TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess.................
Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolmandik on venemaal. · ???? 2. Kütuste analüüsid, kütuste koostis. · Tahkete kütuste omaduste määramiskeks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus. · Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine, niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik
Kütuse koostis määramine Tahkete kütuste omaduste määramiseks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehniline analüüs annab informatsiooni tahkete kütuste omadustest nende kuumutamisel: kui palju eraldub kütusest lendosiseid, kui palju on analüüsitavas kütuses koksi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskuse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli (üldväävli) sisaldus. Tarbijale saabuvat kütust nimetatakse tarbimiskütuseks. Kütuse tarbimisaine koostis: Ct Ht Ot Nt Sto Stp At W t 100% Kütuse kuivaines puudub niiskus. Kütuse kuivaine koostis: Ck Hk Ok Nk Sok Skp Ak 100% Niiskuseta ja tuhavaba kütust nimetatakse kütuse põlevaineks. Kütuse põlevaine koostis:
Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasisaldust Ak=0,5%. Lehtpuu puidu tüve põlevaine elementaarkoostis pärineb raamatust „Soojusgeneraatorid“ [1, lk. 23] Cp=50,5%, Hp=6,1%, Op=42,8% ja Np=0,6%. Väävli sisaldus on kuni 0,05%, mis jääb arvutustest välja. Tuha kuivaine koostise tarbimisaineks ümberarvutamiseks korrutatakse seda 0,8’ga At = Ak · (100-Wt)/100 = 0,5 · (100-20)/100 = 0,4% Teiste komponentide koostised põlevainest tarbimisaineks leitakse analoogiliselt tuhaga
Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid Ajalugu Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon. 4
esile elulisi näiteid põlemissaadustest, mis meid ümbritsevad ning mõjutavad. Üheks eluliseks näiteks on see, et pigitahm võib ummistada korstnate suitsukäike, mille tagajärjel kogunenud gaasid võivad plahvatada või purustada küttekorda ja korstent. Lisaks tuuakse välja kemikaalsete ainete põlemissaadused. 2 1. PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS ,,Põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Põlemissaaduste koostis oleneb põlevaine koostisest ning põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO2 , SO2 , veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (CnHm, H2 jt).
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%
Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve.
pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud.
pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm aerogeel aerosool tubakas 205 988 puidujahu 275 775 rukkijahu 245 660 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid - aerosooli süttimine tekib ainult siis, kui tema
9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik. Lämmastik ja hapnik on ballast. 12. Kuidas saab kasutada kütuse ülemist kütteväärtust? Suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes. 14. Millised on kütuse põlemisreaktsioonid? Heterogeenne ja homogeenne
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on
jooksul peale süttimist ja selle tekke kiirus sõltub seinamaterjali soojusjuhtivusest ja soojusmahtuvusest. Mida parem on seinte soojusisolatsioon ja väiksem soojusmahtuvus, seda kiiremini tekib põlengu korral pistleek. (Talvari, 2009, lk. 174) Taandumisstaadiumi määratletakse perioodina, mis algab pärast temperatuuri langust 80 %-ni maksimaalväärtusest. Temperatuuri langedes põlemise kui 5 keemilise reaktsiooni kiirus väheneb kiiresti, kuna põlevaine lenduvad komponendid on ära põlenud. Seega hakkab põlemiseeldustest domineerima põlevaine defitsiit. Intensiivne leegiga põlemine lakkab, järele jääb hõõguv tuhaga kaetud mass. (Talvari, 2009, lk. 177) Selles etappis on kaks ohtu - esimene mittepõlevate põlevate ainete olemasolu, mis võivad areneda uueks tulekahjuks ja võivad säilida ka jahtumise faasis kuumad kolded, mis sobivatel tingimustel võivad areneda põlenguks. Seepärast
ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkiviressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas.
(82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas.Naftat saadakse naftapuuraukudest.(pilt 1) Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit(pilt 2), on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud
fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.Eesti põlevkivi on kujunenud KeskOrdoviitsiumi lõpus ja HilisOrdoviitsiumi alguses. Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale .Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes
profülaktika ja kustutamine. Süttimise etapid mahavisatud suitsukoni näitel: suitsuotsa lähedal soojeneb kulu, kõdu, sammal jms; neist hakkab eralduma vesi, eriti kiire on see temperatuuril 100o C; pärast vee eraldumist hakkab kiiresti tõusma temperatuur, taimerakud lagunevad, eralduvad gaasid, mis süttivad ja põleng ongi alanud. Alati ei lähe see nii, vahel soojus hajub ja suitsuots kustub. Suuremõõtmelise põlevmaterjali korral toimuvad kõik etapid korraga. Metsas võib põlevaine jagada kolme rühma: · Mullas asuvad põlevained: toorhuumus, puude juured, kõdunenud ja mattunud tüved. Põlevaine hulk on suurem mulla ülakihtides, allpool läheb see järk-järgult üle huumuseks. Soometsades on tänu kõrgele põhjaveetasemele kõdunemine aeglasem, peale kuivendamist on seega seal palju põlevmaterjali. · Maapinnal asuvad põlevained, mis on kergesti süttivad: varis ja maapinnast 2-3
ainete (nt paber, puit, tekstiil, kumm) kustutamiseks. Nende ainetega on seotud ca 90% tulekahjudest. 3. Pulberkustuti [liigid (A...) ja liigile vastavad materjalid] ABC-pulberkustuti on ette nähtud tahkete ainete ja põlevvedelike tulekahjude kustutamiseks. Sisaldab anorgaanilistest sooladest koosnevat pulbrit, enim ammooniumsulfaati ja/või ammooniumfosfaati, kustutusefekt põhineb põlemisreaktsiooni keemilisel inhibeerimisel ja põlevaine isoleerimisel peene soolatolmuga. Pulberkustutile on iseloomulik väga hea kustutusvõime, kuid puudulik kaitse uuestisüttimise eest. See tähendab, et pulbriga saab kiiresti maha võtta väga suure leegi, kuid uuestisüttimine on suure tõenäosusega pärast pulbripilve hajumist. D-pulberkustuti on loodud metallitulekahjude kustutamiseks. Aktiivsete metallide, näiteks kaaliumi,
kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sagedamini räägitakse põlevkivi laiema kasutamise vajadusest. Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid moodustavad lademe. Kõige paksem põlevkivilade on Kohtla- Järve ümbruses (ca 3 m paksune). Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekatte bituumenit. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. Maagaas Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga
tuntakse nende tõhususe ja pika tööea tõttu säästulampide nime all. 3.Leek. Leek (ladina flamma ) on nähtav (valgust kiirgav), gaasiline osa tulest. Leek on gaasilise või gaasi eraldava aine intensiivse põlemise ala, milles harilikult ilmnevad valgusnähtused. Leegi loomus ja kuju sõltuvad suurel määral nii põlevast ainest kui ka põlemise tingimustest. leek koosneb kolmest osast. 1) siseosa, 2) keskosa, 3) välisosa. Madala temperatuuriga ja mittehelendav siseosa sisaldab põlevaine termilisel lagunemisel tekkinud (kuid veel mitte süttinud) gaasilisi süsivesinike. Keskosas algab süsivesinike põlemine, aga hapnikupuuduse tõttu ei ole see kunagi täielik. Mittetäieliku põlenemise ja termilise lagunemise saadustest leidub alati hõõguvaid süsinikuosakesi, mis muudavad selle leegiosa tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult.
mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud.
Põlevkivi on korogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. See koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. See on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fosiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesi õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surunud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turvase tingimused on happelised ja
....................... 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ...... 12. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE............................................................ 13. KOKKUVÕTTE ................................................................. 1. LAEVAKÜTUSED Kütus ehk kütteaine on põlevaine, mille põlemisel eraldub soojusenergia. Käesoleval ajal kasutatakse laeva mootorites peaaegu 100%liselt naftast toodetud vedelkütuseid2 (diislikütused ja raskekütused). 1.1. Kütuste margid ja kategooriad Naftakompaniid toodavad ning turustavad laevakütuseid erinevate marginimetuste ja tähiste all. Rahvusvaheline standard ISO 8217-1:2010 liigitab kahte põhirühma kuuluvad laevakütused kasutusalade ja omaduste järgi kategooriatesse
büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1...n - iga põlevaine mass (kg), qi, i =1...n - iga põlevaine eripõlemissoojus (MJ/kg), S - tuletõkkesektsiooni (või arvutusaluse ruumi) põranda pindala (m2). 70 Tabel 23. Põlevainete (eripõlemissoojus) kütteväärtus Põlevaine Materjali Põlevaine Materjali eripõlemis- eripõlemis- soojus soojus
büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1...n - iga põlevaine mass (kg), qi, i =1...n - iga põlevaine eripõlemissoojus (MJ/kg), S - tuletõkkesektsiooni (või arvutusaluse ruumi) põranda pindala (m2). 70 Tabel 23. Põlevainete (eripõlemissoojus) kütteväärtus Põlevaine Materjali Põlevaine Materjali eripõlemis- eripõlemis- soojus soojus
ohustades sellega kõiki. Selle probleemi teevad tõsisemaks naftakompaniide omanikud, kes on ahned ja mõtlevad vaid kasumi teenimisele tänasel päeval, mitte sellele, mille vastu tuleb võidelda homme. 2 1. Probleem Bensiini kasutamine on tekitanud probleemi, kuna seda tehakse liialt suutes kogustes, reostades sellega atmosfääri ja pannes aluse kasvuhooneefektile ning ka erinevatele tervise probleemidele. [2] "Bensiin on vedelkütus, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes." [3] Bensiin on enim levinud masinatöös kasutatav kütus tänapäeval. Selle peal töötavad erinevad masinad, näiteks generaatorid, muruniidukid, trimmerid, traktorid ja põhiliselt autod. [1] Bensiini koostisse kuuluvad heptaan, oktaan, nonaan ja dekaan. Perfektsetes
tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab tootamaagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga
massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas) Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed)
1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. 4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. 5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune.
80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis. Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal kasutegur. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütusena ja keemiatööstuse toorainena, põlevaine utmisel on võimalik saada rohkesti õli ning põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Suured põlevkivi varud on USA-l, kus asub hinnanguliselt 62% maailma põlevkiviressurssidest, Austraalial, Kanadal, samuti Brasiilial ning Venemaal, kus kahepeale kokku asub hinnanguliselt 24% maailma põlevkiviressurssidest. Maagaas - Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu,
õnnetuse korral aidata. Mina olen osalenud tuleohutuskoolitustel ja need teemad olid mulle antud referaadi koostamisel tuttavad. 4 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 2 PÕLEMINE JA TULEKAHJU Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis
3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. (4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. (5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune.
eelise põlevkivi kui energiaallika tutvustamisel mujal maailmas. Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Suuremateks põlevkivi tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti
tuleohutusmeetmed töökoha ümbruse ja põlevmaterjalist tarindi veega kastmine (niisutamine) kaitseekraanide ja lauspiirete paigaldamine katus- või vahelaes, vaheseinas või põrandas oleva kaitsmata ava katmine kaablite või muu kommunikatsiooni katmine põlevaine tolmu, auru või gaasi plahvatusohtliku kontsentratsiooni olemasolu töökoha ventileerimine, tuulutamine töökohaga piirneva ruumi või ala tuleohutuse kontrollimine automaatse tuletõrjevahendi ajutine välja- ja sisselülitamine Tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist teostava isiku nimi
5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga. Aerosoolid, tolmud ja gaaside segu õhuga võivad olla plahvatusohtlikud sobivates kontsentratsioonides. Põlemisprotsessi kulgemiseks on lisaks põlevainele vaja kahte tegurit: · hapendajat (O2, Cl2, NO-NO2, Br2, S2) ja · impulssi (avatud, peidetud). Hapendaja on tavaliselt hapnik, põlemine võib toimuda ka Cl2, NO-NO2, Br2, S2-aurudega või põlevaine enda koostisse kuuluva O2 arvel (lõhkeained, püssirohi) või kokkupuutel ainega, mis sisaldab hapnikku (KMnO4, HNO3, Berthollet' sool jne), neist eraldub atomaarne hapnik toatemperatuuril. Õhus põlemisel peab hapniku kontsentratsioon olema 14-15%, alla selle põlemine lakkab. C2H2, C2H4, H2, H2S põlevad madalama hapnikusisalduse juures. 4
diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos nimetatuna tahkekütus), maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. 52
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber
Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseeruks ja vabastaks ka kondenseerumissoojuse, siis vaadeldav soojushulk oleks ülemine kütteväärtus , MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru on tegemist alumise kütteväärtusegaQ, MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril. Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondenseerumissoojuse kasutamine mõttekas. 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks. Põlevaine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. Puit süttib temperatuuri piirides 240...270°C. Enne puidu süttimist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni. Selle tulemusena eralduvad gaasilised produktid puidu lendosad. Puidu termiline lagunemine algab temperatuuridel 150...160°C. Kütuse termilisest
Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest
Mootoribensiinide auru ja vedelfaasi suhe (V/L): USA-s kasutusel olev mootoribensiinide klassifitseerimise näitaja. Temperatuur, mille puhul TV/L=20, moodsa sõiduauto taluvust aurukorkide suhtes. Mida kõrgem on see temperatuur seda kindlam on et kuuma ilmaga mootor töötab tõrgeteta 19. Mootoribensiinide normaalne ja detoneeriv põlemine ottomootoris: Ottomootoris saadakse soojust mootoribensiini põlemisel. Põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, kus mootoribensiini põlevaine ühineb keemiliselt hapendajaga ja seejuures eraldub põlemissoojus. Mootoribensiini normaalne põlemisprotsess peaks kulgema selliselt, et põlemise lõppsaadusteks on neutraalsed süsinikoksiidid ja veeaur. Tegelikkuses on mootoribensiini põlemisprotsess hoopis keerukam ja kulgeb üle rea vaheastmete. Normaalsel põlemisel saavutab põlemissegu põlemiskiiruse 10...40m/s, kuid üleminekul ebareeglipäraseks põlemiseks, mida tuntakse detonatsioonina, on põlemiskiirus 1500...2500m/s
mehaanilisi osakesi diameetriga üle 1 m ja mittemetallilisi tahkeid osakesi läbimõõduga üle 2-3 m. Veesisaldust võib alandada kuni 0,2%- ni (mikromeeter e. mikron on miljondik meetrit, m =10-6 m). Separeerimise puuduseks on, et koos anorgaaniliste osakestega väljub separeerimisjääkidega paratamatult ka kütuse põhimassist raskemaid tahkeid ja pooltahkeid kõrgemolekulaarseid süsivesinikühendeid s.o, põlevainet. Seega kaasneb separeerimisel põlevaine kadu 1...2 massi %. Kaasajal kasutatakse laevadel kütuste separeerimist nii kergete kui viskoossete kütuste puhastamisel. Tsentrifugaalseparaatorid klassifitseeritakse: 1. konstruktsiooni järgi - taldrikseparaatorid - toruseparaatorid 2. ajami järgi - elektriseparaatorid - hüdroseparaatorid 3. puhastamisviisi järgi - käsitsi puhastatavad separaatorid - isepuhastuvad separaatorid a. perioodilise isepuhastusega separaatorid b
Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse aspesti ja vaigu segudest. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 8 Kütused Kütus on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad kütused: looduslikud kütused, tehiskütused. Kütuste liigid Looduslikud kütused Maasüsi, maagaas, põlevkivi, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed. Tehiskütused Puidu- ja kivisöekoks, turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas,
erikoormusel qv = 0,1 - 0,3 MW/m3. Kolletes, kus leiab aset intensiivne kütuse põlemine qv = 3 10 MW/m3 ja soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest puudub. 126CO + 108H 2 + 358CH 4 q q3 = t V k . g (1 - 4 )% 8-4 Qk 100 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st Mehaaniline põlemiskadu q4 on tingitud põlevaine sisaldusest koldest väljuvas tahkes põlemisjäägis. Osa tahkest põlevainest, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja väävlit, väljub koos põlemisgaasidega kolde ülaosast (lendtuhana), osa tahkset põlemisjäägist eemaldatakse resti pealt või koos räbu (slakiga) kolde alt. Kihispõletamisel võib esineda kütuse osaline varisemine läbi resti. Soojuskadu q4 vedel -ja gaaskütuste põletamisel puudub, väljaarvatud juhtudel, kui tekib tahm, mis põlemisgaasidega koldest välja kantakse
ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Kütuse tarbimisaine koostis: 𝐶 𝑡 + 𝐻𝑡 + 𝑂𝑡 + 𝑁 𝑡 + 𝑆𝑜𝑡 + 𝑆𝑝𝑡 + 𝐴𝑡 + 𝑊 𝑡 =100% Kütuse kuivaine koostis: 𝐶 𝑘 + 𝐻𝑘 + 𝑂𝑘 + 𝑁 𝑡 + 𝑆𝑜𝑘 + 𝑆𝑝𝑘 + 𝐴𝑘 = 100% 𝑝 𝑝 Kütuse põlevaine koostis: 𝐶 𝑝 + 𝐻𝑝 + 𝑂𝑝 + 𝑁 𝑝 + 𝑆𝑜 + 𝑆𝑝 = 100% Kütuse orgaanilise aine koostis: 𝐶 𝑜 + 𝐻𝑜 + 𝑂𝑜 + 𝑁 𝑜 + 𝑆𝑜𝑜 = 100% Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg tahke- ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg või MJ/m3.
sootüübi korral vaadeldud turba lagunemisastet, tuhasust, looduslikku niiskust, botaanilist koostist, kütteväärtust ja iseloomustatava kihi sügavust. Botaanilisest koostisest on madalsoodel vaadeldud antud soode kolme põhilise turbamoodustaja (tarnad, puit, pilliroog) sisaldust. Rabade korral on vaadeldud kahe antud soos põhilise turbamoodustaja (turbasamblad, villpea) sisaldust. Turba tuhasuse mõju uurimiseks on analüütilise kütteväärtuse baasil arvutatud turba põlevaine kütteväärtus Qdaf . Turba kütteväärtuse arvutamiseks on tehtud regressioonanalüüs ja tulemuste alusel koostatud regressioonivõrrandid alljärgnevate parameetrite arvestamisega: Madalsoo turba kütteväärtuse arvutamise võrrand sisaldab oluliselt rohkem muutujaid kui rabaturba kütteväärtuse võrrand. Rabaturba kütteväärtuse arvutamise võrrandist on selgub, et olulisemateks kütteväärtust määravateks teguriteks on turba looduslik niiskus ja
nõuetele mittevastava lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sh ka väljastpoolt antavat abi kasutades; 5) varuväljapääs üldiselt evakuatsioonipääsu nõuetele vastav teine lahkumisvõimalus ohustatud ehitisest või ruumist, mis siiski kogu ulatuses ei vasta evakuatsiooniteele esitatavatele nõuetele; 6) massiüritus mis tahes ruumis või piiratud alal vabas õhus inimeste massilise kogunemisega seotud üritus, kus üheaegselt viibib üle 50 inimese; 7) põlevmaterjal põlevaine või -materjal või nendest valmistatud toode; 8) territoorium objekti koosseisu kuuluv hoonestamata maa-ala; 9) tulekahju väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju; 10) tuleohtlik protsess tegevus või protsess, milles kasutatakse, töödeldakse, valmistatakse või säilitatakse põlevmaterjali ning kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega;
Kroomimisel on elektrolüüdid keeruka koostisega ja kroomimise puuduseks on suur voolutihedus. Voolutihedus on vahemikus 500...30000 A/m. Veel on elektrolüüsil puuduseks see, et vannid peavad olema jahutusega sest töötemperatuur on 18...20°C, suurte voolude kasutusel voolu juhtiv elektrolüüt kuumeneb. Kuumas keskonnas elektrolüüsi protsess aeglustub või ei toimu üldse. Kütuste koostis Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: · tahked kütused, · vedelkütused, · gaasikütused Päritolu järgi jagunevad kütused: · looduslikud kütused, · tehiskütused Looduslikud kütused on: maasüsi (kivisüsi, pruunsüsi) maagaas, põlevkivi, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed (teravilja põhk,, päevalille ja rapsi varred).
Rangemate keskkonnanõuete korral tuleb arvestada raskmetallide sisaldusega. Kütuse tuha-, niiskuse-, lendaine- ja seotud süsiniku1 sisalduse väljendamiseks on mitu võimalust (vt puitkütuste komponente Joonis 2 .10): · sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; · sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; · sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. Joonis 2.10. Tahke kütuse komponendid Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus ning sellepärast eelistatakse teatmetabelites kütuse tuha- ja lendosadesisalduse esitamist kuivaine (d) massiühiku kohta, kuid praktilistes arvutustes katlamajas esitatakse niiskusesisaldus enamasti siiski vastuvõetud niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) massiühiku kohta. Kuivaine tuhasisalduse ja tarbimiskütuse tuhasisalduse vahel kehtib järgmine seos: Ad = Aar·100/(100 War),
annaabi.ee 
