Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turundus, küsitlusuuring". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, vastaja, tarbijauuring, ringiga, tour, saatke, aadressile, gmail, varianti, sportides, keskuses, jalgrattamatk, maraton, reklaam, samast, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus, tänameTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Spordiklubi tarbijate rahulolu-uuring Ankeetküsitlus õppeaines Turundus Tallinn 2014 Lugupeetud vastaja Käesolev küsitlus on koostatud spordiklubi poolt, et välja selgitada tarbija rahulolu ning hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames. Küsitlusele vastamine võtab orienteeruvalt 8 minutit. Vastanute vahel
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
Case Processing Summary Cases Valid Missing Total N Percent N Percent N Percent Respondendi haridus * 555 97,5% 14 2,5% 569 100,0% Rahvus Respondendi haridus * Rahvus Crosstabulation Rahvus eestlane venelane muu Total Respondendi alg Count 10 1 11 haridus (kuni 6 % within klassi) Respondendi 90,9% 9,1% 100,0% haridus
-- otsesed ja kaudsed, esimesi loetakse paremateks, annavad objektiivsema vastuse (millisest materjalist pükse ostaksite villane, strets,- lavsaan jm.; kaudne kas te ostaksite pükse mingi materjali valikuga?); faktilisi ( spetsiifilisi, erialaseid ) teadmisi eeldavad küsimused ; arvamusi eeldavad küsimused ( mis on kognitiivne meetod?); lahtised e. avatud küsimused, milledele ei järgne vastuste variante, võib ise vastata oma arvamuse või teadmiste kohaselt, näidates samal ajal ka vastaja informeeritust antud temaatika osas ; kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid. Soovitavalt viie valikvastusega. (jah, ei, ei tea, võibolla, vahest; hinnangu andmine 5-palli skaalas); poolkinnised küsimused, kus osa vastuseid antakse valida ja samas eeldatakse vastustes ka vastajate arvamust, jäetakse vabad read omadele vastustele. Küsimuste esitamise järjestus . Küsitluse eel on vajalik selgitus, milleks seda uuringut teostatakse, millised on
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
Nõuded kandidaatidele on meile väga sarnased. Kandideerimiseks peab kandidaat olema vähemalt 18 aastat vana ning tal peab olema Hollandi kodakondsus. Lisaks on eelduseks varasemas elus igati aus ja korrektne käitumine (ei ole kriminaalkorras karistatud), tugev tervis ning hea füüsiline vorm. Samuti eeldatakse kandidaadilt esinduslikust ja head suhtlemisoskust. Minimaalne haridustase on ettevalmistav kutseharidus diplom. Erinevus siinkohal ongi ainult haridus nõudes, nimelt meil on abipolitseiniku esimese taseme õppes osalemiseks nõutav kõigest põhiharidus. Hollandi politsei vabatahtlikus politseinikuks saamise protsess on pikem ja põhjalikum kui Eestis. Igaüks, kes tahab liituda vabatahtlikuna politseiga, peab esmalt läbima psühholoogilise testi ja füüsilised testid selgitamaks välja, kas nad on selle töö jaoks üldse sobilikud. Kõigepealt tuleb vabatahtlikuks politseinikuks saamisel kõigepealt läbida põhjalik
öelda, et teema on piisavalt aktuaalne, et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas. Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded: 1) Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring. 2) Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil. 3) Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse, soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK Projekti eesmärk on rajada uus ja atraktiivne turismitalu, et pakkuda majutust, aktiivset puhkust ning toitlustust Tartumaal. Kavas on renoveerida krundil asuv palkmaja, et luua majutuskohad peahoones (20 tuba), ehitada kämpingud (esialgu 10) ning rajada telkimisplats (15 telgile), et pakkuda igale kliendile soovikohast majutus. Samuti on kavas soetada spordivarustust, et kliendid saaksid soovi korral rentida sobivat toodet ning veeta oma puhkust sportides. Plaanis on rajada lastele mänguplats ning kogu perele seiklusrada ja matkarada lähedal asuvate looduslike allikate juurde. 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused Meie ettevõtte põhiväärtused on meie igapäevatöö nurgakiviks. Need põhiväärtused määratlevad, kes me oleme ja millisel viisil me toimime. Meie ettevõttes langetatud otsused
ülimalt positiivne tulemus). Mittevastajate mõju. Postiküsitluse vastamismäära suurendamise võimalused: järelkirjad ja helistamised, eelnev teatamine, materiaalsed rahalised ergutusauhinnad, Saatekiri. Hästi korraldatud saatekiri on üks paremini töötavaid tegureid mõistliku vastusemäära saamiseks. Saatekiri peaks andma vastajale järgmist teavet: a. küsitluse eesmärk b. Miks just teda valiti respodendiks c. Miks vastaja peaks osalema küsitluses. Ankeet isklikult kohale toimetada ning selllele kokkulepitud ajale järgiminek. Näide postiküsitlusest: Näide Tartu Ülikool: Käesoleva uurimuse eesmärk oli saada ülevaade ülikooli lõpetanute lõpetamisjärgsest tegevusest. Võrdlusi ning üldistusi võimaldava ülevaate saamiseks viidi läbi postiküsitlus. Uurimustulemusi saab kasutada hariduse kvaliteedi ühe indikaatorina
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele ava
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Strateegia on pikaajaline plaan selle kohta, kuidas tasakaalustada sisemised tugevad ja nõrgad küljed väliskeskkonnast tulenevate ohtude ja võimalustega ning saavutada konkurentsieelis. Strateegia kujundamisel peab leidma vastuse kolmele põhiküsimusele: 1. kus me oleme praegu? 2. kuhu me tahame jõuda? 3. kuidas sinna jõuda? Personalitöötaja jaoks on organisatsiooni strateegilised eesmärgid (vt tabel 2) oluline töövahend personali planeerimisel. Ringiga on tähistatud need arvud, mille osas tuleks uurida mis tingib keskmisest suurema muutuse ning mida see tähendab personali planeerimise jaoks. Tabel 2. Näide organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest Personalitöötaja küsimused
Teiseks tingimuseks on loovaid ideesid genereeriv aju. Aluseks on hästi korraldatud haridus ja ettevalmistus teadustööks. 13 1.6 Uurimuse kolm huvi Teoreetiline Metoodiline Ühiskondlik (teadmishuvi) (uurimushuvi) (strateegiline huvi) MIS KUIDAS TSIVILISATSIOON/ KUIDAS TEADMINE HARIDUS MIKS SÜGAVAM ARUSAAM (teoreetiline) Oma olemuselt võib uurimus olla positivistlik, hermeneutiline, marksistlik jne, samas uurimuse jagamine eri tüüpideks on tihtipeale uurija ühepoolne sildistamine. Uurimuse huvi on alati seotud uurija enda isikuga ning huviga teema suhtes. Mida rahvusvahelisem aga uurimus on, seda enam kuulub uurija teatud uurimistraditsiooni.
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen?), reaalne mina-pilt (Milline ma tegelikult olen?), peegelduse mina-pilt (Millisena ma võin teistele näida?) ja ideaalne mina pilt (Millisena ma tahaksin ennast näha?). Turundaja pakkumised ei tohi minna vastuollu tarbija tajutava mina-pildiga ja ta peaks oskama soovitada võimalusi ideaalse mina-pildi saavutamiseks. Eelkõige puudutab see tooteid, mille abil inimene
• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos?
tuletangidega d'Artagnanile kallale. See muutis rünnaku käiku nii ootamatult ja täielikult, et sel ajal kui d'Artagnan ümber pöördus, et hoopiderahet tagasi tõrjuda, torkas ta vastane mõõga hoolikalt tuppe ja muutus võitlejast, kelleks ta peaaegu oleks saanud, vaatlejaks, missugust osa ta täitis tavalise rahulikkusega, ise siiski endamisi pomisedes: «Et need gaskoonlased katku kõngeksid! Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse selga ja saatke ta minema!» «Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib. Kui ta ära väsib, küll ta siis ise ütleb.» Kuid tundmatu ei teadnud, mis liiki kangekaelsusega tal on tegemist: d'Artagnan ei
Joonis 1.2.1. Elamuse komponendid (Pine, Gilmore 1999: 30) Joonisel 1.2.1. on esitatud neli elamuse komponenti, millele tuleks elamuse pakkumisel tähelepanu pöörata (Pine, Gilmore 1999: 31-40): Meelelahutus toimuvat tajutakse passiivselt läbi meelte (nt. vaadatakse etendust). Kui kliendi meelt lahutatakse, siis ta mitte ei osale tegevuses vaid reageerib toimuvale tundes end hästi, naerdes, nuttes jne. Väga tähtis on hoida inimeste tähelepanu. Haridus toimuvast ollakse täielikult haaratud, omandades uusi teadmisi ja oskusi (nt. osalemine töötoas). Esteetiline väärtus viibitakse mingis keskkonnas ilma seda ise mõjutamata (nt. Suure Kanjoni serval seismine, kunstimuuseumis viibimine, ajaloo stiilis kujundatud kohvikus istumine). Esteetiline väärtus tekitab külastajas soovi sisse astuda, maha istuda ja ettevõttes aega veeta.
Käime teistes riikides õppimas, tööl, pikaajalistes komandeeringutes. Teenistuskohustuste lõppemisel ei ole vaja enne lahkumist kõiki uusi tuttavaid koormata lahkumisvisiidiga. Piisab, kui saadate visiitkaardi, loomulikult tööalase, millele kirjutate tähed p. p. c. – pour prendre congé – “hüvastijätuks”. Sellisele kaardile ei vastata. Kui keegi on unustanud oma kohustused teie ees, aga teil pole aega meeldetuletuskirja kirjutada, saatke visiitkaart märkega p. m. – pour memoire – “meeldetuletuseks”. Prantsuskeelseid lühendeid saate kasutada ainult siis, kui olete veendunud, et märkega visiitkaardi saanud isik mõistab, mida soovite teada anda. Lihtsam ja selgem on kasutada teate edastamisel ilusaid eestikeelseid sõnu ja muud keelt valdava inimesega suhelda tema emakeeles või ühiselt mõistetavas võõrkeeles. Visiitkaardi kasutamine tutvumisel Visiitkaarte vahetatakse pärast vestlust või selle käigus
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
Ka eesti peied viiakse läbi tavaliselt mõnes söögikohas. Arvatavasti on see seotud asjaoluga, et kõik matustele tulnud inimesed lihtsalt ei mahu sugulaste väikesesse korterisse. Mõnede kohvikute, restoranide ja baaride internetilehekülgedel on välja toodud spetsiaalne peieteks mõeldud menüü ja hinnakiri, mis paljuski erineb vanast traditsioonilisest peietoidust. Näiteks, Viimsis asuv Athena pubi pakub kolme varianti peiete menüüst: 1) puljong lihapirukaga, seakarbonaad hapukapsa ja kartuliga,; 2) sült, seakarbonaad hapukapsa ja kartuliga; 3) kalavaagen, täidetud munad krevettidega, traditsiooniline heeringa taldrik, külmsuitsuforell, lihavaagen, singirullid küüslauguga, lavash singi-juustutäidisega, piprasink veiselihast, kartulisalat; ning nüüdisajal traditsioonilised kohv, tee, morss, leib, sai, kringel. Soovi korral
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
kvalitatiivseid süvaintervjuusid, mis võimaldavad teema põhjalikumat käsitlemist ning väljakujunenud seisukohtade taga olevate ratsionaalsete ja emotsionaalsete argumentide selgitamist. Lisaks küsimustele ja väidetele kasutatakse kommunikatsiooniauditi tegemisel ka muid tehnikaid, teiste hulgas näiteks semantiline diferentsiaal või pildivalik. Esimesena nimetatu on vastandlikke mõistetepaare sisaldav skaala, mis aitab välja selgitada vastaja mõttes tekkivaid esmaseid seoseid ning intuitiivseid reaktsioone. Pildivalik aga on täiendav võimalus ettevõtte kuvandi ning sellega seotud tajude kaardistamiseks. Küsitluslehtedega saadud tulemusi analüüsitakse tavaliselt statistilise analüüsi programmide (näiteks SPSS) või standardtarkvara abil. Süvaintervjuude käigus kogutud info analüüsimiseks kasutatakse kvalitatiivset tekstianalüüsi meetodit ehk diskursuseanalüüsi. Seda rakendatakse sotsiaalteadustes
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
