Orwell „Loomade farm“ ja „1984“ (0)

„Loomade farm “ ja „1984“ on tõlgitud enam kui 60 keelde ja müüdud üle 40 miljoni eksemplari.
Orwelli on nimetatud „ühe sugupõlve painavaks südametunnistuseks“.
Jõuline stiil, kütkestav ausus, riukaline vaimukus.
Isikuomadused : avameelsus, idealism , pühendumus, vastutustundlikkus. Teostel erakordne poliitiline ja kultuuriline mõju. Tema teosed pole aegunud , kuigi nende sünnist saab varsti 100 aastat.
On teada tema pingelised suhted nõrga ja passiivse isaga, tema roll Birma ühiskondlikes ja poliitilistes pööretes 20. aastail, õpetajatöö kahes viletsas koolis, raske elu Juura saarel.
Birma politseist lahkumine ja kirjanikuks hakkamine võimaldas uueks inimeseks saada.
Kihk lahkuda jõukast korraldatud maailmast – elada heidikuna jubedates agulites ja töötada räpastes restoranides – sundis teda otsima spartalikke eluviise. Suurem osa ta elust oli karm ja kasin. Osavõtt Hispaania kodusõjast, hoolimatu suhtumine oma tervisesse.
Ta oleks tahtnud olla rikas, ilus ja saatanlik naistekütt (birma prostituudid, prantsuse „kurtisaanid“, berberi tüdrukud, tõelised kallimad, mitu abielu ja kirjanduslikud toetajad).
Elust
Perekonnal koloniaalsed sidemed juba 18.sajandist, mil suur varandus lubas vana-vana-vanaisal end siduda aristokraadiga.
Vanaisa oli anglikaani preester, kes Austraalias ja Indias paganaid ümber kasvatas.
Isa oli oopiumiagendi alasaadiku abi – pidi jälgima, et oopiumimoonikasvatajad tegutseks viljakalt ja tõhusalt.
Eris Arthur Blair (Orwelli nime võttis 1933) sündis 25.juunil 1903 Indias.
Süütunne oma koloniaalse pärandi, kodanliku päritolu, sünnipärase snobismi ja elitaarse hariduse pärast.
Koolist
„Inglise kõrg- ja keskklass on ainsad maailmas, kes on varmalt valmis maksma koolidele hiigelsuuri summasid, et oma lapsi emotsionaalselt sandistada.“
Isa nägi ta lapsepõlves harva. Hilisemas hulkurielus võõrandusid veelgi, ometi tahtis ta, et isa võiks tema üle uhkust tunda. Alles isa surivoodil toimus leppimine .
Algkool Wellingstonis – sai peksa, kirjutas luuletusi, luges väga palju ilukirjandust, ka ööseti – oli sellepärast kaasõpilastest intelligentsuselt kõvasti üle.
Eltoni kolledž – 13-aastaselt. Vabam õhkkond. Läbi raskete eksamite vastu võetud 1100 poissi. 70 sai kuningliku stipendiumi, Eric ka. Kooli nimetati tarkade poiste pesaks või helge peaga noorukite kasvuhooneks. Ta muutus seal ülbeks küünikuks, kirjutas näidendeid, milles mängis ka ise kaasa. Teda peeti huvitavaks, kuid teda ka kardeti. Ta tahtis endast halba muljet jätta. Põdes 2 korda kopsupõletikku ja köhis pidevalt. Vaatamata sellele tegeles energiliselt spordiga – ujumine , aerutamine, jalgpall. Eric saab 18aastaselt omavanuste poiste käest peksa, ettekäändeks palvusele hilinemine.
Pärast Eltoni lõpetamist läks 57% Oxfordi ja Cambridge’i, 20% armeesse, ülejäänud ärisse. Eric Blaire suundus Birmasse politseisse.
Birmas seaduskorda hoidmas 1922 – 1927
Pärast 6kuulist tuupimist tegi 8 päevaga eksami kreeka, ladina, inglise ja prantsuse keeles, ajaloos, geograafias, matemaatikas ja joonestamises. Sooritas ka ratsutamiskatsed!
19aastaselt 30päevasele teekonnale Birmasse. Kuude viisi tuli õppida kohalikke seadusi, birma ja hindustani keelt. See oli talle kerge.
Ta hoidis omaette, lähedasi sõpru tal polnud. Tegi oma tööd hästi, kuid suhted inglastest ülemustega viisid konfliktideni.
Leidis ise, et on sobimatu koloniaalpolitseinik. Ta oli muutunud vägivaldseks, peksis ka oma teenreid, neetud birmasi ja vange.
Vaesuse rõõmud 1927 – 1932
Pahandused perekonnas, et loobus tasuvast tööst ja tahtis kirjutama hakata.
„On olemas kaks moodust elamiseks. Sa võid olla rikas, aga sa võid ka meelega keelduda rikkusest. Sa võid raha omada, aga sa võid ka raha põlata.“ Blair otsustas võtta enda eesmärgiks edutuks saamise.
Lahkus kodust: jääkülm tuba – soojendas küünlal käsi, ilma teenriteta, ilma sissetulekuta (I ema sõbranna toetas pisut).
Alustas ekspeditsioone hulkurina – see oli osalt nagu enesekaristamine, osalt uurimistöö, osalt enesessesüüvimine.
Tundis süüd perekonna koloniaalse tausta pärast: orjapidajad Jamaical, ekspluataatorid Birmas, oopiumikaubitsejad Indias, samuti tema kõrk kodanlik perekond, tema snooblik kasvatus, mis oli õpetanud teda töölisklassi põlgama, ja tema Etoni haridus . Tahtis, et hulkurid ta omaks võtavad ja lootsid, et siis saab oma süüst vabaks.
Ilmnesid tema kaks omadust: rändur ja autsaider.
Nii nagu Jack London, õppis ka Blair, kuidas läbi saada tavaliste, isegi kõik minetanud inimestega, ja tegelikult nautis nende seltskonda. Ta ei põlastanud ega kohelnud neid üleolevalt, vaid näitas tõelist huvi ja kaastunnet nende vastu – see oli arvestamisväärne kujutlusvõime hüpe vana etonlase ja endise politseiniku jaoks.
2 aastat oli Pariisis, elades vähestest säästudest, teenides lisa inglise keele õpetamisega, kuni varastati viimase pennini paljaks. Pantis oma allesjäänud asjad, siis töö nõudepesijana. Ta peaaegu nautis oma närust elu, võrreldes seda Ameerikast sisserändajatega.
Oli jõudnud tuberkuloosieelsesse seisundisse. Riietus oli väga puudulik. See polnud lihtsalt vaesus , see oli suitsiidne sõgedus. 1929 märtsis haigestus tõsiselt grippi. Oli 2 nädalat haigla hoolekandepalatis, palavik 40-sunniti kuma duši alla, siis õhukese hommikumantliga 100m läbi õue palatisse, kus hirmus väljaheite ja mingi magusavõitu lõhn.
Töö nõudepesijana luksushotellis – 13h päevas. Madalaimast madalam hotelli väärikusredelil. Öine virsiku „ost“. Pärast seda loobus tööst.
Aasa lõpuks tagasi Inglismaale hulkuriks. Üritas pikemaks ajaks vangi minna – ei õnnestunud . 1931 jõi õllest ja viskist ennast maani täis ja lähenes politseinikule. See toimetas ta hellal kongi välja magama. Hommikul saadeti minema. Järgmisel päeval tegi mitmeid katseid vangi sattuda.
Ta ei suutnud muuta oma haritud maitset ja koolitatud rääkimisviisi, ent suutis imeti teha poliitilise avalduse oma riietusega.
Õpetajatöö 1932 – 1934, kirjanikuks
Tarkade ja normaalsete laste jaoks oli ta suurepärane õpetaja. Poistes äratas ta lausa imetlust.
Dets 1933 sõitis mootorrattaga ilma ülekuuete, jäi jäise vihma ja tormi kätte – kopsupõletik. Haigla. Ema ja õde valvasid teda. Sonimine tõi välja tema hirmu vaesuse ees. Pärast haigust oli liiga nõrk, et õpetama hakata. Esimene raamat ilmus 1933. juhindus motost: „Kirjuta sellest, mida sa tead.“
Esimene romaan – „Pariisi ja Londoni heidikud“. Nagu Chaplin, viib ka Orwell komöödia komöödia õnnetuse ja kannatuse piirile. Seal ka peatükid luksushotellist, kus reisijad luksuses, teenindajad „põrgus“ – väljakannatamatud tingimused, sõim ja alandav kohtlemine. Teos võeti hästi vastu, tehti kordustrükke, oli mitme vangla raamatukogus populaarseim raamat.
Kirjutas ka esseid, liialdades neis koledate asjadega dramaatilise efekti saavutamiseks.
Enamus oma elust oli Orwellil kalduvus vägivallale: koolis klaaris rusikatega arveid , Birmas lõi jalaga teenreid, Pariisi köökides pani ennast vägivaldselt maksma, koolis pruukis sõnakuulmatute poiste kallal malakat. Minnes riidu vanapoolse kuid turtsaka taksojuhiga teel Pariisist Hispaaniasse käratas: „ Arvad , et oled selleks liiga vana, et ma su nägu sisse ei peksaks. Ära ole nii kindel.“
Ka oma naistele on ta kätega kallale läinud.
Orwelli lähenemisest elule:

• Püüa alati valida see, mis pole kõige kergem, vaid seda mis on raskem;
  
• Mitte seda, mis on kõige meelepärasem, vaid seda, mis on kõige vastumeelsem;
  
• Mitte seda, mis pakub kõige rohkem mõnu, vaid pigem seda, mis pakub seda kõige vähem;
  
• Mitte seda, mis on rahulik, vaid seda, mis on vaevane,
  

Võitlema Hispaania eest 1937
19.juuli 1936 korraldasid Hispaania fašistid kindral Franco juhtimisel parempoolse riigipöörde. Algas kodusõda, eelmäng Teisele maailmasõjale.
Orwell rahustas naist ja last, et läheb ajakirjanikuna, mitte lahingusse, kuid tegelikult astus kohe maakaitseväkke. Ta lükati tagasi kui poliitiliselt ebausaldusväärne. Läks siis salaja mitteametliku salga liikmeks.
Sai haavata – kuul tungis läbi kõri.
Sõjast haavatuna tulnud Orwell hakkas legendina mõju avaldama. Tal oli selgelt piiritletud koht inglise vaimuelus. Ta suhtles endiselt vanade etonlaste ja kõrgklassi sõpradega, kuid pidas sidet ka töölistega ning hakkas ennast nende esindajaks pidama .
Tal oli võimas mõju naistele – kuigi ta oli kiitsakas, karune, närune, eemalolev, oli tal erakordne külgetõmbejõud naistele.
Hispaania poolaasta süvendas tema vaenu katoliiklaste ja kommunistide vastu.
Sõja ajal töötas BBC’s ja tegeles poliitilise poleemikaga.
„Loomade farm“ ja kuulsus 1945
Kirjutas 9st 1ni, läks lõunale, tuli koju õhtusöögiks kell 6 ja istus trükimasina taga kella kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944.
Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. „See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle.
Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav – ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka „1984“ ja sai kuulsaks ja rikkaks.
Sead – eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest , kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega – protokollid , raportid, toimikud, memorandumid.
Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED.
See on mõistujutt äraostetavusest, reetmisest ja türanniast kommunistlikul Venemaal.
Inimolendid on kapitalistid; loomad – kommunistid ; metsloomad , keda ei õnnestu kuidagi ohjas hoida, on talupojad; sead on bolševikud; Mäss on okt rev; naaberfarmid on lääne armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar ; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo; … viimane sigade ja inimeste vaheline kokkusaamine on Teherani konverents 1943.
Orwell esitab allegooriani 3 olulist poliitilist sündmust: Stalini sundkollektiviseerimise katastroofilised tulemused (1929 – 1933), Suure puhastuse kohtuistungid ( 1936 – 1938) ja küünilised diplomaatilised suhted Saksamaaga, mis lõppesid Hitleri tungimisega Venemaale 1941.
Juhtsead Napoleon ( Stalin ) ja Lumepall (Trotski) on teineteisega pidevalt vaenujalal. Kuigi Trotški oli Stalini ohver, leidis Orwell, et ta oleks olnud sama suur lurjus , kui Stalin.
Kiunatsi geniaalne loosung – neli jalga hea, kaks jalga halb.
„Linnu tiib , seltsimehed,… on edasiliikumis-, mitte juhtimisorgan . Järelikult tuleks seda käsitleda jalana.“
„Loomade farm“ ilmus 1945, kui viimase 4 kuu jooksul oli Roosevalt surnud, Mussolini tapetud, Hitler sooritanud enesetapu, Churchill peaministri kohast ilma, Saksamaa oli alla andnud, Hiroshimas oli plahvatanud aatomipomm. Stalin oli kindlalt sadulas.
Orwell käis mööda raamatupoode ja tõstis oma raamatud lasteriiulitelt täiskasvanute kirjanduse hulka. Ameerikas oli trükkimise vastu vandenõu. 1955 tehti loost multifilm .
Hinnangud romaanile: täiesti esmaklassiline; üks võimekamaid ja põnevamaid kirjanikke; lugejaid talupojast kuningakojani; tõlgiti kohe 32 keelde; teost on kasutatud inglise keele õppimiseks. Prantsusekeelses väljaandes sai Napoleonist Caesar.
Esimesest honorarist toetas puuduses elavaid kirjanikke.
Pagemine Juura saarele 1946 – 1947
Raskused, kõledus ja eraldatus. Reis Londonist sinna 2 ööpäeva. Niiske kliima – kopsuhaigusele täpne vastand . Sadas kogu aeg; meri oli jäine isegi suvel; talvel oli kõle, pime ja morn. Majas oli alati külm. Turvas, millega köeti, andis vähe sooja. Maastik koosnes kanarbikust rabast, turbast ja ussidest. Oli vannituba , kuid elekter ja telefon puudusid.
Orwellil kaks kirge: kirjandus ja poliitika. Käis ka kalal .
Riskis tihti oma eluga vajaduseta.
„1984“ sünge nägemus 1984
Juural sageli bronhiidihoogude tõttu voodihaige. Luukereilmega Orwell raevukalt trükkimas.
Diagnoos – mõlemapoolne tuberkuloos. Lubati suitsetada, arvates, et suitsetamisest tulenev köha aitab röga lahtistada.
Romaani „1984“ kirjutamine sama hästi kui tappis Orwelli.
See on tema kõige ambitsioonikam teos, erakordne saavutus, kokkuvõte terve elu kestnud poliitilisest analüüsist. Väga isiklik, fantaasiaküllane, uuenduslik, rõõmutu, traagiline.
Lugu Winston Smithist, viimasest mõtlevast inimesest Euroopas.
Maailm jaguneb 3 võimupiirkonnaks: Okeaani, Euraasia ja Ida- Aasia , mida juhivad autoritaarsed oligarhid. Kõigil on tuumarelvad ja kõik on kogu aeg omavahel sõjalises konfliktis .
Winston on haritud bürokraat, kuulub väljavalitute parteisse. Tema ülekuulaja O’Brien kuulub elitaarssse siseparteisse, esindab korrumpeerunud intellektuaale, kes on diktatuuri heaks kiitnud ja vastutuseks pälvinud ennekuulmatu võimu ja privileegid . Winstonil on Juliaga armuafäär. Ta arreteeritakse, vangistatakse, teda piinatakse ja talle tehakse ajupesu .
„1984“ on ulme, satiir, realism ja paroodia. Natsliku Saksamaa ja Stalini Venemaa terror viiakse 1940. aastate Londonisse. Linnas on 4 massiivset ehitist: Tõmin, Ramin, Armin ja Külmin. Orwelli kohutas sõja ajal, kuidas Saksa allveelaevakaptenid lasid põhja reisilaevu ilma hoiatamata ja tulistasid pääsenuid automaatidest. Romaan algab sellega, et Winston vaatab uudiste ringvaadet, kus sama lugu.
Winston on raskesti kirjeldatav, 39aastane Orwelli enda viimane kõige liigutavam autoportree.
40ndate keskel sündinud Winston kaotas vanemad puhastuse käigus ja on uue riigi produkt. Ta mäletab lastelaagrit ja ajupesu. Väljendab oma meeleheidet kirjades, mis on keelatud ja ohtlik tegu – „mõtteroim“ ja „omaelu“. Tema töö on vanade lintide ümbertegemine, et need vastaksid kehtivale parteiideoloogiale. Salaja kirjutav sule ja tindiga päevikut. Töö on süstemaatiline valetamine uuskeeles, päeviku pidamine on kirglik tõeotsing vanakeeles. Peab praktiseerima „kaksisoima“ – valdab samaaegselt kahte vastandlikku arvamust. Miks kirjutab – et mõistust korras hoida ja inimsusepärandit edasi kanda. „Tulevikule või minevikule, ajale, kus mõte on vaba.“ – Orwelli viimane tahe ja testament .
Julia on realist, himustab endale kõike, mis võimalik; naudib võimude ülekavaldamist, Winston on idealist, vaevab südant inimkonna tuleviku pärast.
Julia on õppinud elu nautima reeglitest kõrvale hiilides, selle asemel et nende vastu välja astuda. Targem on reegleid rikkuda ja ellu jääda. Avalikkuses hüüab ta koos rahvaga Paretile kiitust, salaja naudib oma üürikesi rõõme. On Winstonist kavalam.
Seksuaaltund ühendab Julia proletariaadiga, suure kihava alamklassiga, kes elavad, et töötada, juua, mängida hasartmänge ja paljuneda. Parteiliikmed vaatavad nende peale, nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O’Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber).
Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O’Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O’Brien arvab , et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O’Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus – Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu. Ainus mõnu on sadistlik võidurõõm.
Piinatseenid pärinevad Orwelli haiglakogemustest.
Romaan ei esita ühtki positiivset väljapääsu, sest iga romaani tegelane reedab lõpuks kõik teised. Totalitaarsel riigil puudub ideoloogia, partei püüdleb võimu poole ainult võimu enda pärast. Võim ei ole vahend, vaid eesmärk.
Winston ei leia pääseteed ega saa ka oma piinade eest tänu, leiab lõpu alaarengus, hirmus ja ennasthaletsevas alkoholismis. Saab aru oma elu mõttest – on mängukann koletisliku võimu käes. See on lootusetu olukord.
Seos selle teosega on, et võimuiha on võimalik täielikult rahuldada, keelitades inimesi oma orjusesse armuma. Selle asemel, et neid alluvusse piitsutada ja peksta.
Ükski teos pole pannud lugejaid nii siiralt vabadust hindama kui see.
Võimu tugevus seisab selles, kui suurt valu ta suudab tekitada.
Tema uued mõisted:
Suur vend jälgib sind; 2 vihkamise minutit; mõttepolitsei; mõtteroim; imeroim; mäluauk; likvideerimine; ebaisik.
Romaan oli hämmastavakt täpne ennustus : kommunistlike ühiskondade läbikukkumine; eluliste tarbekaupade puudus; dissidendid vaimuhaiglasse; inimesed kaovad kuhugi ; perekonna lagunemine ; kodutute inimeste armee ; keskkonnasaaste; metsade liigraie; narkootikumid ; fanatism; vägivald üritustel; keele laostumine; tuumarelvade levik; lakkamatu sõjaseisukord superriikide vahel, aga ise võitle – õhutavad väiksemaid riike.