juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
töötajatega. Diplomand uuris läbiviidud küsitluses: millised on töötajate suhted juhtkonnaga; kas töötajad on motiveeritud; kas töötajad on rahul ettevõtte juhtimisega; kas töötajad peavad ettevõtte juhte oma liidriteks; millist liidristiili kasutatakse ettevõttes. Küsitluse tulemusi ning vestlustes kogutud infot on analüüsitud eestvedamise teooria põhjal. Teoreetilises osas toetus diplomand põhiliselt järgmistele autoritele nagu Kulno Türk, Maie Kotkas, Maaja Vadi, James A. Belasco ja Ralph C. Stayer, S. Winston, Peter R. Scholtes ning ajakirja Äripäev Juhtimise eriväljaannete artikleid. 6 1. Eestvedamine ja liidriks olemine 1.1 Liidri mõiste ja eestvedamise olemus Eestvedamist on püütud defineerida mitmeti. Kulno Türk arvab, et eestvedamine ehk leadership on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust
1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada
1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. - Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. + Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. + Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri tegureid. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri erinevaid tüüpe. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente. + Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus. + Kontrolli erinevad liigid. + Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. + Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. +
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
kõrgematel tasemetel. Teiselt poolt kontseptuaalse kompetentsuse tähtsus on suurem kõrgematel tasemetel, kus mõjutatakse organisatsiooni paljusid osi või organisatsiooni tervikuna. Sotsiaalne kompetentsus on oluline kõigil tasanditel, kuid kõige enam seal, kus lahendatakse enamik inimprobleeme, s.t. esmastel tasanditel. Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse ja poliitiline kompetentsuse. KIRJANDUS Siimon, A., Türk, K., 2003. Juhtimine. Põhimõisted ja seosed. Tartu: TÜ Kirjastus
· Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, ei ole ka juhti. Juht on see, kes võtab enesele vastutuse. Juhile alluvad täitjad, kes töö ära teevad. Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil.
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ja on pikaajalised. Üldine
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema
organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja
väärtuste ja ettevõtte kui organisatsiooni väärtuste tasakaalustamise. Väärtushinnangutele tuginedes ja neid võimalikult palju arvestades formuleeritakse ettevõtte strateegia, kujundatakse struktuur ja juhtimissüsteemid, mis tagavad strateegia elluviimise, otsitakse sobivate oskuste ja väärtushinnangutega töötajad ning rakendatakse sellele kogumile sobivat juhtimisstiili. Kui S-id on kokku sobivad ja üksteist toetavad, siis toimib organisatsioon eesmärgipäraselt. Kui S-id hakkavad omavahel konflikte tekitama, siis on see märk sellest, et organisatsiooni toimimises on midagi valesti. Samas, organisatsiooni, kus need seitse S-i on kooskõlas, on tunduvalt raskem muuta kui organisatsiooni, kus need pole kooskõlas. 8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused:
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine
18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. • Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. • Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad, juhtimine, kultuur. 5
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8
Ühel alluval on kaks juhti. EELISED: •Ressursside efektiivsem kasutamine. •Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. •Töötajate töö rikastamine. •Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. PUUDUSED: •Pinged kahekordsest alluvussuhtest. •Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. •On vajalik inimsuhete koolitust. 19. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. 20. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karismaatilise liidri omadused: enesekindlus; domineerimine; paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. Steve Jobs, Larry Page 21. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli
Juhil on 2 olulist ülesannet: 1.panna inimesed tööle nii eraldi kui tervikuna. 2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. W. Taylor. Keskendus töötajale kuidas temast rohkem tulemust saada. Töötaja tuleb paremini tööle panna
julgustab püstitama suuri eesmärke. Idealiseeritud mõju- juht on oma töötajatele eeskujuks. Käitub optimistlikult, esekindlalt ja väljendab usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid. Juhtimine vigade kaudu- juht kaardistab ja parandab vigu, sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt . Tegevusest sõltuvad tasud- töötaja panusele ja jõupingutusele, mis vastab tulemusele. 7. Klassikalised juhtimisstiilid. Autoritaarne ehk võimukas liider- kus juht on orienteeritud ülesannete täitmisele. Otsuste tegemisel lähtub enda seisukohtadest ja huvidest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist, tunnustab vastavalt allumisele. hoiab eemale grupi tegevusest. Demokraatlik liider- orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3. Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
· Liigne erutatus · Julgus · Keskendumine vaid neg · Liigne riskivalmidus · Optimism · Neg eskaleerub · Tähelepanuvõime · Mõjuvõim kadumine · Eneses kahtlemine · Meeldiv väsimus · Teised on süüdi · Neg enesehinnang · Saab aja maha võtta · isoleeritud 23.Personalitöötajad
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди
2. TÖÖGA RAHULOLU Tööga rahulolu kirjeldab, kui rahul inimene oma tööga on. Kuigi tööga rahulolu ja motivatsioon on tihedalt seotud, ei ole need samad asjad. Töökoha funktsioonide ja seoste kindlaksmääramine taotleb kõrgendatud tööga rahulolu. Tööga rahulolu on seotud juhtimisstiilide, kaasamisega ja võimu andmisega. (Wikipedia, 02.03.2019) Tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega (Vadi, 2000: 88). Inimsuhete koolkond tekkis Hawthorni katsetest, kus selgus, et inimeste tootlikkust ei mõjuta vaid palk ja töötingimused, vaid ka sotsiaalne keskkond, ülemuste suhtumine nendesse. Selle uurimuse mõjul hakati tähelepanu pöörama ka töötajatele, nende tunnetele, motivatsioonile, rahulolule ja suhetele. Arvati, et rahulolu ja suhted on ka tootlikkuse tegurid
d. Hindamine ja kontrollimine: saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega 3. Juhtimisprotsessi iseärasused. a. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhtelist omavahelist sõlutmatust b. Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada c. Vajauds arvestada, et peale juhtimistoimungu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt d. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd 4. Juhi karjäär, tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri. a. Juhi karjäär juhi ametialane kasv, ametiredelil ülespoole liikumine, millega kaasneb kõrgem prestiiz ja sissetulek. b. Juhi karjäär sõltub: Eriettevalmistus Isikuomadused ja kogemused Organisatsiooni vajadused ja õnnelik juhus c. Juhi tüüpilised vead.
efektiivselt tegutseda. Eestvedaja rollil on tuleviku tähenduses silmapaistev tähtsus. Juht kasutab oma mõjuvõimu ja eestvedaja rollis mõjutab töötajaid saavutama tulemuslikumaid eesmärke. Eestvedaja hoiab juht silma peal töötajate tegutsemisel, kannab hoolt motiveerimise, arendamise ja juhendamise eest. Vastutab uute töötajate töölevõtmise, edutamise ja edasiste koolitamiste eest. Mida rohkem organisatsioon liigub demokraatia suunas, seda suurem tähendus on eestvedaja rollil. Lisaks aitab eestvedajana kaasa organisatsiooni kultuuri (püsiväärtuste) arendamisele. Eestvedamine väljendub erinevate tegevuste koosmõjuna (Taylor 2007). Sidepidaja ehk ühendaja roll on seotud suhetega väljaspool oma osakonda või organisatsiooni. Juht arendab välja kontaktide võrgustiku paljude inimestega. Ei tohi unustada ei formaalseid ega mitteformaalseid suhtlemiskanaleid töötajate vahel
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
