Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Logopeedia häälikuseade (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisesse vagunisse läheb lammas?

Lõik failist

Tunni konspekt

  • Tunni teema: L hääliku seade, l on asendunud n-ga.
  • Tunni eesmärgid:

  • Valmistada artikulatsioonaparaat ette l hääliku häälduseks
  • Saavutada isoleeritud l hääliku õige hääldus
  • Arendada foneemikuulmist
    • Töövahendid : kokteilikõrred

    Etapp
    Õpetaja
    Märkus
  • Ettevalmistav etapp
  • Sissejuhatav etapp

  • Ettevalmistus häälikuseadeks
  • Foneemanalüüs


  • Naeratus – mossitus (6x)



  • Lai keel (5x)

  • Teritame keeletippu (6x)

  • Uudishimulik keel (5x)

  • Keelekell (7x)

  • Ette – keskele - taha (5x)

    „Tere Mari!“
    „Kuidas sinu nädal möödus?“
    „Vaatame, kuidas sa siin nüüd istud.“
    „Selg sirgu, jalad ilusasti ja alustame.“
    „Täna me jätkame meie mänge keelekesega.“
    „Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas on l – häälik annan ma sulle ühe õielehe. Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ……“

    „Täna me jätkame meie mänge keelekesega. Selleks, et saaksime keelekese suust välja tuua paneme huuled liikuma ning teeme suu lahti. Teeme kõigepealt seda tuttavat nägu, kus me naeratame hästi laialt ja siis mossitame hästi kurjalt.“
    „Vaata peeglisse.“
    „Suu natuke lahti, naeratame hästi-hästi suurelt .“
    „Ja nüüd huuled ette torru.“
    „Nüüd on aeg keeleke suust välja tuua. Ajame keele suust välja. Näita mulle oma keelt, hästi laia. Paneme keele korraks peitu tagasi. Näita nüüd uuesti“
    „Keelekesel aga hakkas nüüd külm ning sooja saamiseks hakkas ta ennast liigutama . Kõigepealt peidame keele suhu ja siis toome keele välja hästi kaugele ette. Ja tipu ajame nii teravaks kui saame.“
    „Nüüd aga muutus keeleke meil uudishimulikuks ning tahtis õues veidi ringi vaadata. Kõigepealt üles nina poole ja siis alla lõua poole. Vaata peeglisse, teeme koos.“
    „Nüüd kui keeleke teab, mis üleval ja all oli, siis uudishimu kasvas. Tahab ta nüüd ka teada, mis paremal ja vasakul pool toimub. Teeme nüüd hästi aeglaselt keele tipuga. Kõigepealt puutume ühte suunurka ja siis teist nurka. Keele tipp on terav , see näitab kui uudishimulikud me oleme.“
    „Nüüd tahtis keeleke veel ka uurida, mis toimub hammaste ees ja hammaste taga. Esmalt keel suust välja ja asetame selle ülemise huule peale. Siis viime keele huule taha hammaste ette – vaata, mis seal peidus on. Ja nüüd viime keelekese hammaste taha, vaatame, kas me sealt leiame midagi. Suu jätame natuke lahti. Tubli! Otsime veel.“

    Aitame lapsel istumiseks õige asendi võtta.
    Juhendame.

    Sõnad: KALA, PANN, KANA , LAEV, NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL.
    Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt või häälimine!

    Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda sõrme vahele asetada või asetame kokteilikõrre.


    Kokteilikõrre laiema otsaga saame keelt laiaks vajutada .

    Toome kokteilikõrre lapse suu ette ning palume tal seda puudutada kui ta iseseisvalt hakkama ei saa.

    Kokteilikõrs aitab meil keelt suunata taaskord . Vajutada ülespoole või allapoole, aga ettevaatlikult.
    Kui keeletipp muutub tömbiks, siis laseme lapsel puutuda taas kokteilikõrt enda suu ees, et keeletippu teravaks teha.

    Saame taaskord kokteilikõrrega aidata, kui keel ei tõuse hammaste taha saame sellega aidata tõsta.


  • Põhietapp (5 x)
    Aga nüüd otsustas keeleke jälle peitu minna. Selleks, et keeleke saaks seina taha peitu minna, toome keele tipu ülehuule vastu. Nagu prooviks keelega jälle nina puudutada. Ja siis viime keelekese suu sisse hammaste taha peitu. Ja üritame nüüd öelda eeeeeeee. Vaata peeglisse kuidas mina teen ja teeme koos. Surume keele tipu siia üles vastu hambaid ja proovime veel. Alustame sellest, et toome keelekese välja.
    Kokteilikõrrega saame suunata keele õiget asendit suus ja kui keel vajub ära, siis ka alustada otsast peale keele asendi fikseerimist.
  • Kinnistav
  • Foneemitaju harjutus „Rongisõit“


  • L häälikuga kordamine (3x)

  • Kodune töö, tagasiside lapsele


    „Nüüd aga läks keeleke rongijaama, kus vajati tema abi. Rongijaamas oli rong , millel oli järel kaks vagunit. Ühte vagunisse lähevad kõik sõnad, kus on sees n häälik ja teise vagunisse kõik sõnad, kus on sees l häälik. Vaata, mina näitan sulle pilti ja sina ütle mulle, kes on pildil. (LAMMAS) Tubli! See on lammas! Millisesse vagunisse läheb lammas? Vaatame edasi. “ (nii kõigi sõnadega)
    „Proovime nüüd korra veel l-i teha. Kuidas see meil siis nüüd käiski? Tubli! Tee suu natukene lahti. Näita, peeglile ka, mis su keeleke teeb.“
    „Mari, sina olid meil täna väga tubli. L tuligi meil juba täitsa ilusasti välja, peab lihtsalt vaatama, et sa ei lase keelt liiga taha. Laisaks ei tohi lasta keelekesel minna. Aga ma kirjutan sulle vihikusse paar harjutust keelekesele, mida sa koos emmega saad teha. Me tegime neid ka täna koos, saad kodus näidata, mis sa täna õppisid.“
    Pildimaterjal : lammas, lehm , kana, konn, laev, pall, pann, lill, nina, vann , sall , nukk , lukk .
    Kaks vagunit ja vedur – ühel vagunil N täht, teisel L täht.
    Kui laps jääb hätta, siis häälimine!

    Abistame taaskord kokteilikõrrega kui vaja.

    Kirjutan vihikusse harjutused keelele, et laps kodus treeniks keelelihaseid. Uutest harjutustest lisan „keelekella“ ja „ette-keskele-taha“ harjutuse.
  • Logopeedia häälikuseade #1 Logopeedia häälikuseade #2 Logopeedia häälikuseade #3 Logopeedia häälikuseade #4 Logopeedia häälikuseade #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor he0606 Õppematerjali autor
    Asendab L hääliku N-ga. Kuidas seada õigesti L häälikut.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Tunnikonspekt, S häälik

    Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine,

    Logopeedia
    thumbnail
    80
    docx

    LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

    Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

    Alushariduse pedagoog
    thumbnail
    37
    docx

    ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

    Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par

    Eesti keel
    thumbnail
    120
    pdf

    Õpetajaraamat

    ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

    Eesti keel
    thumbnail
    102
    doc

    Mängud

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

    Mäng
    thumbnail
    53
    docx

    Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

    Materialiseeritud vahendid on reaalsete objektide asendajad (skeemid, sümbolid, sh. noobid). Näitena võib tuua lauseskeemi või sõnaskeemi koostamise. Pertseptiivse vormi korral töötab õpilane silmadega ja fikseerib tulemuse verbaalselt. Nii toimingu materialiseeritud kui ka pertseptiivse sooritamisega peab aga kaasnema verbaliseerimine, vastasel juhul täisväärtuslik vaimne toiming hiljem ei kujune. Näiteks noobi paigutamisel skeemile on vaja nimetada sünkroonselt häälik. Õppeülesande sooritamise etapid: hoolimata sellest, kas toiming sooritatakse materialiseeritult, verbaliseeritult või vaimselt, koosneb see omakorda kolmest etapist: orienteeriv-planeeriv, täidesaatev, kontrolliv (enesekontroll). Psühholoogiliselt on kõige olulisem esimene etapp: ülesandest arusaamine, vajaliku operatsiooni valik ja järjestamine (mida ja kuidas teha). Edukus sõltub kõne mõistmisest,

    Eripedagoogika
    thumbnail
    21
    doc

    Psühholingvistika kujunemise eeldused

    (afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur

    Pedagoogika
    thumbnail
    74
    pdf

    Säärane mulk I Vaatus kommentaaridega

    LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide

    Kirjandus




    Kommentaarid (5)

    kollane87 profiilipilt
    kollane87: Väga hea ja asjalik tunnikonspekt. Aitäh :D
    16:27 14-06-2011
    LauraL1 profiilipilt
    LauraL1: Soovitan, saab teemast hea ülevaate
    19:05 14-11-2012
    Irina49 profiilipilt
    Irina49: Tänan,sain teemast hea ülevaate
    13:54 05-12-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun