Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit (1)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

Villu Vares Energia ja keskkond 2 ENERGIAALLIKAD Energia saamiseks kasutatakse nii kütuseid kui mittekütuselisi energiaallikaid. Energia ja energiaallikad võivad olla kas taastumatud või taastuvad. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraan jne). Peamisteks taastuvateks energia­ allikateks on otsene päikeseenergia ning sellega seotud energiallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused:

Energia ja keskkond

4

doc

Nafta

Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks

Keemia

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia

3

doc

Teemant, grafiit, süsinik, metaan, süsi

1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad

Keemia

66

docx

Globaalne kliima soojenemine

Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

Grafiidi püsivus temperatuuri tõusuga suureneb ja temperatuuril 1600*C on ta vastupidavam enamikust tulekindlatest materjalidest, seepärast valmistatakse temast kosmoserakettide düüse ja ninakoonuseid. Sütt nimetati varem süsiniku kolmandaks alletroopseks teisendiks. Süsi ja tahmaosakesed on üles ehitatud väga väikestest grafiidikristallidest. Sütt saadakse mitmesuguste orgaaniliste ainete söestamisel. Looduslikuks söeks on kivisüsi ja mitmesugused söeliigid (antratsiit jt.). Peaaegu puhas süsinik on koks ja tahm. Süsi on väga raskesti sulav (3500*C)- Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadud süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt rakendatakse meditsiinis toidumürgituste ja seedehäirete ravil, gaasimaskikurnades mürgiste gaaside neelamiseks, suhlru- ja

Keemia

2

docx

Fossiilsed kütused

Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.

Keemia

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (1)