Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinevate soode tüüpide võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Erinevate soode tüüpide võrdlus
Aabasoo e. peenarsood
Kühmsoo e. palsad
Vaipsoo
Levik
Ta on tüüpiline taigavööni põhjaosale. Nende peamine levikuala on Skandinaavia mäestik, Kesk-Soome, Karjala ja Põhja- Siber .
Ta on iseloomulik metsatundravööndile.
Väga niiskes merelises parasvöötmes nagu Iiri- ja Šotimaal on levinud vaipsood , mis katavad ühtlase kihina kogu maastikku.
Asend
Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi.
Aabasood paiknevad lamedates seljakutevahelistes nõgudes, seetõttu on nad läbivoolulised.
Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää.
Vaipsood hõlmavad enda alla väga suure ala, nagu ka nimi ütleb ta moodustab vaiba. Turvas asetseb justkui teki all.
Turba teke
Nad möödutavad suure osa maailma turbavarust. Enamus turbas on moodustunud turbasamblast.
Kühmsoo mullad on üpris kuivad, kuna nad asuvad veest kõrgemal.
Vaipsoo on happeline ja väga toitainete vaene. Turba teke on väga aeglane. Paksemad kohad võivad ulatuda kuni viie meetrini, tavaline paksus jääb aga vahemikku 0,5-3m.
Taimkate
Rabapeenardel kasvavad puhmad ja turbasammal , älvestel tarnad ja turbasammal. Seal ei kasva puid.
Seal kasvavad madalad põõsad ja erinevad samblikud , lisaks veel ka tarnad.
Domineerivad taimed, kes armastavad rohkem happelist keskkonda. Näiteks: turbasammal, sasipundar sõnajalg, paditaimed.
Inimtegevus
Aabasoodes käivad inimesed marjul ja ka jahti pidamas.
Kliimamuutuste tagajärjel võivad kühmsood täiesti kaduda.
Inimtegevuse tõttu on Põhja-Inglismaa vaipsood reostunud .
Kasutatud allikad:
  • https://et.wikipedia.org/wiki/Aabasoo
  • http://www.soo.ee/sood-maailmas
  • https://www.buglife.org.uk/advice-and-publications/advice-on-managing-bap-habitats/blanket-bog
  • http://www.landcareresearch.co.nz/publications/factsheets/rare-ecosystems/wetlands/blanket-mires
  • https://www.wildlifetrusts.org/wildlife/habitats/blanket-bog
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Palsa
  • https://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Esitteet/aapa_mires_plants.pdf
  • Erinevate soode tüüpide võrdlus #1 Erinevate soode tüüpide võrdlus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ellakvere97 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Biogeograafia
    34
    docx

    Biogeograafia

    Areaali kuju · Geograafilised levikutakistused ­ areaalid üldiselt väljaveninud o Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas ­ Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised o tsirkumpolaarsed ­ ümber pooluse levinud (nt jääkaru, raudrohi) o pantroopilised ­ troopikas levinud (nt kookospalm · Katkestustega (disjunktsioonid) ­ ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita). o Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär ­ mandrite triivimine. o Kauglevi ­ algselt on olnud üks areaal, aga siis on liik leidnud teise koha kus on ka hea elada ja jääb seda asustama (vahepeal on ala, mis pole kõlbulik). o Grupidisjunktsioonid ­ paljude taksonite areaalide ühesugused

    Geograafia
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud

    Keskkonnakaitse ja säästev areng



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun