Mis on IÕK? Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
skisotüüpilised ja luululised häired-skisofreenia on selle grupi sagedasim häire;meeleoluhäired- depressioon;neurootilised,stressiga seotud ja somatoformsed häired-ärevushäired;füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissundroomid-söömishäired,unehäired;täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired-isiksuse düssotsiaalsus,vaimne alaaareng-mõistuse puudulik areng;psühholoogilise arengu häired-algavad imiku-või lapseeas;tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired-kiindumishäired,tähelepanuhäired.Depressioon-võib kõnelda siis kui teatav hulk kaebusi või sümptomeid ilmneb pikema aja vältel,üldjuhul vahemalt nädala või paari jooksul.Põhisümptomid:alanenud meeleolu,huvi ja elurõõmu kadumine,energia vähenemine.Depressiivne inimene võib jätta unarusse oma kohustused ja enese eest hoolitsemise. Depressiooni varajane avastamine on väga oluline,sest mida kauem ta kestab seda suuremaks läheb enesetapurisk
põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, F8 häired arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 Psüühikahäired lapse- ja noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Orgaanilise psüühikahäire põhjustab peaajuhaigus, -kahjustus, -või muu –häire, mille tagajärjel peaaju ei tööta enam nii nagu peaks. Isik võib langeda näiteks deliiriumisse, mida iseloomustab
psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus · Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: o Vaimuhaigusega o Ajutise raske psüühikahäirega o Nõrgamõistuslikkusega o Nõdrameelsusega o Muu raske psüühikahäirega. · Süüdimatuse olemasoluks peavad üheaegselt ilmnema nii juriidiliste kui meditsiiniliste tunnuste
PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud . vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged) VALETAMINE esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) ; teravdatud sotsiaalne taju, viha ; aktiivne kujutlemine (nooremad)
F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. Psüühikahaigete ravi Psüühikahäiretega inimesed on ümbrust häiriva ja mõnikord koguni ohustava käitumisega alati ajendanud oma kaaslasi midagi ette võtma enda kaitsmiseks ja häiretega inimeste abistamiseks. Enda kaitsmiseks on iidsest ajast kasutatud sellise inimese vabaduse piiramist ja kooslusest isoleerimist. Psüühikahaigete ravi võimaluste ja vahendite olulise avardumise ja ravi efektiivsuse suure tõusu tulemusena on psühhiaatriline abi viimase poolsajandi jooksul
Darwini ideedest on kasvanud välja niinimetatud rudimentaarne emotsiooniteooria (Spencer, Ribot), mis arvas, et emotsioonid ja nende väljendusliigutused kui eelmisel evolutsioonietapil väljakujunenud kohastumuslikud reaktsioonid on rudimentaarsed, kaotanud inimese edaspidises evolutsioonis oma tähenduse. Sellest seisukohast on ainult üks samm emotsioonide väljasuremise ettekuulutamiseni. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Tundeeluhäired ehk emotsionaalse funktsiooni häired Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum
· Loobumine sõpradest, hobidest · Koolist puudumine · Valetamine · Unisus · Kodust kaob raha ja väärtesemeid · Lapse kehal ja riietel on iseloomulik lõhn, plekid ja muud märgid · Lapse asjade hulgas on pulbreid, tablette, põlenud tinapaberit, nõelu vms. Narkootilisi aineid tarvitavat isikut ohustavad ka narkouimas toimuvad õnnetused, aine üledoos ja sõltuvuse tekkimine. Narkootikumidel võivad olla kõrvalmõjud, näiteks hirmunägemused ning tundeeluhäired. Samuti võivad nad põhjustada nakkust, haavandeid ja veremürgitust. MIS ON KANEP? Kanep on üks levinumaid narkootikume. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashisiks ja vedelaks hashisiks ehk vedelaks kanepiks. Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hashis on 9 tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Vedel hashis on
kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired F8 häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, Psüühikahäired lapse- ja tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
1) usundiõpetuse ainekava (lisa 9); 2) informaatika ainekava (lisa 10); 3) karjääriõpetuse ainekava (lisa 11). (4) Usundiõpetust, sealhulgas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud usuõpetust, õpetatakse vaid riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi. § 17. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. (2) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool
iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus 8) Vaimne alaareng mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 48) Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamendi tüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Veri sanguis SANGVIINIK Lima flegma FLEGMAATIK Sapp chole KOLEERIK Must sapp melas chole MELANHOOLIK Suhtlemisoskust annab õppida. Suhtlemisoksus võib sõltuda ka temperamenditüübist. Paljud haritud inimesed võivad olla väga ülbed võrreldes vähemharitutega.
Narkootiliste ainete tarvitamine Kodu ja kooli koostöö Kutsenõustamine motiveeriv vestlus Laste sotsiaalsete oskuste vähesus Hariduslikud erivajadused. Ei ole mitte ainult õppimisega seotud probleemid, vaid ka käitumisraskused ja probleemid. Seaduse järgi on kõik õpilased, kelle pärast peame midagi muutma hariduslike erivajadustega. Seaduse järgi on erivajadused: andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue (ka kombineeritud puue); käitumis- ja tundeeluhäired; pikemajaaline õppest eemalviibimine; kooli õppekeele ebapiisav valdamine (uusimmigrandid, mustlased (nende jaoks ei ole koolis käimine üldse prioriteet). Kõik põhjused toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisu osas, õppimisprotsessi osas, õppekestuse osas, õppekoormuse osas, õppekeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õpilase arengu jälgimine ja toetamine
kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Tundeeluhäired e. emotsionaalse funktsiooni häired Muutused emotsionaalses reaktiivsuses Afekt (affect) - väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega. MUUTUSED EMOTSIONAALSES REAKTIIVSUSES ALANEMINE KÕRGENEMINE VÄÄRASTUMINE Emotsionaalne
(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. (2) Koduõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
on koolivõrk, ka mitteformaalne õppimine, informaalne õppimine, harituks kujunemine töötades, mängides vms, selle tulemuse (haridus) formaalne tunnustamine. Samuti on hariduskorralduse osaks kutse omistamine, äravõtmine, hariduse ja õppimisega seotud kulutuste tasumine ja maksustamine jms. 2 Haridusliku erivajadusega õpilane - HEV õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
(käitumishäireta või käitumishäirega) F8 Psüühilise arengu spetsiifilised kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, häired õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire) pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses. Praktiliselt üldse pole aga käsitletud nende inimeste probleeme ja erivajadusi, kes vananevad või on vananenud koos psüühikahäirega.
kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
18k 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat 24k 3-5 sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu Üksikud sõnad, karjumine 36k ~1000 sõna, küsija/suhtleja Sõnavara piiratud, konkreetne 48k laused, teemad, kohandab keelt Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid 60k kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Vähe lauseid, ehholaalia Käitumis- ja tundeeluhäired Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired · Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus
Isiksushäire; Käitumishäire: Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kontekstis on isiksus- ja käitumishäired kindlate tunnustega diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Täiskasvanu isiksus-ja käitumishäired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired Isiksus-ja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või düsfunktsioonist Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning
väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja
F30 - F39 Meeleoluhäired. F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70 - F79 Vaimne alaareng. F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Meeleoluhäire näide: Depressioon Ärevushäire näide: paanikahäire 62. Kuidas ravitakse psüühilisi häireid? Farmakoloogiline ravi näiteks skisofreenia või depressioon, Psühhoteraapia näiteks neurootilised häired (foobiad) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja
Igaühe võime emotsioone läbi elada on erinev. Intensiivsus ja värvingud erinevad. Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed või negatiivsed tunded Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeflitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid). - Haigusliku tähenduse omandavad kui on ülemäärsed ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida tegevust. Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired - Muutused emotsionaalses reaktiivsuses - Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine: Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused
) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED on jälle üsna kirju rühm, kus kriteeriumid kohati üsna hinnangulised (näiteks: ülemäärane kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired (lahutamiskartus, foobiad, rivaalsushäire jms.) Lapse või nooruki suhtlemishäired (valikuline mutism, valikuta kiindumine jms.) Tikid Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeelu häired (mitteorganiline enurees, Pica, liigutuste stereotüüpiad, kogelemine jms.) Nüüd teate, missuguseid psüühika- ja käitumishäireid üldse olemas on. Käibiv häirete klassifikatsioon on ühtlasi ka kindel otsustamisvahend ühe normi - kliinilise normi
a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja taiplikumaks ühiskonnaks, ei ole meil teist teed, kui sellega sügavamalt edasi tegeleda, kirjutab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired vm toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses jne. Ehk lühidalt – nad vajavad abi, mida tavaline õpilane ei vaja, ja toetust, mida tavaline õpetaja sageli ei suuda pakkuda. Kaasava hariduse põhimõtete järgi peaks iga laps saama kvaliteetse hariduse kodu lähedal asuva kooli tavaklassis koos tavaliste õpilastega. Sama selge on, et see tee ei saa olema kerge, kuid oma kogemuse põhjal julgen öelda, et see pole kindlasti ka võimatu.
Meenutamine ja arutlemine Vaimse tegevuse organiseerimine Noorukite probleemid Käitumine jaguneb kaheks: 1)Eksternaliseeritud (alakontrollitud)- raskusi ennast kontrollida Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired- halb enesetunne suunatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Paistab silma. Kõik see, mis laps välja paiskab endast. 2)Internaliseeritud (ülekontrollitud)- laps ülemääraselt pidurdab oma tundeid Internalisatsioonihäired ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon). Kõik kogutakse sisse, pealtnäha tavaline tubli laps, kellel pole probleeme. Kõik probleemid mis on, jäävad lapse sisse. Antisotsiaalne käitumine Antisotsiaalne käitumine on tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine. Frick jt(1993): 1)varavastane väärkäitumine- destruktiivne ja varjatud (süütamised, vandaalitsemised, lõhkumine) 2)staatusega seotud väärkäitumine- mittedestruktiivne ja varjatud (keelatud
Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses Sageli kaasnevad häired o emotsionaalsel tasandil o käitumises ja suhtlemisel Levimus 6% kooliõpilastest o ÕR seas 8% - 27% o koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Käitumis- ja tundeelu häired Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired Täheldatav enne 7. eluaastat Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s o tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus o kohanemis- ja unehäired o kohmakus o õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne. Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1),
Luulumõte tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile. 1) depressiivne luul alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul jne. 2)Suurusluul võimekusluul, võimuluul, rikkusluul jne. 3)Paranoiline luul tähendusluul, suhtumisluul, hüljatusluul, Emotsionaalse funktsiooni häired (tundeeluhäired) Emotsioon afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsionaalse reaktiivsuse muutused Alanemine: 1) Hüpopaatia emotsionaalse reaktiivsuse alanemine (residuaalne skisofreenia) 2) Apaatia erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine (residuaalne skisofreenia)
arenguaste 9. Psühholoogilise arengu häired Algavad alati imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju ja motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja Siia alla kuuluvad aktiivsus- tähelepanuhäire, tundeeluhäired kiindumishäired jms. Depressioon Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja väärtusetustunne, pessimism ja lootusetus tuleviku suhtes, enesetapumõtted või- katsed, unehäired ja söögiisu vähenemine. Depressiivne inimene võib jätta unarusse oma kohustused ja enese eest hoolitsemise. Ta võib
(Evaluate) jms Kontrollimine Individuaalne eksperdi- hinnang Eksperdiarvamus, tulemused (Review) 14 2. ANDEKA LAPSE ARENDAMINE Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Sooidentsushäired Seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F70-79 Vaimne alaareng · Kerge 50/55-70 · Mõõdukas 35/40 50-55 · Raske 20/25 35/40 · Väga raske alla 20/25 F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired · Kõne ja keelehäired · Õpivilumuste häired · Pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired · ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) · Käitumishäired Psüühikahäirete ravivõimalused · Farmakoloogiline ravi · Lisaks või ainult psühhoteraapia · Kognitiivne käitumisteraapia · Pereteraapia Süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed · Psühhodünaamiline teraapia · Perearst · Psühhiaater (saatekirja pole vaja) · Psühholoog (saatekiri perearstilt, psühhiaatrilt, ... -> HK rahastab; saatekirja
Emotsionaalsus tunnete tekkimise kiirus, intensiivsus ja taastumiseks kuluv aeg on väga individuaalsed. Emotsionaalse arengu häired RHK-10 - Meeleolu ehk tundeelu häired o Ärevushäired o Depressioon - Suhtlemishäired o Valikuline mutism o Kiindumushäired klammerdumine kõikidesse inimestesse Väikelaste tundeelu häired on sageli seotud lähedase inimsuhte probleemidega. Lisaks on ka kõrvalekalded aju arengus. Tundeeluhäired lapseeas on ka kui normaalse arengu liialdus. Ärevushäired Probleemid, mis on seotud hirmudega. Lastel on rohkem hirmusid, kuna neli puuduvad kogemused asjadest. Ärevushäire on nn internalisatsioonihäire, agressioon on suunatud iseenda vastu. Kahjustab last ennast, kardab midagi ja see segab tema psühholoogilist heaolutunnet. - Lapse lahutamiskartus vanem võib ära minna ja hirm et ei tule tagasi, elab enda sees läbi - Foobiad nt loomade kartus, sotsiaalsete olukordade kartus
Autismihäirega laps : · ? · Nutt raskesti interpreteeritav · Vähe lalinat · Üksikud sõnad, karjumine · Sõnavara piiratud, konkreetne · Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid · Vähe lauseid, ehholaalia Käitumis- ja tundeelu häired. Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused: Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired Hüpetkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired. Täheldatav enne 7. Eluaastat. · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus 47 kohanemis- ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne.
annaabi.ee 
