TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
Turba kasutusviisid Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. Paljudes riikides, nagu Iirimaal ja Sotimaal, on turvast kasutatud küttematerjalina. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule
soodes. Turvas moodustub niiske, mõõduka ja ka jaheda temperatuuriga aladel. Turvast ei leidu Eestis igal pool, suurimad turbavarude leiukohad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soodes. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe-Eesti soodes. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad Kasutusvaldkonnad Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike. Kütteturba liikideks on freesturvas, tükkturvas ja turbabrikett. Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Suurt osa turbast kasutatakse väetise või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses.
ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Inimene saab turbast kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Täname tähelepanu eest!
koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehakse turvassavi kasutatakse ravi otstarbel. Kasutatud infoallikad http://et.wikipedia.org/ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html ENE. Tallinn 1976 lk 137 Aitäh kuulamast!
kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus) Elutingimused öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba), aianduses kasvuturvas madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)
turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Üle poole kaevandatud turbast moodustab aiandus-ehk kasvuturvas, mis läheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti istikute kasvatamiseks pottides ja lavades. Teisena on kindlasti ehitusmaterjalide tööstuses ja ehituses kasutatavad maavarad (liiv ja kruusliiv, savi, dolomiit).
levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste enda alla väga suure piklike või kaarjate tuumikuks on jää. ala, nagu ka nimi rabapeenardega ütleb ta moodustab siirdesoo. Älved ja vaiba. Turvas asetseb rabapeenrad justkui teki all. moodustavad mosaiigi.
Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal kasutati turbast, kivist ja puust maju. Suvel kasutati nahktelke. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte. Naistevahetus tõi kaasa püsiva ja siduva liignaisepidamise, millest sündinud lapsed olid kaitstud.
aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab. koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele. Turbarabad, sood ja muud märgalad taastuvad äärmiselt aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta. LUBJAKIVI Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja (kivide liitmiseks ja
KUIDAS TARBIDA SOOJUSENERGIAT SÄÄSTLIKULT? Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? Tänapäeval on tehnoloogia arenenud väga kiiresti ja paljud inimesed (eriti vanemad inimesed) ei tea kuidas soojusenergiat säästlikult tarbida, ega pööra sellele suurt tähelepanu. See on muutunud väga suureks probleemiks, kuna soojusenergiat toodetakse põhiliselt puidust, põlevkivist, turbast ja maagaasist. Aga need on kõik piiratud ressursid. Inimesed ise saavad enda igapäevaseid tegevusi sättida nii, et peetakse silmas keskonna taluvusepiire ning ressursside säilitamise vajadust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Selles essees räägin ma sellest, kust kaob majast või korterist soojust kõige rohkem ja kuidas on võimalik soosjusenergiat säästlikumalt kasutada.
Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20% Fosforiidimaardla kaart Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad
Rabas ehk kõrgsoos hakkavad on paks turbalasund, liigivaene Älvestel kasvavad veel esimesena silma põõsaid taimestik, laukad ja älved. küüvits, huulhein, jõhvikas meenutavaid kidurad Älves on märg, ajutiselt veega ning rabakas. rabamännid. Rabamännikus täituv lohk, koosnedes vett täis suudavad aga männid kasvada turbast. Älvest võib kuni viiemeetriseks, sest sealne moodustuda vabaveeline toitainete hulk ja veereziim on laugas, kui raba edasi kasvab. tunduvalt soodsamad. Rabale iseloomulikud Rabamändide korp vahetub
Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal olid turbast, kivist ja puust majad. Suvel elati nahktelkides. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte. Naistevahetus tõi kaasa püsiva ja siduva liignaisepidamise, millest sündinud lapsed olid kaitstud.
See aga on omakorda abiks, et sinna ei sattuks võõraid konkurente ja rabataimede all paiknev turbakiht ei hävineks. Seentest saab välja tuua tylospora fibrillose, mida on peetud üheks haruldaseks tavaliseks rabaseeneks. Inimtegevus mõjutab rabasid enamasti turvase kasutamise tõttu. Sellest saadakse kütteainet, kasutatakse kasvupinnana kultuurtaimedele, pannakse alla loomadele, kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed, näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga
Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks on välja pandud mõningaid näidiseid maavaradest, mida hetkel ei kaevandata, sealhulgas näiteks fosforiit ja graptoliitargilliit. Osasid meie olulisemaid maavarasid, sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest
ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub - rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus - niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine · veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust
IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem
ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja Eestist. Energia puhasimport kasvas Soome statistikaameti andmetel aastaga 26 protsenti tänu soodsatele veeoludele Põhjamaade hüdroelektrijaamades. 1 protsenti elektritootmisest tuli taastuvatest energiaallikatest, pool sellest moodustas hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla miinimumpalga tõus. 6.Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni Swedbank märgib oma uuendatud majandusprognoosis, et viimastel kuudel on euroala
vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida, näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates
värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas? Sest pandivere kõrgustikus on pinnases palju vett ja vettläbilaskvad kivimid ja seal, kus põhjavesi tuleb pinnale, tekib allikas. Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett? Inimregevus reostab seda, Millist tüüpi soid on eestis? miks on need ainulaadsed? eestis on rabasid, siirdesoid ja madalsoid. Miks on vaja soid kaitsta? Sest need on puhta mageda vee resevuaarid, turvas on vee filtriks ja turbast saab kütust. turba ja selle alll olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm.
Kuid ta sai aru, et pole võimalik ja loobus. Kuid Villile meeldib tööd teha. 5)Villu plaanid kõrboja suhtes olid: teha hooned korda, uued tööriistad, uued masinad, paar hobust, tõmbaks söötijäänud põllud ümber, teha uut põldu, vanadele põldudele külvata kas või männid, ümber Kõrboja kraavid kaevata. Ta tahtis jätkata sealt kust Oskar peatuma jäi. Ta paneks Kõrbojal veskirattad vurama, kas või tõrva- ja tökatiahjud tossama, hakkaks puudest paberit tegema, hakkaks turbast aluspõhku valmistama. Seda kõike teeks Villu Kõrbojal. 7)Katku Villu ei viinud oma unistusi täide, sest ta sai viga jaanipäeval Kivimäel kive põmmutades. Ta oli nii vigane, et ta sai ainult ise enda hoolitsemisega hakkama. Muidugi ta ei tahtnud kellekile ette jääda. 8)Villu jäi oma teisest silmast poolpimedaks ja käsi jäi sandiks. Ta tundis, et ta on teistel jalus ja tahtis, et temast poleks mitte mingit tüli. Ta tegi veel mõningaid töid mida ta veel suutis,
eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult. Turvas tekib kõige pindmises aereeritavas osa, mis madalsoodes 3-10 ja rabades 40-60 cm paksune. Kivisöe kujunemine – enamik kivisöest kujunes urbast. Turba ja kivisöe vahelist üleminekuvormi nimetatakse ligniidiks. Ta on turbast tihedam ja temas on rohkem süsinikku, kuid onveel näha taimejäänuseid.
35%-ni. Kuivanud tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil. Ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist, samuti ei ladustata tükkturvast Haku meetodil suurtesse aunadesse vaid väljaku otstesse ning kaetakse ilmastiku kaitseks kilega. Tükkturba tsükleid korratakse hooajal 1 - 3 korda (Eesti Turbaliit, s.a.). 3.3. Plokkturvas Turba plokke lõigatakse Eestis ekskavaatori külge kinnitatud labidaga kihiti vähelagunenud turbast. Lõigatud plokid asetatakse kaevandamata alale kuivama, kuni nende niiskus on vähenenud ~50%. Et plokid kuivaksid ühtlaselt, on vaja neid paar korda pöörata. Plokkide suurus oleneb tootjast ja kliendi vajadustest. Plokis kuivanud turvas säilitab hästi oma struktuuri ja on õhulisem. Osades riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna
samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust . Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents:
Soome ja metsade samblad säilitavad vett ja vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, aeglustades vee äravoolu veekogudesse. Oma elutegevusega murendava nad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele nõudlikumatele taimedele. 10. Sammalde tähtsus inimese elus. Kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses. Rabaturvas on sobiv allapanu loomafarmides, sest see seob gaase ja peab kinni vedelikke. Turvas on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Turbast saadakse tõrva, vahasid, õlisid, parafiini, värvainei. Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma.
rahvuspargi soomaastiku.[3] Aastal 2008 26. aprillil toimunud Giidi ja kodulookonkursil "Viru Raba Rääkijad" tunnistati parimaks rabagiidiks Sirje Lillemets. Viru raba pindala (235 ha) on suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved.[4] Älves on märg, ajutiselt veega täituv lohk, koosnedes vett täis turbast. Älvest võib moodustuda vabaveeline laugas, kui raba edasi kasvab. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja
nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turvase tingimused on happelised ja anaeroobsed, ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas. Enamasti tekib turvas aladele, kus kliima on niiske ja temperatuur jahe. Turvas koosneb peamiselt põõsastest ja märgalade taimestikust, nagu samblad ja tarnad. Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada ka kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. 4. Meditsiin Paljuid keemiatööstuses valmivaid aineid kasutatakse ka meditsiinis. Neist loodakse erinevaid ravimeid. Looduslikest ainetest saab paremad ja rohekm toimivamaid ravimeid kui keegi tegelikult seda kunagi arvanud on. Vanas rahvameditsiinis kasutati ka ainult taimi. Nt
Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb. Tihenenud ülemine turbakiht avaldab ka alumistele kihtidele suuremat survet ning surub sealt osa vett välja. Selle tulemusena tiheneb ka allpool kraavi põhja olev turbakiht ning ka kraavi põhi vajub. Kuna maapind vajub rohkem kui kraavi põhi, siis kraavi nõlvustegur suureneb ja kraavisängi püsivus sellega isegi suureneb
Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks.
kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 5 Kasutatud kirjandus Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www
3 Omadused Põlevkivi on pruuni või musta värvi ning sisaldab kerogeeni (põlevkivi orgaaniline aine). Veel oluline tunnus on see, et nende orgaaniline aine lahustub orgaanilistes lahustites halvasti. Enamikel juhtudel ei lahustu enam kui 10% kerogeenist, mistõttu ei saa põlevkivist õli ega muid aineid olulisel hulgal lahustitega toota. Selle omaduse poolest erineb põlevkivi pruunsöest ja turbast. (Aarna 1989: 7) 4 4 Avastamine Tõenäoliselt tunti põlevkivisid juba kauges minevikus. Inimeste tähelepanu võis köita põlevkivi isesüttimine kohtades, kus need ulatusid maapinnale. Selliseid isesüttimise on märgatud Tallinna ja Paldiski ümbruses ning seda võis esineda ka mujalgi.
- Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju
Surnud orgaanika laguneb maapinnale mida nimetatakse variseks (joonisel 2). Edasi liigub orgaanika mulda. Seal kas aktiviseerub või kasutatakse mikroobidel energiaallikana. Märjema keskkonna puhul on tegemist anaeroobse keskkonnaga (O puudub). Kuiva keskkonna puhul on tegenist aeroobse keskkonnaga (O ). Orgaanika niiskema pinnase puhul ladestub see turbana. Turvas on lagunemata orgaaniline aine. Turba tekkimiseks on vaja anaeroobset kekkonda. Geoloogilises keskkonnas võib turbast tekkida kivisüsi kuni nafta ja gaasini välja. Antud protsess oleks aga väga pikaajaline. Ka vee keskkonnas võib orgaanika settimine toimuda. Kus osa sellest kasutavad ära mikroorganismid. Ülejäänust võib tekkida põlevkivi, pruunsüsi. Antud süsteemist süsinik ringlusse tagasi ei tule. Küll aga varisest tuleb see tagasi mikroorganismide elamise ja hingamisega. Seega läbi laguahela tuleb läheb süsinik tagasi. Samas ka metaan on üheks produktikssüsiniku tagasihingamisel (CH )
Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted,
suurendada metsa viljakust, imades ja talletades õhus leiduvat lämmastikku. Lämmastik säilitatakse sambliku kehas ehk talluses ning kui samblik või oks, millel see kasvab, maha kukub, satub seal leiduv lämmastik pinnasesse, ning läheb omakorda taimede kaudu ringlusesse (6.). 4 Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada, kiirikseened saavad porsa abiga aga pinnasest vajalikke toitaineid. (7.). Parasitism Emased sääsed vajavad paljunemiseks verd, kuid saavad elada ilma peremeheta (fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus
Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar,
madalaim. Järgnevate miljonite aastate jooksul, temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul, toimusid ligniidis muutused, mille tulemusena tekkisid sub-bitumenossed kivisöed. Edasise temperatuuri ja rõhu mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (ing.k - bituminous coals) ja antratsiit. Neid nimetatakse ka kõvadeks kivisüteks (ing.k - hard coal). Selline metamorfoos või kivisöestumine turbast antratsiidiks kannab endas olulist kivisöe keemilisi ja füüsikaliste omaduste erinevust ning seda nimetatakse sageli ka kivisöe kvaliteediks (ing.k - rank of the coal). Koks Koks on tahke karbonaatne sade eraldatud madala tuhaga ning madala väävlisisaldusega kivisöest, millest ebastabiilsed moodustised eraldatakse termotöötlemisel ahjus kus ei esine hapnikku . Protseduur viiakse läbi kuumutades ainet 1000 kraadi juures . Koksi kasutatkse tööstuses ja metallurgias .
Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid. Pinnavormistikus domineerib madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivatasandikud. Muldkattenda on seal glei-liiv, saviliin-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad ning madalsoomullad. Pinnavormidest on iseloomulik otsamoreen. Pinnakate koosneb liivast ja moreenist ning turbast. Järvselja jääb Peipsi madaliku maastikurajooni. Keskmine kõrgus jääb 30-50 meetri vahele. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen . (Arold, I. 2005). Joonis 6. Kvartal 228 asukoht Järvseljal. Kvartal number 228 muldade iseloomustus Joonis 7. Kvartalil nr. 228 asuvad mullad digitaalse mullastikukaardi järgi Maa-ameti kodulehel Kvartali pindala 18 hektarit. Seal esineb leostunud gleimuld, leetjas gleimuld, kahkjas
Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks
Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki, sealhulgas üle 250 liigi mardikalisi, 250 liiki liblikalisi, 300 liiki kahetiivalisi, üle 100 liigi nokalisi jne. Rabas leidub ka palju ämblikke. (Valk, 1988: 110 - 115, 151 - 156) Soode kasutamine Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina), mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast, allapanu loomadele, kasvuturvast aianduses ja see on ka keemiatööstuse tooraine. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine. Sood on ka olulised puhta vee reservuaarid, mis toidavad jõgesid ning ühtlustavad sesooniti nende vooluhulka , samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Soo annab hapnikku rohkem kui tarbib.
tarbimise kasvu. Veerand uraani varudest on Austraalias. 9. Puit. Puidu varud. Puidust saadava kütuse liigid. Omadused. Kasutamine. · Puit on puittaimede tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Puidu kütteväärtusest langeb ca. 40% ligniinile. Puit sisaldab ka tõrva, vaiku ja fenoole. 10. Turvas. Varud. Turbast saadavate kütuste liigid. Omadused. Kasutamine. · Turvas on geoloogilise vanuse järgi reastatava loodusliku söe kõige noorem liik, mis on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega.
õppimiseks. Prantsusekeelses väljaandes sai Napoleonist Caesar. Esimesest honorarist toetas puuduses elavaid kirjanikke. Pagemine Juura saarele 1946 – 1947 Raskused, kõledus ja eraldatus. Reis Londonist sinna 2 ööpäeva. Niiske kliima – kopsuhaigusele täpne vastand. Sadas kogu aeg; meri oli jäine isegi suvel; talvel oli kõle, pime ja morn. Majas oli alati külm. Turvas, millega köeti, andis vähe sooja. Maastik koosnes kanarbikust rabast, turbast ja ussidest. Oli vannituba, kuid elekter ja telefon puudusid. Orwellil kaks kirge: kirjandus ja poliitika. Käis ka kalal. Riskis tihti oma eluga vajaduseta. „1984“ sünge nägemus 1984 Juural sageli bronhiidihoogude tõttu voodihaige. Luukereilmega Orwell raevukalt trükkimas. Diagnoos – mõlemapoolne tuberkuloos. Lubati suitsetada, arvates, et suitsetamisest tulenev köha aitab röga lahtistada. Romaani „1984“ kirjutamine sama hästi kui tappis Orwelli.
õppimiseks. Prantsusekeelses väljaandes sai Napoleonist Caesar. Esimesest honorarist toetas puuduses elavaid kirjanikke. Pagemine Juura saarele 1946 1947 Raskused, kõledus ja eraldatus. Reis Londonist sinna 2 ööpäeva. Niiske kliima kopsuhaigusele täpne vastand. Sadas kogu aeg; meri oli jäine isegi suvel; talvel oli kõle, pime ja morn. Majas oli alati külm. Turvas, millega köeti, andis vähe sooja. Maastik koosnes kanarbikust rabast, turbast ja ussidest. Oli vannituba, kuid elekter ja telefon puudusid. Orwellil kaks kirge: kirjandus ja poliitika. Käis ka kalal. Riskis tihti oma eluga vajaduseta. ,,1984" sünge nägemus 1984 Juural sageli bronhiidihoogude tõttu voodihaige. Luukereilmega Orwell raevukalt trükkimas. Diagnoos mõlemapoolne tuberkuloos. Lubati suitsetada, arvates, et suitsetamisest tulenev köha aitab röga lahtistada. Romaani ,,1984" kirjutamine sama hästi kui tappis Orwelli.
28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine-Tüüpilised kaudsed väetised – ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Õhulämmastikku siduvad mügarbakterid – Rhizobium sp., Azotobacter sp. Esimesed preparaadid olid nitragiinid ja risotorfiinid, millledes kandurainena kasutati huumusrikast mulda või madalsooturvast. Tänapäeval on kanduraineks mineraalne perliit, mis erinevalt turbast tagab toote maksimaalse puhtuse ja mõjub lisaks ka mikroväetisena. Mügarbakteri preparaatide toime on spetsiifiline ja seepärast on igale liblikõielise perekonnale olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. •Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal korral tunneb mees justkui Inger ei tuleks tema juurde enam iialgi tagasi. Inger
Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad.
Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine. Turbal eraldatakse 3 lagunemisastet hästi (üle 40%), keskmiselt (20-40%) ja halvasti (alla 20%) lagunenud. Lagunemisaste väljendab turbakihi orgaanilise osa mineraliseerumise (lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad.
Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel? soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud? Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele; 47
hapnikuvaeses keskkonnas. Turba ülemistes kihtides võib leida lagunemata või osaliselt lagunenud taimejäänuseid. Sügavamates kihtides lagunemisaste suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid. Kuna pruunsütt rõhub järjest paksenev setete kiht, muutub ligniit suurema rõhu ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus
annaabi.ee 
