Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turunduse abimaterjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turundus, reklaam, segment, sihtrühm, spetsialiseerumine, vaatavadi, person, sihtrühma, swot, definatsioon, positsioneerimine, segmente, teenindust, turg, kanalite, tarbijani, kaubad, tundmine, toodetele, uurimine, juhtimisstruktuuri, revisjoni, kitsas, segmenteerimine, katsetajad, kaubamärgid, raadiot, oota, arvestab, sortiment, tootega1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna
rünnak või taandumine. Koerad - aeglane turukasv, väike turuosa; kasum väga väike või olematu, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub; lõpetatakse toetus, ammutatakse toode lõpuni või parema turupositsiooni saavutamiseks kasutatakse nisistrateegiat siirdumaks rahalehmaks; olenevalt eesmärgist rakendatakse kaudset rünnakut, kaudset kaitset või taandumist. 8. Millest koosneb mikrokeskkond ja miks on oluline turunduse mikrokeskkonna analüüs? SWOT analüüsiks tugevused ja nõrkused leiame mikrokeskkonnast. Mikrokeskkond - ettevõtte sise keskkond + veel muud tegurid, millega ettevõte igapäevaselt kokku puutub ehk igapäevaelu (nt kliendid) Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse:
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
KORDAMISKÜSIMUSED TURUNDUS ja MÜÜK KURSUSES Kordamisküsimused: 1. Defineeri turunduse mõiste. Turunduse mõiste tänasel päeval on vahetuskonseptsioon ehk kelleltki millegi saamine midagi vastu andes. Selleks ei pea tingimata olema raha või füüsiline ese, võib olla ka idee, tööpakkumine või annetus heategevuseks. Turundus võib olla ka business to business(B2B) ehk ettevõtete omavaheline turundus. Turundust võib defineerida ka kui tegevust, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu või tähendab turundus firma juhtimist turust lähtuvalt( turu-ja konkurentsiuuringud, toote arendus, hinnapoliitika, reklaam, müük ja samal ajal ettevõtte eesmärkide saavutamine). 2. Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid. 1) Eesmärkide püstitamine: missioon, visioon, tegevuseesmärgid
positsioon, kes on seltskonna kloun, kes geenius ja nii edasi (Welborn-Nichols 1993). Need näited kehtivad ka turunduses, sest püütakse erinevatele toodetele omistada positsioone sihtturu teadvuses, andes teada, milles toode on kõige parem, näiteks nagu Volvo positsioneerib oma autoid kui kõige turvalisemad (Vikipeedia, i.a). Seega ongi töö eesmärk on anda ülevaade, mis üldse on positsioneerimine ja mida kujutab endast turundus ning millised on erinevad toote positsioneerimise meetotitest turunduses. Toote positsioneerimise võtted turunduses 4 1. TOOTE POSITSIOONI JA POSITSIONEERIMISE MÕISTE Nii suurte kui ka väiksemate ettevõtete juhatajate suust võib pidavalt kuulda, kui tähtis on oma toodete positsioneerimine. Kuid praeguses majanduse madalseisus on seda raske teha vaba raha puudumisel. Ning isegi, kui see raha olemas on, siis ei tea ikkagi paljude
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide
Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON Lähtealus on firma, fookus on tooted, vahendid on müügi- ja reklaamivõtted ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 4. TURUNDUSKONTSEPTSIOON
Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON Lähtealus on firma, fookus on tooted, vahendid on müügi- ja reklaamivõtted ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 4. TURUNDUSKONTSEPTSIOON
OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad HÜVED (benefits).
............................17 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid.................................................................. 17 7.3. Turustuskanali struktuur ja turustusstrateegiad.................................................18 8. MÜÜGITOETUS.....................................................................................................19 8.1. Müügitoetuse olemus ....................................................................................... 19 8.2. Reklaam.............................................................................................................22 8.3. Isiklik müük.......................................................................................................22 8.4. Müügiedendus................................................................................................... 24 8.5. Suhtekorraldus...................................................................................................24 9
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
...... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................18 4.TURG...................................................................................................................
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Turg Praegune turg Uus turg ;praegune toode sügavam hõivamine turu arendamine; uus toode toote arendamine diversifikatsioon 7.Turukeskkond. Makrokeskkond: majanduslik, demograafiline, sotsiaal-kultuuriline, poliitilis-õiguslik, tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond. Turundusekeskkond- aktiivsete subjektide ja jõudude kooslus, mis tegutsevad firmast väljaspool ja mõjutavad turundusjuhtide võimalusi sihttarbijatega suhete loomiseks ja sättimiseks. Seega on turundus mõjurite kooslus. Majanduslik: see mõjutab nii tootjat kui tarbijat (majanduslikud arengutendentsid: tööhõive, majanduse integreeritus, maj.arengufaas, brutosissetulek, reaaltulu) *toodete ja teenuste pakkumises suureneb teenuste osakaal *vahendustegevuse tähtsus *väikeettevõtlus *kiireneb innovatsiooniprotsess *kiire teaduse ja tehnika areng *tarbijate jõukus kasvab. Demograafiline: *rahvastiku arengutendents (vananemine) * Perekond (suhtume
........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest
....................................................................................................................16 2.2 Situatsiooniülesanded...................................................................................................17 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 19 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................19 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................19 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................21 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................22 3.5 Küsimused...........................................................................................................
2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu.
Tabutooted · Piinkikud, kahjulikud või ebasoositavad elanikkonnas nt seksuaaleluga seotud tooted, abort, vaimuhaiguse ravimid jne · Privaatsed ja kahjulikud illegaalsed tooted nt narkootikumid ja prostitutsioon · Privaatsed ja kasulikud suguhaiguste ravimid, delikaatsed hügieenitooted · Avalikud ja kahjuliku - näiteks sigaretid, relvad · Avalikud ja kasulikud rasestumisvastased vahendid, akneravimid ja dieeditooted · Oluline määrata täpne sihtrühm, et promotsioon toimuks ainult selles rühmas ja laiema avalikkuse ette ei jõuaks TOOTMISKAUBAD Materjalid ja koostisosad · Ettevõtte toodangu koostisosad · Toormaterjal kasutatakse muutmata kujul mingiks muuks asjaks nt puuvill riiete jaoks · Müüakse otse tootmisettevõtetele · Olulised hind ja teenindus · Koostisosad lähevad mingil määral ka lõppturule nt rehvid on autotööstuse koostisosad aga neid saab osta ka eraldi Kapitalitooted
Segmentimine on tarbijate rühmitamise meetod. Tarbijad jaotatakse ühe või mitme tunnuse alusel rühmadesse. Ühte rühma ehk segmenti kuuluvad tarbijad on valitud tunnuste järgi sarnased. Segmentimise aluseks on tavaliselt tarbija vajadused ja eelistused, ostukäitumine. Turu segmentimise protsess 1. kvalitatiivne uuring 2.kvantitatiivne uuring 3.analüüs 4. segmentide realistlikkuse hindamine 5. profileerimine Segmentidele esitatavad nõuded Mõõdetavus; Segmendi atraktiivsus; Sihtrühma kättesaadavus; Piisavus ja kasumlikkus; Tulevikuväljavaated; Turundusprogrammi atraktiivsus Segmentimine B2C(tarbija) turul • Demograafiline Sugu; Vanus; Rass; Rahvus; Amet; Haridus; Sissetulek; Perekonnaseis ja pere elutsükkel; Religioosne kuuluvus; Seksuaalne orientatsioon • Psühholoogiline või psühhograafiline - Sotsiaalne klass; Elustiil; Isikupära; Väärtushinnangud
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all?
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. · Konversioonne turundus mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. · Stimuleeriv turundus turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. · Arenev turundus nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. · Re-turundus nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. · Sünkroturundus nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. · Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada.
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust.
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus);
tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks. Turunduse ülesanded ja ulatus võivad küll oluliselt erineda ettevõtteti ja turuti (turgudest), kuid turundusel on kaks mõõdet- strateegiline ja taktikaline. Strat
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
4 2. SITUATSIOONI ANALÜÜS Turundusplaan peab olema koostatud kindlale turule ja reaalseid tingimusi silmas pidades. Seetõttu on eriti oluline, et väga hästi orienteerutaks turunduskeskkonnas, milles tegutsetakse. Hästi on võimalik turunduskeskkonda aga ainult siis, kui on põhjalikult uuritud oma turgu, konkurente ning potentsiaalseid kliente. 2.1 Turundus uuring Turundusotsused peavad põhinema informatsioonil. Mida täpsemad ja usaldusväärsemad on andmed, seda pädevamaid turundusotsuseid saab vastu võtta. Kui koostada turundusplaan, mis põhineb vaid oletustel ja arvamustel, siis võib see osutuda lihtsalt ajaraiskamiseks. Turundusplaani allosas "turundus uuring" peaks näitama seda, millistel infoallikatel baseeruvad järgnevad turundusotsused. Kust ja kuidas on saadud informatsiooni turu, konkurentsi ja klientide kohta
tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks o 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul. · Ohtude ja võimaluste iseloomustamiseks väljundid o IDEAALNE ÄRI suured võimalused ja väikesed ohud o SPEKULATIIVNE ÄRI suured võimalused ja suured ohud o MÕÕDUKAS ÄRI väikesed võimalused ja väikesed ohud o PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI väikesed võimalused ja suured ohud 9. SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Strenghts Weaknesses Opportunities Threats · Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis?
tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks o 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul. Ohtude ja võimaluste iseloomustamiseks väljundid o IDEAALNE ÄRI – suured võimalused ja väikesed ohud o SPEKULATIIVNE ÄRI – suured võimalused ja suured ohud o MÕÕDUKAS ÄRI – väikesed võimalused ja väikesed ohud o PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI – väikesed võimalused ja suured ohud 9. SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime
tegevuse suunamist, et ohtu ei tekiks o 4- neid võimalusi või mitte arvestada; ohtude puhul käituda nagu 2-3 puhul. · Ohtude ja võimaluste iseloomustamiseks väljundid o IDEAALNE ÄRI suured võimalused ja väikesed ohud o SPEKULATIIVNE ÄRI suured võimalused ja suured ohud o MÕÕDUKAS ÄRI väikesed võimalused ja väikesed ohud o PROBLEMAATILINE e KÜSITAV ÄRI väikesed võimalused ja suured ohud 9. SWOT analüüs. (lk 23 ja 49, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Strenghts Weaknesses Opportunities Threats · Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutada Nõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis?