Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 2 - Mere - teooria 16- (15)

5 VÄGA HEA
Punktid
Füssi küsss 16-30
18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus .
Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga ϕ.
Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha
pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu.
Selleks, et laadida keha 0 kuni ϕ tuleb teha tööd A.
Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise
parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab
energiat. Pole veel selge, kus see energia on lokaliseeritud.
- Kehade süsteemi energia.
Vaatame kaht ainepunkti kaugusel r ja laengutega q1 ja q2
Kumbki keha omab teise elektriväljas potentsiaalset energiat.
Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r.
21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja
elektrostaatilise välja energiatiheduse valem.
- Laetud kondensaatori energia
22. Mis on elektrivool . Tuletage allolev valem. Tehke joonis.
- Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine.
Kaks liiki elektrivoolu.
1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli.
2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud.
Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud.
Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega.
23. Tuletage allolev voolutiheduse valem.
Voolutihedus :
Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks.
Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise
kiirusvektoriga.
24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal.
Ahela osas:
Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka
elektrostaatiline jõud.
Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud
Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2:
25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja
graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on
dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse.
- Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni
seadustele tuginevat põhjendust.
R on tahela osa takistus.
Dünaamiline takistus.
26. Tuletage Ohm’i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest.
Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta.
Kuna ahel on suletud, siis :
27. Mida mõõdab voltmeeter . Tõestage oma väide kasutades
allolevat joonist.
RV - Voltmeetri sisetakistus . On suur võrreldes mõõdetava ahela osaga, et mitte häirida oluliselt mõõdetavat ahelat
Üldistatud Ohmi seadus lõigul 12
Voltmeeter mõõdab pinget iseendal, mille kaudu saame teada mõõdetava ahela kahe punkti potentsiaalide vahe ja ei midagi enamat.
Asjaolu, et millega see potentsiaalide vahe ahelas tegelikult võrdub kuulub edasise disskussiooni hulka. On olemas ka elektrostaatiline voltmeeter, mis mõõdab iseendal tekkivat potentsiaalide vahet vastavalt seosele.
Coulomb ’i jõuga liigutatakse osutit.
28. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja
graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on
dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Traaa vaata 25 küssi
29. Lähtudes töö valemist elektrostaatilises väljas tuletage
Joule- Lenz ’i seadus. Andke kõik kolm kuju.
- Vool, läbides juhti, soojendab seda: See on sama loomulik
nagu hõõrdumine mehaanikas . On üks erijuhtum: ülijuhtivus.
Kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks.
Oletame, et juhi otstel on potentsiaalide vahe.
Siis on töö laengu läbiviimisel juhist:
Kasutades Ohmi seadust ahela osa kohta võib sellele anda veel kaks kasulikku
kuju.
Toome siinkohal ka võimsuse valemid.
Valemid kehtivad ka vahelduvvoolu korral, sest Ohmi seadus kehtib
siis igal ajahetkel.
- Öeldakse, et ahela osa või ahel on lineaarne kui kehtib Ohmi
seadus. See on tähtis teave ahela kohta ja esimene küsimus,
mida esitatakse kui jutt käib tundmatust ahelast või selle
osast.
30. Lähtudes alltoodud valemitest tuletage Ohm’i seadus
diferentsiaalkujul.
Kasutame eelmist teadmist.
Defineerime liikuvuse . See on laengukandja kiirus, mille see
omandab ühikulises väljas.
Üldjuhul mõlemamärgiliste laengukandjate puhul ja arvestades
elektroneutraalsust.
Vasakule Paremale
Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #1 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #2 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #3 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #4 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #5 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #6 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #7 Füüsika 2 - Mere - teooria 16- #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 478 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
Füüsika 2 - Mere - teooria küsimused ja vastused 16-30 eksamiks

Sarnased õppematerjalid

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa

Füüsika ii
Mere-Füüsika 2-eksamivastused 1-89
27
pdf

Mere, Füüsika 2, eksamivastused 1-89

1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa

Füüsika ii
Füüsika teooriaeksami küsimused vastused
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast,

Füüsika
Füüsika eksamiküsimused-vastused 2016
110
pdf

Füüsika eksamiküsimused-vastused 2016

1.***  Mida  uurib  klassikaline  füüsika  ja  millistest  osadest  ta  koosneb?  Mis  on  täiendusprintsiip?  Mis  on  mudel  füüsikas?  Tooge kaks näidet kursusest.  Uurib  aine  ja  välja  omadusi  ja  liikumise  seadusi.  Klassikaline  füüsika  koosneb  staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast.    Niels Henrik David Bohr  (1885 ­1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria  ei  saa  tekkida  täiesti  tühjale  kohale.  Vana  teooria  on  uue  teooria  piirjuhtum.  Nii  on  omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel.  Mudel  on  keha  või  nähtuse  kirjeldamise  lihtsustatud  vahend,  mis  on  varustatud  matemaatilise tõlgendusega.   näiteks: punktmass, ideaalse  gaasi mudel,  absoluutselt elastne keha, ainepunkt.    2.Mis  on mateeria  ja  millised  on tema osad? Mis  on ruum ja aeg?  Mida  tähendab  aja 

Füüsika
Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust
70
docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused:  Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne.  Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng.  Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.  Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv.  Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujo

Füüsika
Füüsika II eksami kordamisküsimused
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja ­väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid

Füüsika
TKTK esimese aasta füüsika eksam
13
docx

TKTK esimese aasta füüsika eksam

ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaalting

EHITUSFÜÜSIKA
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline n

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (15)

plague profiilipilt
plague: Hea mõnus. Võiks ainult odavam material olla. Iga 15 teema peale 50 punkti alla panna on natukese palju nagu
10:24 21-03-2011
inccman profiilipilt
inccman: kui punktidest kahju ei ole siis natuke abiks ikka

18:30 28-12-2012
speedfreak profiilipilt
speedfreak: Loengu slaididelt copypaste
07:03 11-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun