Drosselid võivad olla nii reguleeritavad kui ka mitte reguleeritavad. [1.] Sele 2. Reguleeritav drossel (möödavooluklapiga) [1.] Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbi- voolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. [1.] Sele 3. Vedruga tagasilöögiklapp [1.] Pneumaatilised taimerid kautatakse selleks et pneumoseadmetes oleks võimalik muuta seadme töö ajalisi parameetreid nagu ajalist viivitust, pneumosignaalide ajalisi parameetreid. Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), mööda- vooluklapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. Taimeri töö- diagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. [1.]
Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisõhurõhuga. Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump Kütusepump paikneb bensiinipaagis , teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor. Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide
62. Mida kujutab endas Vahetu ühendus? 63. Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus? 64. Mida kujutab endas jugapumga ühendus? 65. Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? -------- 66. Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus? ----- 67. Mis on ringluspumba ülesanne? ------ 68. Mis on reguleerimisventiili ülesanne? Lk 266 69. Mis on rõhuvaheregulaator ülesanne? ----- lk 275 70. Millega on tegemist ning nende ülesande?--------- Tagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, suleventiil, tasakaalustusventiil, tühjendusventiil, rõhuvaheregulaator, regulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manommeter, veemõõtja ja soojus arvesti 14 filter 15paisupaak
ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). 2. Õlifilter 13 Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav;
pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse
ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). 2. Õlifilter Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud 11 tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis . Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav;
On ette nähtud kütuselisandi etteandmiseks pihustile ja on paigaldatud mittemahavõetavalt kütuselisandi paaki. Tootlikkus 80 liitrit/tunnis Rõhk 3 bar´i Väljavoolu otsik pihustile Tagasivoolu otsik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 tagasilöögiklapp rõhumagistraalil 7 elektrilise ühenduse pistikupesa 2 rõhumagistraal 8 väljavoolu otsik pihustile 3 pumba elektrimootor 9 tagasivoolu otsik 4 kütuselisandi minimaalse taseme andur 10 tagasivoolu magistraal 5 filter 13 6 tagasilöögiklapp tagasivoolu magistraalil
· gerootorpump. Õlipump Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. · Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. · Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Mööda vooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter 8. Õlifiltrid liigituvad: · jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks mööda voolu klapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul
põlevgaasiballoon. Seejuures tuleb töös olevat ja varuballooni soojuskiirguse eest kaitsta metallekraaniga. Üle kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas peab olema korraldatud tsentraalne gaasivarustus. Seejuures peavad hapniku- ja põlevgaasikeskus paiknema ruumides, mis on teineteisest eraldatud gaasitiheda tuletõkkeseinaga. Põlevgaasi keskuses peab gaasi jaotustorustikul enne üldventiili olema tagasilöögiklapp. Tuletöö tegemisel ajutises töökohas peab gaasiballoon paiknema töökohast vähemalt 10 m kaugusel, olema püstiasendis või transpordikärul. Gaasivoolik peab ballooni ja gaasipõletiga olema ühendatud spetsiaalse kinnitusklambriga. Juurdepääs gaasiballoonile peab kõikidest külgedest olema vaba. Gaasipõletit ballooniga ühendav gaasivoolik peab olema varustatud tagasilöögiklapiga. Gaaskeevitus- või gaasleektööd tegeva töötaja varustusse peab lisaks tulekustutusvahenditele
ühendushoob 54 toetub piirdekruvile 55 ja tõstes üles hoova L vasaku otsa, tõstab juhtsiibri 10 keskmisse asendisse ja jõuservomootori kolb 15 peatub, piirates seega sissepritsitava kütuse kogust. Nüüd, kui turbokompressor kogub pöördeid ja ülelaadimisõhu rõhk tõuseb, siis anduri kolb 48 liigub koos nukiga 47 allapoole vabastades hoova 54 vasaku otsa juhtsiiber 10 saab laskuda allapoole ja suurendada kütuse sissepritset vastavalt turbokompressori poolt antavale õhukogusele. Tagasilöögiklapp tagab selle, et mootori seismise ajal jääb andurisse teatud kogus õli, mis tagab kiirema käivituse ja selle, et anduri kolb 48 ei oleks käivituse ajal alumises positsioonis. Süsteemi reguleerimiskruvid on profiilse nuki 47 kalde reguleerimiskruvi 47RK, ja reguleerimiskruvid 52 ja 55. 6. Õhuballooni automaatsed läbipuhumisklapid. Ehitus ja tööpõhimõte. Õhuballoonide läbipuhumine teostatakse reeglina
A4 34 x 3,5 mm tsingitud terastoru A11 1225 mm Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem - ühendus piesomeetriga, - tagasilöögi klapp, - kuulkraan, - ventiil Torustik koosneb järgmistest osadest: A - tsingitud toru DN 25 B - tsingitud toru DN 15 C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 D - toru, millel on järgmised kohttakistused: a - tagasilöögiklapp b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.2.3
34 x 3,5 mm tsingitud terastoru 1225 mm Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem - ühendus piesomeetriga, - tagasilöögi klapp, - kuulkraan, - ventiil Torustik koosneb järgmistest osadest: A - tsingitud toru DN 25 B - tsingitud toru DN 15 C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 D - toru, millel on järgmised kohttakistused: a - tagasilöögiklapp b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.3.3. Mõõtesüsteem
vajalik, et see takistaks kanalisatsioonitorudes tekkiva gaasi sattumist hoonetesse. Äravoolutorud reovee juhtimiseks neelust püstikuni Püstikud. On ventileeritud ning jõuab katusele välja. Gaas väljub sealtkaudu! Kui sealt gaas ei välju, hakkab see tuppa tungima. Hooneväljund püstikust esimese vaatluskaevuni. Rõhkne toru. Sellele paigutatakse ka kaitseelemente. Nt tagasivoolu-/tagasilöögiklapp Õuevõrk Pumbad reovee ülepumpamiseks, kus vajalik Tootmisreovee süsteem tehastest (võrke võib olla üks või mitu). Üht vett peab puhastama üht moodi ja teist teistmoodi, aga lõpuks juhtitakse need ikka kokku. Sademeveekanalisatsioon vee ärajuhtimiseks lamekatustelt Väliskanalisatsiooni võrk Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem sõltub paljudest teguritest, milledest olulisemad on:
1.Tapp(rumm) 2.Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1
34 x 3,5 mm tsingitud terastoru 1225 mm Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem - ühendus piesomeetriga, - tagasilöögi klapp, - kuulkraan, - ventiil Torustik koosneb järgmistest osadest: A - tsingitud toru DN 25 B - tsingitud toru DN 15 C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 D - toru, millel on järgmised kohttakistused: a - tagasilöögiklapp b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15. 1.2.3
takistus kulutab ära õõtsumise energia. Enamasti kasutatakse autodel kahepoolse töötamisega teleskoopamordisaatoreid, mis summutavad vedrude võnkumist nii teljele lähenemisek kui ka sellest eemaldumisel. Amordisaator koosneb silindrilisest reservuaarist ja sellese asetatud silindrist, kolvis ning kolvivarrest. Kolvivars on liikumatult kinnitatud amordisaatori kaane külge, ,mis omakorda on õhendatud raami kanduriga. Varre küljes on kolb, milles on möödavooluklapp ja vedruga tagasilöögiklapp. Silindri ülaosas on reservuaari ja kolvivarda tihendid ja reservuaari mutter. Kui auto rattad veerevad mõnele teepinna kühmule, läheneb telg raamile ja amordisaatori kolb liigub allapoole. Kolvialuses ruumis tekkiva hõrenduse mõjul möödavooluklapp avaneb ja voolab väljaspool kolbi olevate avade kaudu kolvipealsesse ruumi. Seejuures ei saa kogu kolvi all olev vedelik kolvipealsesse ruumi voolata, sest osa sellest ruumist võtab enda alla töösilindrisse liikuv kolvivars,
järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad väljalaskeklapid tavalisel viisil.
suurusest ja nende pöörlemissagedusest. Gerootortüüpi õlipumpasid kasutatakse suurte tootlusvajaduste korral. Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp (relief valve) on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp (check valve) hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp (by-pass valve) hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter (full-flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav;
asendatud lämmastikuga (inertne gaas), mille rõhk on 2.5 kuni 8 baari ja mis sisestatakse üksainus kord tootmise käigus. - Amortisaatori korpuse ülaosas olevat kolvivart ümbritsev kaelustihend on väga eriline. Tal on üks tihendihuul mustuse sissesattumise vältimiseks ja kaks Gaas tihendihuult õli väljavoolu ärahoidmiseks. Tihendi allosaks on painduv Tagasilöögiklapp rõngakujuline riba, mis toimib Õli Reservuaari tagasi voolav õli ka tagasilöögiklapina. Ribade paindlikkus võimaldab õlil voolata tagasi reservuaari ja hoiab gaasisurve vaid reservuaaris oleval õlil. Sellised amortisaatorid tagavad väga Monroe® ,,Original" mugava sõidu ja rooli täpse töö. madalrõhugaasiga kaksiktuub
6.4 Mittetagasivooluklapp Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbivoolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. Üks võimalikke vedruga tagasilöögiklapi konstruktsioone on esitatud selel 80. 73 Sele 80 - Vedruga tagasilöögiklapp 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas Loogikaelementide funktsioneerimise kirjeldamiseks kasutatakse tõeväärtus- tabelit, milles kajastuvad seosed antud funktsiooni realiseeriva elemendi sisendite ja väljundi vahel. Tinglikult tähistatakse tõeväärtustabelis signaali (suruõhu) olemasolu "1"-ga ja puudumist "0"- ga. 6.5.1 Pneumaatiline "JA" ( "AND") element "JA" funktsiooni realiseeriva pneumaatilise loogikaelemendi struktuur on
6.4 Mittetagasivooluklapp Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbivoolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. Üks võimalikke vedruga tagasilöögiklapi konstruktsioone on esitatud selel 80. 73 Sele 80 - Vedruga tagasilöögiklapp 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas Loogikaelementide funktsioneerimise kirjeldamiseks kasutatakse tõeväärtus- tabelit, milles kajastuvad seosed antud funktsiooni realiseeriva elemendi sisendite ja väljundi vahel. Tinglikult tähistatakse tõeväärtustabelis signaali (suruõhu) olemasolu "1"-ga ja puudumist "0"- ga. 6.5.1 Pneumaatiline "JA" ( "AND") element "JA" funktsiooni realiseeriva pneumaatilise loogikaelemendi struktuur on
rubber kummi- ring rõngas groove soon provide with varustama stud tikkpolt , fit monteerima , guide juhtosa; juhtima ; expand paisuma heat soojus; kuumutama ; running (masina)käik; töö ; () leakage lekkimine; leke obtain saavutama ; scavenge air ports läbipuheaknad oblique angle tangensi nurk axis telg; telgjoon rotary movement pöörlev liikumine non-return valve tagasilöögiklapp ensure kindlustama even distribution ühtlane jaotamine, jagunemine lubricator määrdeseadis; lubrikaator correspond vastavuses olema orifice ava CYLINDER COVER The cylinder cover is made of steel and has a central bore for the exhaust valve, which is attached by means of four studs. The cover furthermore has bores for the fuel valves, which are mounted by means of spring housings with disc springs under the nuts of the studs
korrosioonikaitset. Samuti pestakse jahuteid regulaarselt läbi, pannes merevee liikuma vastassuunas. Kummalgi peamasinal on oma madaltemperatuurilise ja kõrgetemperatuurilise jahutusvee ripppump. Tegemist on horisontaalse üheastmelise tsentrifugaalpumbaga. Käivitussüsteem Peamasinatele ettenähtud käivitusõhk on 15...30bar. Enne peakäivitusklappi asuvad tagasilöögiklapp ja läbipuheventiil. Peakäivitusklappi saab avada käsitsi nupu abil (masina silindrite läbipuhe teostamiseks) või siis automaatkäivituseks kasutatava solenoidklapi abil. Peamasinal auvaid käivitussüsteemi elemente võib näha fotol. Käivitusõhku toodetakse kahe kompressoriga. Kompressorid asuvad peamasinaruumis teisel tekil. Pressostaadid hoiavad käivitusõhuballoonides etteantud rõhku ning süsteem teostab iseseisvalt balloonide läbipuhet.
õhuventiil olema avatud; manomeetriventiilid või kraanid 7. Iga katel peab olema varustatud vähemalt kahe taadeldud manomeetriga; automaatikasüsteemide ventiilid 3 on katla ühendamiseks automaatjuhtimise süsteemide regulaatoritega. VIII – 5 Katla veeruumi armatuuri toiteklapid 1 mille kaudu vastavalt aurukulule antakse toitepumba abil vett katlasse. Katlal peab olema vähemalt kaks iseseisvat toitesüsteemi ja iga toiteklapi ees peab olema tagasilöögiklapp, et vältida töörõhu all oleva vee tagasivoolu toitesüsteemi kui pump ei tööta 23 ülemise läbipuhumise ventiil või kraan 2 veest kergemate lisandite perioodiliseks eemaldamiseks katlast. Ülemise läbipuhumise ventiil on torustiku kaudu ühendatud katla normaalsest veetasemest 50…100 mm allpool asuva lehtriga, mille kaudu ventiili avamisel vee pinnale tõusnud lisandid koos teatud hulga katlaveega välja juhitakse
kaliibritud ava l töösilindri ülaosas, mistõttu kolvi liiku- mine aeglustub. Kolvi all tekib hõrendus. Selle mõjul ava- neb töösilindri põhjas asuv sisselaskeklapp 5, mille kaudu jahtunud õli siseneb anumast silindrisse. Niisamuti töötavad ka M-66 ja MT-9 tagavedrustuse amortisaatorid. Kaliibritud ava võib silindriseina asemel laagritel. Laagrid on välisküljelt kaitstud õlikindlast kum - olla kolvis; ava asemel võib kolvil olla ka tagasilöögiklapp. mist mansett-tihenditega (vanematel mudelitel vilt-tihen- ditega). Täiendavalt võidakse rakendada ka labürinttihen- dit (üksteisele järgnevad ringsooned võlli avas). Rattad ja rehvid Tänapäeva mootorrataste ja mopeedide rattarummud on
annaabi.ee 
