TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 SISUKORD 1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2.Loodusvarade kasutamine....................................................................................... 6 2.3.Kultuuripärandi kahjustamine ............................................................................... 7 3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES .............................................. ...
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine...
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
1 Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus Peivi Assafrei Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses. Referaat Juhendaja: Irene Janter Pärnu 2013 Toidusektori tähtsus Eesti majanduses 2 Toiduainetööstus on üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid Eestis nii tootmise kui ekspordi seisukohalt. Tegemist on spetsiifilise majandusharuga, kuna igas riigis eksisteerib vaid sellele omane toidukultuur ning vastavad rahvuslikud või iseloomulikud toidud. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ning propageerimist nii kodu- kui välismaal. Tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
Kuressaare turismi arengueeldused I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut...
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turism...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Toitustlus T14 Epp Andresen Mis puudutab mind kui tulevast turismispetsialisti enim turismieetika koodeksis Referaat turismimajandus alustes Õpetaja: Jüri Toomele Tallinn 2014 Sisukord 2 Sissejuhatus Ülemaailmne Turismieetika Koodeks võeti vastu Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. Turismieetika koodeksi eesmärgiks on tagada turismi kui ettevõtluse, riigi, elukeskkonna ja üksikisiku õigused, kohustused ning vajadused, et tagada turismi jätkusuutlikus kogu turismisüsteemis.(Tooman 2010) Ülemaailmne turismieetika koodeks, kui tasakaalustatud arengu tegur. Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võim...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi. Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad: · anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tul...
Kontrolltöö kordamisküsimused Muutused maailma majanduses 1 Mis on RKT? Rahvamajanduse kogutoodang. (Majanduses teatud ajavahemikus toodetud lõpphüviste summa) 2 Mis on tööhõive struktuur? Tööhõive struktuuri iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsust. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. 3 Millised on tööhõive struktuuri olulisemad muutused viimastel aastakümnetel? Esimese sektori osakaal on vähenenud ja kolmanda sektori osakaal suurenenud. 4 Selgita mõistet - rahvusvaheline firma. (näit.) Rahvusvaheline firma on firma, mis tegutseb mitmes riigis. Näiteks: 1) McDonald's, 2) Coca-cola, 3) Nokia, 4) Google, 5) Microsoft 5 Nimeta rahv.v. firmade eeliseid. Aitavad kaasa majanduslikule arengule: 1) Toovad riiki kapitali 2) Loovad töökohti 3) Annavad tõuke tehno...
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt...
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
Gr eete Runtel-Orav M J212 12. 09.2012 Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis Hotellimajandust loetakse üheks maailma vanimaks majandusharuks, millel on väga pikk eellugu ning mida saab avada mõistete ,,võõrustamine'' ja ,,kostitamine'' abil. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatelt, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellimajanduse pikka arengulugu saab jagada mitmeks perioodiks: · Eelfaas(kuni 1850.aastani) · Algfaas(1851-1914) · Arengufaas(1915-1945) · Kõrgfaas(1945.aastast tänaseni) Eelfaasile(kuni 1850.aastani) oli iseloomulik , et reisimine ei olnud eesmärgiks omaette, vaid vajadus ja ...
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
Kuressaare TURISMI EELDUSED Looduslikud eeldused Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Nimetatud ajaloolised vaatamisväärsused ei ole muidugi ainukesed, kuid ...
Teenus- abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või mingi ettevõtte mingit vajadust Veondus- rahvamajandusharu millesse kuuluvad spetsialiseeritud veondus ettevõtted (autobaasid, raudtee, laevandus, lennu jms firmad) Side- rahvamajandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, raadio, televisiooni või arvuti jms teel ja mis on muutunud majanduse efektiivse toimimise võtmeküsimuseks Lennundus- transpordiliik, mis kasutab inimeste ja kaupade veoks õhusõidukeid Laevandus transpordiliik, kus inimeste ja kaupade veoks kasutatakse laevu Logistika- majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise kontrolli ja juhtimisega Kauplusekett- mitmest kauplusest koosnev ühise omaniku ja juhtimisega ning sarnaste toodetega kauplevate jaeettevõtete rühm Import- sissevedu on teistelt maalt kaupade või teenuste ostmine Eksport- väljavedu on kaupade ja teenuste müük välisriikidesse Hariduspoliitika- abinõude...
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja ...
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. ...
Rekreatsioonikorralduse alused MTT Tähtaeg 17. november 2014 ALICE LEESMENT Aktiivse puhkuse riskikäsitlus. Leia vastused järgmistele küsimustele: 1. Selgita aktiivse puhkuse kontseptsiooni. Nimeta kontseptsiooni punkte. 2. Milliseid punkte hõlmab säästva turismi propageerimine? 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? 4. Mida peavad tegema aktiivse turismi asjalised? 5. Mis on oht? Mis on risk? 6. Selgita tajutavat ja tegelikku riski. 7. Selgita, kuidas saad aru Grant`i riskigraafikust? 8. Kuidas suurendada aktiivse tegevuse ohutust kliendi poolt vaadatuna? 9. Hooletus. Hoolitsemiskohustus. Hoolitsusstandard. 10. Mis on riskijuhtimine? 11. Kuidas kontrollida riske? 12. Nimeta riskijuhtimise 6 sammu. 13. Nimeta riski hindamise meetodid. 1. Säästev areng peab vastama hetke vajadustele, kuid ei tohi ohtu seada tulevaste generatsioonide võimalust enda vajaduste tä...
Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Seiklusturism- maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused. Aktiivne turism- reisimise filoso...
ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. Sihtkohariigi ametivõimud peavad tagama turistide ja nende omandi kaitse; hoidma kõigi vahenditega ära mis tahes rünnakuid turistide vastu; kultuuri- ja looduspärandi tahtlikud rikkujad tuleb täie karmusega ...
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-...
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12. Ökoturismi populaarsuse tõusu põhjused 13. Ökoturisti iseloomustus 14. Spetsialisti ja generalisti erinevused 15. Välisturismi, siseturismi ja kohalike turismi ettevõtete roll ja arengutrendid ökoturismi rahvusvahelisel turul 16. Millest sõltub ökoturismi nõudlus ja hinnakujundus 17. Majandus...
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...................................................................................................................
Slovakkia Referaat Üldandmed Ametlik nimetus: Slovaki Vabariik Riigikord: parlamentaarne vabariik Pindala: 48 845 km² Asukoht: merepiirita riik; Kesk-ja Ida-Euroopa, naaberriikideks Poola (põhjast), Tsehhi (loodest), Ukraina (idast), Ungari (lõunast), Austria (loodest) Riigikeel: slovaki keel Kolm suurimat rahvust: slovakid, ungarlased ja mustlased Valitsev usund: roomakatoliiklus Valuuta: euro (EUR) Lipp ja vapp: vt lisa 2. Riigi rahvastik Populatsioon: 5 445 027 Riikide reastatusel rahvaarvu alusel 118. koht, sellega samal pulgal Soome, Saksamaa, Türkmenistan. Slovakkia on keskmise rahvaarvuga riik. Riigi populatsioon on aastast 1950 kuni 2011 jõudsalt kasvanud, prognoosi järgi aga hakkab rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik: vt lisa 3). Sündide arv viimasel aastal: 54 000 Surmade arv: 53 000 Loomulik iive: 0.18..% Rändesaldo: 0 Slovakkia populatsioon kasvab sündimuse suurenemise pärast. Sünd...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus KUIDAS SIDUDA HARJUMAA TURISMI TALLINNAGA? Referaat Saku 2012 Harjumaa ja Tallinn on mõlemad Põhja-Eesti ühed suurimad kohad. Harjumaa hõlmab endas nii palju huvitavad nii turistile kui ka tava kodanikule. Samas Tallinn kui turistide kogunemiskoht on ka väga suur. Tallinnas on olemas kõik vajalik lennujaam, sadam, hotellid, spaad jne. Praegusel hetkel toimub enamus asju Tallinnas. Suurimad üritused, konverentsid ja palju muud, sest seal on mugav ja kõik olemas. Samas ei ole arvestatud aga võimalusega, et mujal on ka asjad olemas. Harjumaa ja Tallinn on nagu üks, kuid neid ei käsitleta kunagi ühena, isegi turismikavad tehakse eraldi. Tallinn on kogu Eesti ja Harjumaa arengu teerajaja. Turismistatistikat vaadates saab välja lu...
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
Geograafia KT – Turism, Teenindusmajandus 1. Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused. Isikuteenused – osutatakse otse tarbijale – juuksur, takso, fotograaf Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessist – uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport Avaliku sektori teenused – osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt – haridus, politsei, SMIT 2. Inimeste rakendatus erinevatel ühiskonna arenguetappidel. Agraarühiskond – valdav osa töötajatest põllumajanduses Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelis...
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
KURESSAARE AMETIKOOL Toitlustuse õppesuund TTP-10 Marite Vendel TURISMI VORMID Iseseisev töö Kuressaare 2011 Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ve...
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
Turismimajanduse alused Sügis 2010 TURISMIMAJANDUSE ALUSED 2010. a. sügissemester KONTROLLTÖÖ JUHEND Kontrolltööga taotletakse, et õppija omandaks ja kinnistaks teadmisi turismimajandusest ning arendaks kriitilise mõtlemise oskusi ja analüüsivõimet. Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele: · Loengumaterjalid · Raamatud ja ajakirjad · Internetiallikad: o www.puhkaeestis.ee uuringud, statistika o www.etc-corporate.org ETC o www.world-tourism.org UNWTO o www.wttc.org WTTC o www.eas.ee EAS uudised o Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 Kontrolltöö vormistamine ja hindamine Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mah...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 ...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Häädemeeste Keskkool Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Eveli Loorents 2008 Ökoturism Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutat...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 TURUNDAMINE LÄBI KESKKONNAMÄRGISE Uurimistöö Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................4 1.Rohelise võtme kasutamise uuring ............................................................................... 5 KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 11 Kasutatud materjalid....................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Heaoluühiskondades suureneb tarbimine. See on ka üheks põhjuseks, miks aasta-aastalt kasvab turistide arv kogu maailmas. Tuleb aga märkida, et lisaks töö...
Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe...
Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe...
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
annaabi.ee 
