esemetega (edaspidi Hindamisobjekt), leidis: 4.1. Hindamisobjekt on heas korras ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt. Hindamisobjekti kulum (väärtuse langus) vastab sarnase objekti tavapärase kasutamise käigus tekkivale väärtuse langusele. Hindamisobjekti pole varjatud puudusi. 4.2. Hindamisobjekti väärtus vastab tema harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmise müügihinnale (turuhinnale). Hindamisobjekt on likviidne, üleantav ja sissenõudmisele pööratav. 4.3. Hindamisobjektil ei lasu pante ega areste, koormatisi, kolmandate isikute õigusi vms. mis võiks vara väärtust vähendada. 4.4. Hindamisobjekti väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile. 4.5. Mitterahalise sissemaksega ei anta üle (ei kaasne) kohustusi. 4.6
sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: - On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; - On palju ostjaid; - Puuduvad turule sisenemise barjäärid; - Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle; - On täielik info hindade kohta. Hinnavõtja - kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad - Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Ettevõtte valikud - täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1) kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2) Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud 3) Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota?
Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute müüjate turule tulemist. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Ükski ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopson on turul ainuostja Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet. Juriidilised takistused on näiteks litsenst ehk luba tegutseda ja patent ehk ainuõigus leiutise kasutamiseks. Loomulikud takistused võivad tulevneda ümbruskonna iseärasusest. Näiteks kaevandus piirkonnas on juhtiv tööpakkuja kaevandus ja raske on rajada siia puidutööstust.
Müüjate võime mõjutada hinda Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa On palju ostjaid Puuduvad turule sisenemise barjäärid Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle On täielik info hindade kohta Hinnavõtja Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ega kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda Ettevõtte valikud: Täieliku konkurentsida turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1. Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2. Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud? 3
Oligopool turgu iseloomustab väike arv vastastikkuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele.Kontroll hinna üle on arvesatatav (auto,õlu). Monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, eksisteerivad turule sisenemise barjäärid, üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt või kui puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel (telefon,gaas,vesi). Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui trul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad
madal, millest tulenevalt hinna tõus ning suure kasumi teenimise võimalus meelitab uusi pakkujaid turule tulemiseks ning kahjumite tekkimine olemasolevatele pakkujatele tähendab see paratamatult turult lahkumist. Täielik konkurents on laialt levinud põllumajanduses kui ka kalanduses. 3.2. Monopol Monopol on turuvorm, kus tegutseb üks müüja, teenuse osutaja või ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ning täiendavalt on turule sisenemine takistatud. Ettevõte ei allu turuhinnale ning määrab selle ise. [2] Turule sisenemine võib olla takistatud järgnevate põhjuste tõttu: litsentsi või patendi reguleerimise kaudu või muud mitte juriidilised piirangud, näiteks tooraine olemasolu. 5 Täieliku konkurentsiga võrreldes on siiski monopol ühiskonna kui terviku eesmärke arvestades ebaefektiivne
Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 11
OSAÜHING (OÜ) OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust
a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. d) Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 16. Turustuse olemus ja strateegiad
TÄIELIK MONOPOLISTLIK OLIGOPOL MONOPOL KONKURENTS KONKURENTS Palju MÜÜJATE ARV Üks Joonis 8.1. Turustruktuurid 8.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid
orienteeruvat ja hinnast sõltumatut ostuhoiakut Tuleb arvestada, et nõudlus on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega. Mida ainulaadsem on toode, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Hind peab katma kulutused reklaamiks, müügiks ja teisteks müügitoetuse meetmeteks, mis on vajalikud unikaalse toote tutvustamiseks tarbijatele ja nende ostu otstarbekuses veenmiseks. (Turunduse alused) 2.3 KONKURENTSIKESKNE HINNAKUJUNDUS Seisneb orienteerumises turuhinnale, ta on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursshind - tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb pakkuda madalaim hind. (Turunduse alused) Konkurentsist lähtuvas hinnakujunduses on oluliseks mõisteks toote majanduslik väärtus see kujuneb tarbijal kahe osana: · Üks osa on baasväärtus, s
on arvestatavad ning ettevõtted omavad küllaltki suurt kontrolli hinna üle. Kuidas käitub tüüpiline oligopol? Olgu meil tegemist näiteks sõiduautode tootmisega, kus domineerib väike arv suuri toojaid. Sellisel turul mõjutab iga otsus hindade ja tootmismahtude kohta, mida üks turul osaleja teeb, automaatselt teisi turul osalejaid. Kõigi turul osalejate eesmärgiks on oma turuosa suurendamine. Täieliku konkurentsiga turul võib üksik tootja oma tootmismahtu muuta ilma, et see turuhinnale mõju avaldaks. Oligopolsel turul näevad teised turul osalejad kohe kui üks tootja otsustab oma tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osalejatest on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. b) Võrdle tarbijate heaolu oligopolistliku konkurentsi ja monopolistliku konkurentsi puhul. Missuguse
Hinnapoliitika - hind kõrge või madal, kas hind sõltub tootest saadavatest kasudest või kuludest või hoopis konkurentide hinnast, kui aktiivselt tehakse soodustusi. 3 Hinnapoliitika peamised hinnakujundamise põhimeetodid on: (1) Kulukeskne (lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent.); (2) Lähtumine tarbija hinnatajust (mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega); (3) Konkurentsikeskne (orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral). Toote juurutusfaasis kasutatakse kahte peamist strateegiat: (1) Turu koorimise strateegia korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode ja/või konkurentide takistatud turule pääs. (2)
Tarbijad ostavad mingeid tooteid või teenuseid nendega kaasnevate hüvede saamiseks. Sama toode võib erinevatel tarbijatel rahuldada erinevaid vajadusi. 16. Hind - peamised hinnakujunduse meetodid (kulu-, tarbija maksevalmidusest lähtuv ja konkurentsikeskne). Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. 17. Turustuskanalid (jaotuskanalid), nende funktsioonid, otsesed ja kaudsed kanalid. TURUSTUSKANALID - ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani. Turustuskanalite funktsioonid. Tootjat iseloomustavad kitsas toodete sortiment ja suured tootmismahud, tarbijat huvitavad lai sortiment ja väikesed ostukogused.Vahendajatel on oluline roll
hinnasõdu, minimeerida konkurentsi, olla heades suhetes vahendajatega), hinnavälisele konkurentsile orienteeritud (hinda ei muudeta). 34. Nõudlusseadus. Hinna tõustes nõudmine väheneb, hinna alanedes nõudmine suureneb. 35. Hinnakujundamise meetodid. Kulukeskne meetod (kulud+kasum, kasumiläve meetod), tarbijakeskne meetod (orienteerub nõudlusele), konkurentsikeskne meetod (orienteerub turuhinnale või pakkumishinnale). 36. Reklaam turunduses ja tema rollid. Reklaami liigitused. Reklaami all mõistetakse seda infot, mille eesmärgiks on tootjat esile tõstes edendada kauba või teenuse head minekut. Enamasti loovad reklaamid tootest teadlikkust. Rollid: majanduslik (aitab uutel toodetel turule tulla, suurendades majanduskasvu), informatiivne (aitab tarbijatel teha valikuid ja otsuseid toodete osas), meelelahutuslik (reklaam peab olema nauditav ja kaasahaarav),
loomeliidu liige. 3) OSAÜHING (OÜ) OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem
38. Kaubamärk ja bränd. Kaubamärk nimi, visuaalne kujundus Bränd toode ja sellega seonduvad assotsiatsioonid: lubadused, identiteet, kuvand, tuntus, kvaliteet, lojaalsus. 39. Pakend. Oluline tarbekaupade puhul, mille funktsioon on toote kaitse, müügi soodustamine ja info kandmine 40. Hinnakujunduse põhimeetodid. 1) kulukeskne lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent 2) lähtumine tarbija hinnatajust 3) konkurentsikeskne orienteerumine turuhinnale 41. Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia. Hõlvamise stra. madal alghind, luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Hoiab konkurente eemale Koormise stra. kõrge alghind, ostjateks vaid teatud turusegment, kui see segment on ammendunud alandatakse hinda ja minnakse järgmise segmendi juurde. 42. Turustuskanalid, nende pikkus ja laius
Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on monopolistlik konkurents ja oligopol (ologopson). Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. 9.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid
• Toodangumix (tootekompleks) on toodete ja nende seeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub. 36.Hinnapoliitika – peamised hinnakujunduse põhimeetodid ja toote juurutusfaasis kasutatavad kaks strateegiat. 1. Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. 2. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). 3. Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. 1.Turu koorimise strateegia korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode (kusjuures see eristumine kestab arvestatava aja) ja/või konkurentide takistatud turule pääs. 2.Turuhõlvamise strateegia korral kasutatakse madalat alghinda
Kuidas käitub tüüpiline oligopol? Olgu meil tegemist näiteks sõiduautode tootmisega, kus domineerib väike arv suuri toojaid. Sellisel turul mõjutab iga otsus hindade ja tootmismahtude kohta, mida üks turul osaleja teeb, automaatselt teisi turul osalejaid. Kõigi turul osalejate eesmärgiks on oma turuosa suurendamine. Täieliku konkurentsiga turul võib üksik tootja oma tootmismahtu muuta ilma, et see turuhinnale mõju avaldaks. Oligopolsel turul näevad teised turul osalejad kohe kui üks tootja otsustab oma tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osalejatest on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. b) Võrdle tarbijate heaolu oligopolistliku konkurentsi ja monopolistliku konkurentsi puhul. Missuguse
3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Sellele sarnane turg on näiteks rahvusvaheline valuutaturg. Eeldatakse, et ettevõtte eesmärk on kasumit maksimeerida. Täielikult konkureerival turul ei ole võimalik ettevõttel mõjutada hinda
Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute müüjate turule tulemist. Monopol Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Ükski ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopson - turul ainuostja. Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet. Juriidilised takistused on näiteks litsenst ehk luba tegutseda ja patent ehk ainuõigus leiutise kasutamiseks. Loomulikud takistused võivad tulevneda ümbruskonna iseärasusest. Näiteks kaevandus piirkonnas on juhtiv tööpakkuja kaevandus ja raske on rajada siia puidutööstust.
visiooni. 47. Visioon Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. Visioon eelneb äri teostusele. Visioon võiks sisaldada nt ettevõtte asukohta, turu kirjeldust ja suurust, kliente, töötajate oskusi, müügimahtusid jne. 48. Monopol Monopol on turu vorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõtja ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet konkurentide eest. Üheks juriidiliseks piiranguks on nt valitsuse antud litsents (nt arstipraksise asutamiseks). Litsentside jagamine tavaliselt monopoli ei tekita, kuid konkurentsi piidav on see siiski. Teiseks juriidiliseks piiranguks on patent – leiutise kaitsmise vorm st patendi omanikul on ainuõigus patendeeritud leiutise kasutamiseks,
jms; • müügitoetuspoliitika (promotion) kirjeldab, millistes kanalites milliste sõnumitega antakse turule teada pakkumise olemasolust ja väärtusest. 12. Hinnakujunduse põhimeetodid. 1. Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. 2. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). 3. Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. 21. Turustuskanal. Turustuskanalite funktsioonid. Tootjat iseloomustavad kitsas toodete sortiment ja suured tootmismahud, tarbijat huvitavad lai sortiment ja väikesed ostukogused. Vahendajatel on oluline roll pakkumise kohandamisel nõudlusele. Turustuskanalite poolt täidetav esmane funktsioon on toodete füüsiline laialijaotamine. Turustuskanali pikkus ja laius
* transpordipakend - sisaldab sekundaarseid pakendeid. 51. Hinnakujunduse põhimeetodid. Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia. Lisaprobleemid hinnakujunduses. HINNAKUJUNDUSE PÕHIMEETODID (vt ka joonis 10.3): 1. Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. 2. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). 3. Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. Joonis 10.3. Hinnakujundust mõjutavad tegurid. TURU KOORIMISE STRATEEGIA korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode (kusjuures see eristumine kestab arvestatava aja) ja/või konkurentide takistatud turule pääs.
Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. 16 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. d) Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 7. TURUSTUS 7.1
ostetakse harva, tarbitakse kaua ning mille puhul on tarbija vajaduste 2. Lähtumine tarbija hinnatajust ( see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste rahuldamiseks vaja täiendavaid teenuseid või informatsiooni ( nt elementidega) atuod). 3. Konkurentsikeskne orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete · Välislepingu korral on vahendajal keelatud müüa konkurentide tooteid. korral. TÕUKESTRATEEGIA korral tõugatakse toode läbi turustuskanali kasutades 42. Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia
Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. (Nt Coca Cola ja Pepsi) Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie
teavitanud, on tarbijal õigus lepingust taganeda. Samas on kaupleja selline tegevus käsitletav tarbijakaitse nõuete rikkumisena ja selle suhtes võib algatada väärteomenetluse. Lepinguvabaduse ulatus hinnakokkuleppe suhtes 3-2-1-24-04: Tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale). VÕS § 28 lg 2 kohaselt kuulub asja eest maksmisele tavaliselt tasutav hind või muu mõistlik hind juhul, kui hinda ei ole määratud poolte kokkuleppel. TsÜS § 65 kohaselt võib lepinguga asjale ette näha teistsuguse hinna kui asja turuhind. Eeltoodud kohtu seisukohtadest lähtuvalt peab tarbija arvestama sellega, et lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooltel vaba võimalus hinna suuruses kokku leppida ning
see endaga kaasa toob? Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: · On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; · On palju ostjaid; · Puuduvad turule sisenemise barjäärid; · Tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle; · On täielik info hindade kohta. Seega ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Vaatamata sellele, et kogu tööstusharu jaoks ei ole nõudlus täielikult elastne, on iga üksiku hinnavõtjast ettevõtte jaoks nõudlus täielikult elastne. 8.1.1 Ettevõtte valikud täieliku konkurentsi tingimuses Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 1. Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2
teisisõnu tarbijate ja kodumajapidamiste nõutavaid koguseid sõltuvalt kauba hinnast jt teguritest. Kahes ülejäänus aga teguriturgude (tootmissisendite maa, töö ja kapitali) seoseid. Walras lisas nimetatud neljale võrrandite süsteemile ka viienda, kus püüdis näidata tootmisteguritulude kasutamist kas uute hüviste ostuks või säästmiseks (ning teistele väljalaenamiseks). Walras oli seisukohal, et hinnad on seotud nõudluse ja pakkumisega. Töötati välja nõudmise kõver, igale turuhinnale vastab nõudmise kindel tase. Seejuures määrab tarbekaupade nõudmise kõver tööstuskaupade nõudmise kõvera. Hind kujuneb tasemel, mis määratakse nõudmise kõveratega ja on võrdne pakkumisega. 32. Matemaatiline suund poliitilises ökonoomias. Walrasit võib lugeda koos Willian Stanley Jevonsiga ning itaalia ökonomisti ja matemaatiku Vilfredo Paretoga (1848-1923) silmapaistvaks matemaatilise koolkonna esindajaks.
sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1 Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. (Nt Coca Cola ja Pepsi) Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie
Eeldatakse, et varem juhtunu toimub ka tulevikus ning see muudab inimesed riskialtimateks ning kui liiga palju inimesi võtab suures koguses riske, tekib soodne olukord mulli tekkeks. Viimase lõhkemisel muutub olukord vastupidiseks: valitsevaks saab pessimistlik suhtumine ning turul arvatakse olevat rohkem riske, kui tegelikult eksisteerib. See tingib pika majanduse pidurdumise. (Stoken 1993: 83-84) Optimistid, isegi kui nad on teadlikud, et varade fundamentaalne väärtus jääb alla turuhinnale, jätkavad kauplemist niikaua, kuni jätkub ostjaid. Kui neil jääb puudu omafinantseeringust ning ostetava vara väärtus ületab sissetulekul põhinevaid ostuvõimalusi, on sellised turuosalised aktiivsed nii kaua kuni ostetav vara on 28 aktsepteeritav tagatisena. Vara väärtus tuleneb kõrgeimast pakkumisest, mille ostja on valmis tegema. (Herring, Wachter 2002: 4)
meeleldi kauneid maale ja seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta temalt Eduard Wiiralti joonistus ,,Daamid". Kuna Siim on ise ka päris varakas, siis ei pea Kalle vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna tasuda ja lisaks ühe hea margiveini kinkida. Siim lähebki 20.06.2012 kunstikaupmehe juurde, kaupleb osavalt esialgset turuhinnale vastavat müügihinda viie protsendi võrra madalamaks, tasub ostuhinna ja võtab Wiiralti teose kaasa. Lepingu p 2.2 kohaselt on maali hinnaks 25 000 eurot. Olles koju jõudnud riputab ta Wiiralti teose ,,niisama nalja viluks" kamina kõrvale seinale, kus seda märkab ka Siimu abikaasa ja satub pildist lausa vaimustusse. Kuna Siim tahab väga oma imelist abikaasat rõõmustada, siis otsustab ta, et ei anna teost Kallele, vaid jätab hoopis endale. Siim teavitab Kallet 25.06
kindlaksmääramist, kui lepingupooled ei saavuta selles tingimuses kokkulepet. Sellise nõude esitamise õigus on lepingupoolel. 9)RKTKo 3-2-1-101-04: RT III 2004, 27, 295 VÕS § 26 lg-st 5 tulenevalt on lahtiseks jäetud tingimuse korral õigustatud isikul õigus määrata kohustatud isiku kohustuse täitmise ulatus. 10)RKTKo 3-2-1-24-04: Ostuhinna mittevastavus müügilepingu järgi uleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale) ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 11) RKTKo 3-2-1-144-09, p-s 11, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri ei ole alati hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel
annaabi.ee 
