasa tööpuuduse kasvu. Kriisi
Võrdsete võimaluste ees võitlemine on viimastel aastatel suure hoo sisse saanud ja EL seisab hea selle eest, et kõikides liikmesriikides väheneks kodanike vaheline ebavõrdsus. 2007. aasta on Euroopas ametlikult kuulutatud võrdsete võimalust aastaks. Samuti on algatatud tegevusplaan "Teekond võrdseteks võimalusteks naiste ja meeste vahel 2006-2010", mis toob välja järgmise kuu aasta prioriteetsed tegevused soolise võrdõiguslikkuse tagamisel. Välisturg Edu välisturgudel on olnud ELi jaoks väga tähtis ja viimased aastad on tõestanud Euroopa olulisust maailmaturul. Täna moodustab ELi tegevus 20% ülemaailmsest impordist ja ekspordist olles sellega number üks kaupleja maailmas. Arvan, et Euroopa Liit on andnud Eestile väga palju uusi võimalusi: turgude laienemine, et muuta oma majandus stabiilsemaks, julgeoleku kindlustamine ja rahu säilitamine. Liitumisega
• Patriarhaalne pere (peremees) • Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil) • Kristlikku abielu polnud • 15.saj liikumisvabaduse piiramine • Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere • Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük • 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj • Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent • Rohkem maid eravaldusesse • Välisturg • Talupoja laia suhtlusringi piiramine • Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad • Õlu, põletatud viin • Maaisand, pidas ülal talupoeg • Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine • Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus) • Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas) • Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise
· Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud. · Investeeringud (I) kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP. Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene. Majapidamised (sääst) finantsturg (laen) ettevõtted Välisturg ringkäigumudelis · Eksport (X) oma maa kaupade müük välismaale · Import (Z) välismaal toodetud kaupade ostmise kodumaiseks kasutamiseks · Puhaseksport (NX) = X - Z · Välisinvesteeringud (If) otsesed välisinvesteeringud (välisinvestori soov teise riigi turul pikemaajaliselt tegutseda ja sealt tulu saada) ja portfelliinvesteeringud (otsib kiiret lühiajalist tulu, ebastabiilne ja riskantne) Ettevõtted (Z) välisturg (X) ettevõtted
...........................ekspansiivne fiskaalpoliitika 184. Expedite .........................................................edendama 185. Expert ............................................................asjatundja 186. Exposure ......................................................... müügiks väljapanek, ülesseadmine 187. Extension ........................................................ laiendus 188. External marketing - .........................................välisturg 189. Financial consulting .......................................rahaline nõustamine 190. Financial freedom ..........................................majanduslik vabadus 191. Financial independence .................................majanduslik iseseisvus 192. Financial literacy ...........................................majanduslik kirjaoskus 193. Financial management - ...................................finantsjuhtimine 194. Financial modesty ..........................
Kahekojaline Riigikogu.1)volikogu, 2)riigikoguPresident nimetab valitsuse ametisse.valitsuse kontroll elualade yle.Toimus inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisel. vastu võetakse 1937. Suur majanduskriis1929 Maj kriis puhkes tänu majanduse liga kiirele tõusule.Sai alguse ameerikast,kes laenasid palju raha sakasamaale.kriis sai alguse rahandusest.sisemajanduse kogutoodand langes,hinnad maailmaturul langesid,tollimaksud tõusid,põllumajandussaaduste välisturg kuivas kokku ja hinnad langesid ka riigi sees.Talurahva sissetulekud vähenesid,põllumehed pidid tootmist piirama,paljud ettevõtted läksid pankrotti,väliskaubanduse bilanss muutus neg,inimesed kaotasid töö. naela devalveerimisega vähenes EEK katteväärtus 13 võrra.Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle,toetati pöllumehi,jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid.kriisi yletamiseks oleks tulnud kroon devalveerida
· Majandus tõusis kuni 2008 ehk siis kuni üldise majanduskriisini. · 2010 nagu fööniks tuhast · 2011 majanduskasv jätkus 3% kasv. · Tuginev tugevale ekspordile, mis on ikkagi mitmekülgne. · Tööturg: 2005 ulatus töötute arv 5miljonile. · Rahvast 84 000 000 kokku · Väiskaubanduses püsivamaid aastaid 2 kohal, USA järel ja enne Jaapanit,Hiina on tugevalt tunginud sisse. · Peamised partnerid EL riigid · II olulisem välisturg on Aasia ~16 % ja USA ~10% · Ekspordib: autosid, elektrooikat, keemiatööstus. Samas impordib ta ka neid lisaks veel toorained, nafta, gaasi · Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ja pruunsütt ja ka maagaasi, uus suund tuuleenergia. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energiaga.
maksimaalse kasutamise.Tagada põllumajanduspiirkondade normaalne elatustase, tõstes iseäranis põllumajandustöötajate individuaalset töötasu.Kindlustada turu stabiilsus.Garanteerida pakkumise (varustatuse) püsivus.Garanteerida mõistlikud hinnad tarbijaile 31) CAP turukorralduse elemendid.1) sekkumismehhanism- taotlushind, künnishind, sekkumishind 2) välisturg- siseturu kaitse- impordilõiv, exporditoetus.3) tootmiskvoodid-EL tootmiskvoot,liikmesriigikvoot, tootja kvoot 4) otsetoetused- haritava maa toetused, söötijätmistoetused. 32) CAP sekkumismehhanismi selgitus (hinnasüst-välisturumeetmed). Eesmärk on hoida turuhindu langemast allapoole vastuvõetavat miinimumtaset. Selliste saaduste jaoks nagu teravili, või, piimapulber ja loomaliha on Eül spets sekkumisagentuurid
. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Kapitali olemasolu: Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Tööjõud: Põllumajandustööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust. 8 Valitsuse majanduspoliitika: Sobiv seadusandlus, hea infrastruktuur, stabiilne majandus, suur siseturg ja välisturg Põllumajandusliku tootmise vormid: Ekstensiivsed teraviljatalud, rantsod, istandused, mahepõllumajandus. Peamised põllukultuurid. (Valdavalt millistes piirkondades) Tehnilised kultuurid (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuviljad (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu), nisu. Põllukultuure kasvatatakse peamiselt rannikualadel, sest riigi keskosas asub kõrb. Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Esimeste hulgas ollakse nisu kasvatamises.
Tööstus-, kaubandu-, ametkonnaturg kokku. Tööstusturg ettevõtted ja indiviidid, kes hangivad kaupu ja teenuseid uute toodete valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele. Kaubandusturg isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks. Ametkonnaturg riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu ja teenuseid oma põhiõlesannete täitmiseks. Välisturg tarbe- ja organisatsioonituruks jagunev riigipiiri taga asuv turg. Konkurendid eristatakse mitmeid konkurentsivorme: Firmade konkurents analoogseid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid. Valik, mille peale raha kulutada, nt kas osta auto või turismituusik Funktsionaalne konkurents sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel, nt jalgrattad, autod, bussid jne.
Investeeringuteks arvatakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Seetõttu tuleb kolmanda suure kuluartiklina välja tuua valitsuse kulutused. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP
STAGFLATSIOON- olukord, kus suur töötus esines üheaegselt kõrge inflatsiooniga ja majandusteoorias. 4 MAAILMAMAJANDUS 4.1 Riikide majandusintegratsioon Tööjaotuse süvenemine maailmas toob endaga kaasa spetsialiseerumise ja koopereerumise nii riikides enestes kui ka riikide vahel. Tootmise optimaalse mahu määrab ära selle tooteliigi valmistamise tehnoloogia ja turu suurus (siseturg ja välisturg). Siseturg jääb üha kitsamaks spetsialiseeritud suurtootmisele ja koopereerumist tingib 1) ettevõtete minimaalse ja optimaalse suuruse kasv, 2) massitootmise majanduslik kasulikkus, 3) tehnika moraalse kulumise (vananemise) kiirenemine, 4) teadusuuringute ja arendustegevuse laienemine ja kallidus. Ka suurte tööstusriikide paljud tööstusharud saavad areneda vaid töötades maailmaturu jaoks ja kasutades teistes riikides toodetut
(b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Kõige suurem SKP kuluartikkel on tarbimiskulud, teine investeeringud, kolmas valitsuse kulutused ja neljas välisturg. 45. Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks"? Kuidas mõjutavad lekked ja süstid raharinglust? Säästude, otseste ja kaudsete maksude ning impordi summaks nim nn ,,leket". ,,Süstiks" on investeeringute, valitsuse ostude, toetuste ehk tulusiirete ning ekspordi summat. 46. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut? Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP
Majanduskriis oli ülemaailmne (alguse sai USAs ning levis Euroopasse, Austraaliasse ja LõunaAmeerikasse). Üks põhjus, miks majanduskriisi üldse jõuti oli ületootmine. Toodeti rohkem, kui oli tarbijaid. Hinnad langesid. Sai alguse tööpuuduse kasv (inimesi polnud vaja). Eesti vedas välja põllumajandustoodangut. Hind maailmaturul oli langenud, kui teised riigid kaitsesid oma turge ning tõstsid tollimakse, seega kadus Eesti jaoks välisturg. Kadus ka suurel määral siseturg. Abinõudena kasutati riiklikke hädaabitöid. Ehitati suuremahulisi raudteid, maanteid, lennujaamu jne. Tallinnas istutati haljasalasid juurde. Peamiseks abinõuks oli Eesti krooni devalveerimine (1933). 35%, valitsuse juhiks oli Jaan Tõnisson. Rahvas sellele eriti nagu positiivselt ei vaadanud ja Tõnissoni valitsus sunniti samal aastal tagasi astuma.
kolme huvigrupi huvide koondamiseks või kolme mudeli kõrvuti eksisteerimiseks. 53 Tabel 11. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide võrdlus Ajalooline kuurort Modernne kuurort Perekuurort Sihtrühm välisklient välisklient Eesti pereturist Kliendisuhted 1) peamiselt välisturg; 1) väliskliendid; 1) Eesti pereturistid; 2) osaliselt Eesti siseturg; 2) transpordiettevõtted; 2) palju väikseid teenuse- 3) turismiettevõtted; 3) välispartnerid. pakkujaid. 4) teised maailma linnad. Sissetulekud 1) tulumaks; 1) ärikasum; 1) ärikasum; 2) kuurordimaks; 2) projektid. 2) mitmesugused toetused;
mõjutab. Konkurentide kirjeldamine tõestab tegevusharu tundmist ja valmidust ületada võimalikke tegutsemist takistavaid barjääre. Konkurentsianalüüsi eesmärk on näidata, kuidas ettevõtte turismitoode sobitub konkurentsikeskkonda. Tegevusjuhised - Konkurentsiolukorra iseloomustamiseks tuleb esmajärjekorras kindlaks teha tähtsamad konkurendid ja/või nende grupid. - Suure konkurentide arvu korral võib analüüsi läbi viia turgude lõikes (nt kodu- ja välisturg, taotluse esitamise puhul sihtturud, kuhu toodet müüa kavatsetakse). Edasi saab analüüsi lihtsustamiseks grupeerida sarnaseid ettevõtteid ja iseloomustada neid ühiste nimetajate abil (nt ühtne grupp on suured rahvusvahelised organisatsioonid, mis on hea mainega, väljakujunenud müügivõrgu/jaotuskanalitega, kõrge kvaliteediga, madala paindlikkusega, keskmise või kõrge hinnatasemega, kõrge kulude tasemega jne).
valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele. · Kaubandusturg isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks. · Ametkonnaturg riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu ja teenuseid oma põhiõlesannete täitmiseks. · Välisturg tarbe- ja organisatsioonituruks jagunev riigipiiri taga asuv turg. · Konkurendid eristatakse mitmeid konkurentsivorme: · Firmade konkurents analoogseid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted · Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents konkureerivad tarbija soovid. Valik, mille peale raha kulutada, nt kas osta auto või turismituusik
toodangu saamise eesmärgil. Produktiivvahendid (maa, taimed loomad) on üheaegselt nii tööobjektid kui ka töövahendid; 51 4)tööaeg on tunduvalt lühem kui tootmisaeg; 5)tootmise hooajalisus ja tootmine suurel territooriumil. 4.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused(turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendused on sise-ja välisturg. Siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime.(palju on tarbijaid, demograafiline jaotus, siseturu muutused, muutused toiduainetes). Välisturgu piirab(puudub poliitiline kindlus ja otsus kuidas toimida, Eesti ei mõjuta maailmaturgu, toiduainete tootja subsiidiumide kaudu mõjutavad eksporti. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa (0,76 ha/elaniku kohta Eestis); 2)tööjõuressursid; 3)kapitaliressursid; 4)reformid. Tootmiskitsendused.
annaabi.ee 
