Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnikonspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valdus, servituudi, tõend, hagi, servituudid, perekonnanimi, tunnistus, kostja, perekonnaseisu, notar, kinnisasja, kinnisasi, kohtunik, perekonnaseisuamet, topelt, ühisvara, sureb, kohtuistung, annak, asjaõigus, hageja, abielluda, lapsendaja, lahusvara, abikaasade, pidama, eesnimi, lapsendamine, testament, viljad, töötaja, ostueesõigus, lapsendatudkahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi. Ühisvara: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Lahusvara: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see
kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid : Notariaalselt tõestatud testament: (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. (2) Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament (1) Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar
saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla. Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes). 9 Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Perekonnanimi üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi). Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi. Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. Perekonnanimi seoses abiellumisega valib uue nime või säilib sama. Abielu lahutamisel: 1) säilitatakse abielu ajal olnud nimi
Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. Dokumendid, mis esitada töölepingu sõlmimisel: 1) fotoga isikut tõendav dokument 2) tööraamat 3) iseloomustused / soovitused 4) lõputunnistus tunnistus õppimise kohta 5) tervisetõend sanitaarraamat (vaja teatud ametitel) 1 6) vanemate nõusolek, inspektori luba (alaealise puhul) 7) autojuhiload Katseaeg Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust. Kas sobib tervisele, isikuomadused, teistega sobivus. Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt 4 kuud. Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud,
möödudes kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 23. abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda
möödudes kustub ta ise-enesest automaatselt, dokumenti vormistama ei pea. Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 23. abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda
Kui on mitu karistust antud aasta jooksul, siis kustuvad need karistused ära aasta möödudes viimase karistuse järgi. Kustutada karistus ennetähtaegselt saab tööandja. Vahetu ülemus annab välja uue käskkirja distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. 21.Abielu sõlmimise kord, vanus, takistused. Saab sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Abielu on sõlmitud abielu aktist alates, kui mõlemad pooled on allkirjastanud. Perekonna seisu ametil 2 liiki dokumente: abieluakt ja tunnistus. Abielu sõlmimise kohtadeks on perekonnaseisu amet ja kirik. Kirikus saab abielluda alates 2000-st aastast. Peale avalduse esitamist peab mööduma 1 kuu enne abiellumist. Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus
Kohus lahutab abielu, kui kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus pole pädev kumabgi poolt süüdistama. Kui abikaasad pole juba 2 aastat koos elanud, siis on see kindel põhjus lahutamiseks. Kohus peab välja pakkuma leppimise variandi. Kui kohus näeb, et inimesed kahtlevad, antakse 6 kuud leppimisaega. Perekonnanimi pärast lahutust: perekonnanime valiku peab otsustama kohe kui antakse lahutusavaldus sisse. 1. jäetakse endale abielu ajal kantud perekonnanimi, 2. võetakse tagasi lahutatava abielu eelne perekonnanimi, 3. võetakse neiupõlvenimi. Elatisraha ja ülal pidamine Mees on kohustatud naist ülal pidama 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat pärast lapse sündimist. Kui lapse ema ei saa sissetulekut, siis lapse isa on kohustatud naist ülal pidama kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Kui abielu lahutatakse, siis see, kes kasvatab last, võib teiselt osapoolelt nõuda elatisraha.
Otsustusvõimetu inimese tehing. Kui 2nädala jooksul inimene ei vaidlusta, siis loetakse et on tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult. Elukoht Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 mille alusel saab isiku elukohta määrata koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi. ' Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvane
Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal). Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Ku eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möö 21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuu Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga
läbi haldusakti (käskkirjad ja korraldused). Nõuded teenistusse võtmisel: vanus vähemal 21 (kõrgemal ametnikul), nooremametniku puhul vähemalt 18. 1.aprillist vanus enam ei loe (täiskasvanud peab olema). Vähemalt keskhariduse olemasolu, eesti vabariigi kodanik, eesti keele valdamine. Dokument teenistusse astumisel, mida vaja esitada: kirjalik avaldus, elulookirjeldus, omakäeline kinnitus, et ta vastab kõikidele nõuetele, mis on avalikus teenistuses kehtestatud, hariduse kohta tõend, isiku kohta (pass; ID-kaart). Ametnik annab ametivande, kui ta asub esmakordselt avalikus teenistuses tööle. Teenistusse ei võeta: kes on pannud toime kuriteo, kes on parajasti uurimise või kohtu all, kellel on kohtuotsusega ära võetu õigus töötada teatud ametikohal; lähisugulased või hõimlased. Lähisugulased on vanemad ja vanavanaemad, lapsed ja lapselapsed, abikaasa või elukaaslane, naise vanemad, vanaavanemad ( need on hõimlased). 25.nädal, 21.02.13
Üle 10 aasta staasi 10 kuu ametipalk.Töölepinguga saab koondamise hüvitist 1 kuu keskmise. Riigi poolt hüvitatakse kindlustushüvitis ning seda makstakse kes töötab sama tööandja juures 5- 10 aastat. 3. Asutus on likvideeritud. Perekonnaseadus Juuni 2010 vastu võetud. · Esimese asjana vaadatakse abielu. Abielu saavad sõlmida omavahel mees ja naine. · Abielu sõlmimise koht: Perekonnaseisu asutus, kirik, notar. Abielu sõlmimiseks tuleb avaldada avaldus. Abielluda ei saa 1 kuu pärast avalduse esitamist. See kuu aega on järelemõtlemisaeg. Mitte kauem, kui 3 kuud. · Vanus: täisealisena (18 aastane). 15 aastaselt on lubatud abielluda eestis, siis peab kohtu poole pöörduma. · Abielu sõlmimise takistavad tegurid: 1. Veresugulased. Põlvnemine: vanaemad, vanavanaemad. Lapsed, lapselapsed.Õed ja vennad. Ei tohi abielluda nendega. 2
tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks
Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat 7.4. Laps ja perekond Sündinud laps tuleb 1 kuu jooksul perekonnaseisuasutuses registreerida Vanemad panevad lapsele kokkuleppel kuni 3 eesnime, mis ei tohi olla vastuolus heade tavadega, ei vasta soole, on üldtuntud nimi Perekonnanimi vanemate ühine või erineva nime korral vanemate kokkuleppel (ei või olla vanema abiellumisel saadud kahest nimest koosnev perekonnanimi) Laps põlvneb emast, kes ta sünnitas ja isast, kes on lapse emaga abielus Kui isa pole abielus, kantakse sünniakti mees, kes lapse emaga esitab kirjaliku avalduse Ema nõudel kantakse isa perekonnanime kohale ema perekonnanimi, isa eesnimena nimi ema ütluse kohaselt
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised. Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust. KRIMINAALMENETLUSE PÕHIMÕTTED 1. Keegi ei pea iseenda vastu tunnistama 2. Igaühel on õigus omada kaitsjat 3. Keegi ei pea tunnistama oma lähedase vastu 4
Otsusevõimetus- otsusevõimetu abikaasa kinnitab pärast otsusevõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata; Näilik abielu- abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi. Abielu kehtetuks tunnistamine on kohtu pädevuses (abielu tühisuse vastuväide/tuvastushagi). Õigustatud huvi olemasolu korral on isikul õigus esitada abielu kehtetuks tunnistamise hagi. Seda võivad esitada abikaasad, eestkostja, regionaalminister, sotsiaalminister, muu isik. Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes ei kohaldata aegumist. Abielu kehtetuse tagajärjed-tühine abielu on tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist.
Prioriteetseteks e kiiret lahendust nõudvateks asjadeks on inimõiguste kohtu seisukohast töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust; politseivägivalla asjad; kohtuasjad, milles kaebaja tervislik seisund on kriitiline; asjad, milles kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike
4. Abielu sõlmimise õigust ning abielu kahutamise õigust omavad institutsioonid (Perekonnaseisutoimingute seaduse § 3). valla- ja linnavalitsus, maavalitsus, Eesti välisesindus, Siseministeerium (§ 3). Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik täidab abielu sõlmimisega seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid, kui regionaalminister on talle seaduse alusel vastava õiguse andud (§ 3 lg 7). (alates 1. juulist 2010 on see õigus 120 vaimulikul.) Notar täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid notariaadiseaduses sätestatud erisustega (§ 3 lg 8). Notari ametitoiminguks on abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel (vt notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 7). 5. Abielu kehtetuks tunnistamise alused (PKS § 9). Abielu tühisuse alused (PKS § 10).
o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega
Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena. 4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised
tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse). Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. 10. menetluskulu koosseis Menetluskulud Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. (4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral (1) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. (2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164
Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine). Kaasus 6 VEM VÕS par 233 Kas V nõue on õigustatud? · AÕS Par 45 valduse äravõtmisest tulenev nõue: (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised
normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja
kolmekuune laps, on seadusjärgselt mõlemad tema pärijateks. Kui laps sünnib aga alles 2 kuud peale E surma, siis ei saaks ta ilma PärS § 5 lg-ta 4 oma isa pärijaks olla, kuna ta ei olnud pärandi avamise Hagiavalduse kohaselt valdab ja kasutab vaidlusalust korterit Tallinna linn, kuid kostja rikub selle hetkel õigusvõimeline. Järelikult oleksid pärijateks E naine ja vanemad (PärS § 12 lg 2, § 14 ja 16 lg käsutusõigust. Avalduses pole aga märgitud, kuidas kostja vaidlusaluse vara käsutamisõigust rikub ja 1 p 2)
sõlmimise tahet kiriklikult või riigi vastavas asutuses. Ka kirikus sõlmitud abielul on riigi õiguskorraga tagatud tagajärjed. Abielu sõlmimise olemus Vastastikune isikuõiguslik leping Perekonnaseisuametniku juuresolekul (PKS § 1 lg 1; 1 1) PKTS; NotS (haldusmenetlus) Abielu sõlmimise kinnitamine Vaimulik (PKTS § 3 lg 7) mitte kõik vaimulikud, vaid need, kellel on vastav koolitus läbitud. Notar (PKTS § 3 lg 8; NotS § 29 lg 3 p 7) Perekonnaseisuasutus (PKTS § 3 lg 1) Maavalitsus (PKTS § 3 lg 4) alates 01.01.2011 ei koostata välisesinduses sünni-, surma- ja muid perekonnaseisuakte Abielu sõlmimise materiaalsed eeldused Vanus: täisealine ehk 18. eluaasta / päev pärast 18.eluaastaseks saamist? Kohus võib (alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt) laiendada vähemalt
puhuks korraldusi ka eestkostja eelneval nõusolekul. Vähemalt 15 aastane alaealine võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis. Selleks pole vaja oma seadusliku esindaja nõusolekut. Testeerimisvõime vaidlustamine- peale testaatori surma saab ainult kohus otsustada, kas testamendi tegemise ajal testaatoril puudus teo- või otsusevõime, testamendi kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada hagiavaldus kohtule. Hagi esitatakse selle isiku vastu, kes soovib vaidlustatava testamendi või pärimislepingu alusel pärijaks saada. Enamasti vaidlustatakse kohtutes testament, kas otsusevõimetuse või mittepiisava teovõime tõttu siis, kui testamendi on teinud näiteks vanad inimesed, kes on raskelt haiged või isikud, kes on olnud ravil psühhoneuroloogiahaiglas ja tugevate ravimite mõju all. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. § 65. Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Päraldiste ja kasu ning kulutuste hüvitamise küsimus on oluline nt omandi kaitse hagi esitamisel AÕS § 80 järgi. Vaata: § 84. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest § 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale KOHTULAHENDID: 3-2-1-69-13: Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas
4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3. Notari töökohaks on tema büroo 4. Büroo peab olema avatud iga tööpäev vähemalt 5 tundi 5. Ametlikult võib ta tegeleda õppetööga või teadustööga. 6. Notar vastutab tema süül tekkinud kahjude eest. Notari toimingud (mida teeb): 1. Ostu/müügilepingud 2. Kinkelepingud 3. Testamentide tõestamine. 4. Loteriide tõestamine 5. Mereprotestide tõestamine. 6. Väärtpaberite ja väärtasjade hoiulevõtmine 7. Isikutuvastamine foto järele Notarite huvisid kaitseb notarite koda ja järelvalvet nende üle teeb justiitsminister ja notarite koda. Õiguskantsler Õiguskantsleri kinnitab ametisse Riigikogu Presidendi ettepanekul.
annaabi.ee 
