hästi kurjalt." ,,Vaata peeglisse." ,,Suu natuke lahti, naeratame hästi-hästi suurelt." ,,Ja nüüd huuled ette torru." Kokteilikõrre laiema otsaga saame keelt 1.2.3. Lai keel (5x) ,,Nüüd on aeg keeleke suust välja tuua. laiaks vajutada. Ajame keele suust välja. Näita mulle oma keelt, hästi laia. Paneme keele korraks peitu tagasi. Näita nüüd uuesti" Toome kokteilikõrre lapse suu ette ning 1.2.4
Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13
me saame teada, millal, kus ja kellega tegevus toimus. Juhtub midagi huvitavat, kummalist või põnevat. 5. Teksti On tähtis, et laused on jutus õiges teistkordne järjekorras, sest muidu ei saa aru, millega tajumine: lugu algab, mis vahepeal toimub ja millega pildiseeria lugu lõpeb. järjestamine Siin on selle jutu kohta pildid. Pane laual eelnevalt olevad pildid õigesse järjekorda. Tubli. kuuldud jutu Vaatame pilte lähemalt. alusel, teksti 1. Siin on esimene pilt. Kuula, mida ma teistkordne räägin esimese pildi kohta. esitamine Oli ilus suvepäev. Uku tahtis rattaga õpetaja poolt sõitma minna. Isa aitas Ukul ratta õue lõikude kaupa Laps kuulab ja vastab Õpetaja (üks lõik tuua. Poiss pani kiivri pähe ja alustas küsimustele kordab
„Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi. Vahendid: raamat, pulga nukud, käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud. Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD .
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu, assotsiatsioonideahela läbi toimus lausete moodustumine sõnade abil. · Teine probleem- (vt kõne areng) arvasid, et kõne areng põhineb täiskasvanu matkimisel, kinnistamisel (jah, tubli, õigesti ütlesid) toimub kõne areng. Matkimine on oluline kõne varases arengus, lalinsõnad nt. Ei ole võimalik, et 6aastane ainult matkib. Erivajadustega laste puhul võib matkimise roll olla oluline ka 6aastasena (nt kõne arengutase 1aastase tasemel). · Kõnevõime on individuaalne- kõne kujuneb omal viisil, räägitakse omal viisil. · Keeleüksus ja kõnesegmendid ei ole samad asjad.
............................23 TÄIDA KORV ................................................................................................................23 PANEME ASJAD KOTTI...............................................................................................24 VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD.....................................................................25 TUNNE NUMBREID, OSKA ARVUTADA.................................................................25 NUKUD ARSTI JUURES...............................................................................................25 LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD......................................................26 PÕDER SÖÖB.................................................................................................................26 INTERVALLIMÄNG......................................................................................................26 SÜNNIPÄEV...............
........................................................................................ 80 PUDELIPILL ..................................................................................................................... 80 TÄHESALMID.................................................................................................................... 81 MÕÕDAME ÜLE................................................................................................................ 82 NUKUD ARSTI JUURES................................................................................................... 83 PANEME ASJAD KOTTI ................................................................................................... 84 KÜPSETAME KOOKI........................................................................................................ 84 VÄÄNAME KEELT............................................................................................................
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 1
Käik. Vahendid asuvad õpetaja laual. Õpetaja nimetab hääliku „n“, mida hakatakse sõnadest otsima, seejärel tõstab ta üles vahendi, näitab lastele. Kui selle eseme nimetuses on häälikut „n“, siis lapsed plaksutavad, kui ei ole, panevad käed sülle. Õpetaja valib järgmise vahendi näitaja. 5. Leia sarnane sõna. Eesmärk. Harjutada lapsi leidma kuuldud sõnaga sarnast sõna pildi järgi. Vahendid. Piltkaardid, millel kujutatud esemete nimetused on sarnased. ( pall – sall, nukk – kukk, tass – kass, kuusk – suusk jne.) Reegel. Võidab mängija, kes esimesena vabaneb kaartidest. Käik. Mängust saab osa võtta 4 – 5 last, igal lapsel on 4 kaarti. Mängijad istuvad laua taga. Mängija peab oma vasakul pool olevalt naabrilt kaardi. Kui mängijal on kaks kaarti, millel kujutatud esemed on sarnased, siis paneb ta kaardid lauale. Võidab mängija, kes esimesena saab kõik kaardid lauale. 6. Talverõõmud Eesmärk
Kiira: Teie hetkeseisundit arvestades proovige olla rahulik ja mitte midagi teha. Kui on vaja keerata, pöörata või istuli tõusta, siis ma ütlen. Malle: Kui on vaja pöörata end paremale küljele, kas ma võin siis voodi servast käega kinni hoida. Kiira: Muidugi. See oleks teist väga tore. Vee solin. Klaara:Näe, kui tublid te olete! Proua Malle juba peaaegu puhas! Nii. Nüüd toetuge minu õlale ja Kiira peseb teil parema külje puhtaks. Tubli! Ja nüüd vasak pool. Hästi. Kiira: Aga nüüd, proua Malle, keerame teid selili ja teie tõstke puusad üles. Ei! Ei! Ärge reisi kokku pigistage! Tubli! Saime alakeha ka ilusti puhtaks. Malle: Kas nüüd on kõik? Kiira: Jah, kõik. Olete pestud, kuivatatud, voodipesu vahetatud. Kui siibrit vajate, siis kutsuge. Malle: Ei, praegu ma ei vaja midagi. Aitäh teile! Kiira ja Klaara: Võtke heaks. Harjutuste vastused H 1
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ,,Põdramaja" (Lisa1)
sest et taat veel tulemata... Äkki õue sõitsid reed mööda valget talveteed, helisesid kellad hellad, nääritaadi aisakellad. Näärivana Kes sääl tümma-tümma tuleb? Kes sääl välisukse suleb? On ehk juba näärimees? Tümma-tümma tuleb tema. Oot'vad lapsed, ootab ema, oot'vad näärikuuse ees. Vanakene virk ja kärmas, habe hall ja lumehärmas, seljas kingitustekott. Ei tal ole palju mahti, võtab virgalt koti lahti. Vaata, Liisi, vaata, Ott! Oi, mis nukud, mängukannid, vankrid, vedurid ja vannid, kalakesed vanni sees! Lastel silmis rõõmusära. Tümma-tümma läheb ära naeratades näärimees. Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale Isa, võta vastu mu pisike soov: olgu järgmine aasta sulle õnnetoov, ärgu sul muresid olgu palju, sest muidu su nägu on tõsine, valju, ja oma väikese pojaga sul aega ei ole mängida, ja sa ei tule niipea koju ja ootama kaua peab pisike poju.
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
tulen õhtu poole ise viinadega – kombestik MAIE (häbelikult): Oh sa taevakene! – Kuhu ma jooksen siis? MÄRT (naerdes): Õige lähedale, laps, et ma sind leian! Kas kuuled? Mitte kaugele! (Murelikult.) Tuikene, kui ma sind siiski ei saa? HÄÄL (rehe alt): Maie! Maie, ae! MAIE (kohkudes): Kuule! Ema kutsub! Nüüd ma pean minema, Märt! Oh, Märt! Kui ometi kõik hästi läheks, jumalukene! MÄRT: Ära karda, kullerkupu-õis: küll saame õigeks! Aadul on tubli keel ja emal teine: kas need ei peaks isa peast jagu saama? Sina, mu lahke lillekene: sind ma ometi ei jäta, tulgu mis tuleb! Head päeva nüüd seniks! (Õueuksest välja.) 16 -4- Maie. Enn (parsil) situatsiooni- MAIE (saadab Märdi ukseni; senikaua tahab Enn koomika: Enn
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise struktuuriga. Vanuses 2.2 viibis Laura uuringutel Tallinna Lastehaiglas. Logopeedi hinnang lapsele oli: lapse kõne areng on pidurdunud. Logopeed on märkinud, et ekspressiivses kõnes umbes 12 sõna ja üks fraas (ei taha) (autori märkus: Samas ei saa väljendit ei taha lugeda fraasiks vaid on tõenäoline, et laps kasutab seda terviksõnana). Kõik väljendatu on seotud tähendusega. Osa sõnu on kasutusest ajutiselt kadunud ja siis jälle kõnesse tagasi ilmunud. Nn omakõnes kasutab laps erinevaid silbitüüpe, lisanduvad žestid ja omaalgatuslikud viiped. Toimingutes ja mängus käitub adekvatselt, eakohaselt.
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
KOLMAPÄEV ,,Puhas on tervem!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis, puhtuse hoidmisest ning miks ja kuidas peaks puhtust hoidma. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-09.30 : Isetegevus pooltund. Lapsed askeldavad mänguruumis. 09.30-11.30 : Praktiline mäng. Igal lapsel on eelnevalt palutud kaasa võtta nukk, ning iga laps hakkab vannitama oma nukku. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Tegelused õues. 13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15.00-15.30 : Oode. 15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik päevaraport vanematele. 10 NELJAPÄEV
.. FELIX Ja sellist on võimalik armastada? ANN Jah. Kareen vaatab üle õla Felixi poole. KAREEN Jääb ta kauaks? ANN Jah. KAREEN Mis ajani? ANN Kui ma seda vaid ise teaksin... Felix tuleb tagasi. FELIX Maailma parimad vorstivõileivad ketsupiga. KAREEN Minu kapis küll vorsti ei leidu. FELIX Ma võtsin oma kaasa. KAREEN Uskumatu, ta võttis oma vorsti kaasa. ANN Tubli Felix! Vorst on alati kaasas... Ann võtab võileivad, saadab mõlemale õhumusi ja lahkub magamistuppa. Kareen ja Felix vaatavad nõutult suletud ukse poole. FELIX Nii palju siis suveromantikast. KAREEN Ja vorstivabast elust. 33 Kareen lahkub külalistetuppa ja tõmbab enda järel ukse mürtsuga kinni. Felix seab end
Jookse, nukku, jõua, nukku, jookse poolest Poolamaada, 16 veidikese Venemaada, natukese Narvamaada! Nukku koju kutsutakse, üle aia hõigatakse - tule koju, nukukene, tule koju, tunne oma! Mats su oma, hoia teda, Jaan su päris, pea teda! Poisid on nukud kinni püüdnud ja tulevad nendega tagasi. Kõnelagin ja seletamine. KARJALAPSED (kargavad jaanitule ümber ja laulavad.) Puhas püha Jaanikene, hoia minu karjakest karja minnes, koju tulles! Hoia metsa kahju eest, õpeta sa põõsa tagant karja haljast heina sööma! (Kilkavad) Jaanike! Jaanike! (ja jooksevad laiali.) VANALDANE MEES (võtab midagi pihuga maast ja pillub tulle). Tutrad
Kui nüüd midagi sadama hakkab, siis on see lumi. Külmusin ühe hetkega täiesti läbi. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb Laurat.) On kõik hästi. Me ei tee teile tõesti tüli. Võite rahulikult magama heita. OSVALD: (võtab mõned riideesemed seljast, heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki peale, jääb selili lamama.) Und ei tule. Üks, kaks, kolm, neli, viis... ROLAND: (vaikselt Laurale) Nüüd jääb sünnipäeval käimata. OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks trillalaa ja trallalaa käib. ROLAND: Vabandust. OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla. (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? Minul on olnud läbi elu kõige raskem asi kingituste ostmine. Mulle meeldivad kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Huvi pärast? 11 12 ROLAND: Ümbrik.
Me OSVALD (võtab mõned riideesemed seljast, ei oleks iialgi kohtunud, kui seda kohtumist heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki ei oleks väga vaja olnud. peale, jääb selili lamama): Und ei tule. Üks, LAURA: Kellele vaja? kaks, kolm, neli, viis... OSVALD: Meile. ROLAND (vaikselt Laurale): Nüüd jääb LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. sünnipäeval käimata. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks kohta. trillallaa ja trallallaa käib. OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul ROLAND: Vabandust. on mingeid unelmaid, mida sa pead OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla? täitumatuks? Ju ikka. Minu unelm on sinu (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? armastus minu vastu
Sobitusrühmas on neil lastel lihtsam hakkama saada, sest tavarühmaga võrreldes on seal laste arv väiksem – iga erivajadusega last loetakse kolme lapse eest. Sageli ei ole lihtne veenda ka erivajadusega lapse vanemaid, et just see rühm on lapsele parim. On vanemaid, kes ei taha probleemi tunnistada, sest sellest teada saada on valus. Lisaks kardetakse, et laps saab sildi külge. Sobitusrühma lastega tegelevad sobitusrühmas rühmaõpetajatele lisaks logopeed ja eripedagoog, laste eripära arvestavad nii muusika- kui ka liikumisõpetaja. Diagnoosiga lapsed vajavad muidugi lisatähelepanu. Mõnele lapsele on hästi oluline füüsiline kontakt, ta suudab keskenduda siis, kui tal käest kinni hoitakse. Mõnda ei haaratagi grupitegevusse, vaid tegeletakse temaga pärast individuaalselt. http://opleht.ee/25305-kaasavast-haridusest-ja-sobitusruhmadest/ h. Muusikaline lisategevus erirühma lastele
reageeri ikkagi positiivselt näiteks naeratuse või noogutusega. Ta vajab julgustavat tagasisidet. · Arvesta, et laps võib seltskonnas endasse tõmbuda. Vaatamata loomulikule tähelepanu vajadusele võib laps terve nägudemerega vastamisi olles äkki rääkimisjulguse kaotada. Kui ta jälle sinuga kahekesi on. suhtleb ta taas. · Mängige nukkudega. Õpeta maimikule, kuidas nukuga mängida. Ütle näiteks: "Pane nukk sinna magama" või "Anna nukule juua." See ergutab last kuulama, kaasa mõtlema ja sinu juttu tõlgendama ning seejärel toimib ta vastavalt sinult saadud juhenditele. · Laulge koos. Lapse kasvav kõneoskus ja keeletaju võimaldab tal sinuga koos laulda. Kui valid esitamiseks tema lemmiklaulud püüab ta sinuga kaasa laulda. Kõne ergutamine 22.-24. elukuuni Nüüd on rääkimine lapse elus tähtsal kohal. Teiseks sünnipäevaks suhtleb ta juba palju
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle
iseärasused. Matemaatika programmid on välja töötatud pidades silmas keskmisest kõrgema võimega lapsi. On palju neid, kes hätta jäävad. Oluline on see, et õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Võib olla probleem selleks, et keegi pole üritanud seda lapsele õpetada. Tuleb silmas pidada, et eristada õpetamatust ja võimetest tulenevat probleemi. Kui tegemist on õpetamatusega, kui 7aastane laps jõuab kooli ja muidu on tubli ja tore ja siiamaani oma arengus kenasti edasi läinud, muud oskused eakohasel tasemel, siis need lapsed on kiiresti õpetatavad. Alguses rohkem vaeva näha ja edasi peaks minema suhteliselt hästi. Kui last ei ole õpetatud, ei ole SÕR. Oluline on see, et õpivilumused on kvalitatiivset laadi. Kvaliteedis on erinevus. Aeglus võib lapse õppimist mõjutada, aga puhtalt aeglus pole SÕR. Ka need lapsed, kes motoorselt kirjutavad väga aeglaselt, kui see on ainus probleem, see ei tähenda SÕR
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
ette või lased lapsel lugeda ja mõni laps räägib, mida ta peab tegema. Nii saad teada, kas laps saab aru, mida ta kodus tegema peab või mitte. Et vältida järgmisel päeval vastust ,,ma ei osanud teha", tuleb kõik läbi rääkida, et nad oskaks seda kodus teha. Tunni lõpetamine: siia kuulub ka laste hindamine. Hinnet tuleb lapsele alati põhjendada. Lisaks hindamisele on väga viisakas kui tunni lõpus annad kõigi laste tööle hinnangu. Nt: sina olid väga tubli, aga sina pead veidi rohkem pingutama jms. Aga ära kiida last selle eest, mida nad pole ära teeninud.. võib ka öelda nt ,, täna olid sa väga rahutu". Algajal õpetajal (ja ka praktikale tulles) tuleb olla alati tagavaraks ülesandeid, kui ettevalmistatud tund saab tehtud aga aega on veel üle. Ka lisa ülesanne tuleb panna konspekti kirja. Kodust tööd tunni lõpus tegema hakata pole mõttekas. See las jääda koduseks tööks et harjutada töö tegemise harjumust
- alternatiivid karistamisele S u h t l e mi s e r u s i ka r e e g l i d 1. Märgista käitumine, mitte laps! (Ära nimeta last nii või naa- suguseks) 2. Kasuta mina-teadet! 3. Väldi: *peaks *absoluutne kindlus: alati, kõik, mitte kunagi jne - jätta mingisugunegi tõenäolisus sisse · ei saa · aga (positiivse tagasisidena, nt Sa olid tubli, aga tegid kaks suurt viga.) · miks (Miks sa jälle tassi ära lõhkusid?) Antisotsiaalse käitumise väljakujunemine. Riskifaktorid eelkoolieas: hüperaktiivsus, närvilisus, terviseprobleemid, tõrjutus eakaaslaste seas, antisotsiaalne käitumine, vanuselemitte vastav käittumine E Tõrjutus D N Klassikaas- E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
