Kooli nimi Tööstustehnoloogia Oma Nimi KEEVITAJA TÖÖKOHT JA SELLELE ESITATAVAD NÕUDED Iseseisev töö Juhendaja: Juhendaja Nimi Viljandi 2011 1. Tuletöö kohale esitatavad üldnõuded (1) Tuletööd tehakse üksnes kohas, kus on arvestatud võimaliku tule- ja plahvatusohuga ning võetud tarvitusele abinõud nimetatud ohtude vältimiseks. Tarvitusele võetud abinõud välistavad tuletöö tegemisel tulekahju ja plahvatuse toimumise. (2) Tuletööd tehakse võimaluse korral alalises tuletöö kohas. Juhul kui tuletööd ei ole võimalik teha alalises tuletöö kohas, võib tuletöö tegemiseks kasutada ajutist tuletöö kohta. 2
maapinnale, sealhulgas ka väljastpoolt antavat abi kasutades. Hoonest tuleb välja saada 6 minuti jooksul. 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL Isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust; 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu; 5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; 6) tagama ohutu evakuatsiooni; 7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit;
esmase juhendamisega. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral; 4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist. 3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID 3.1. Juurdepääs Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab
Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. 2.4. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral; 4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist. 3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID 3.1. Juurdepääs Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab tuletõrje- ja
TKKV ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja VI. Esmaabi korraldus (EK) töötajate vahel konflikt. EK seisukoha 3 tähtsat momenti: TKKV kohustused 1. Tööandja peab määrama EA andjad, korraldab neile koolituse ja teeb töötajatele 1. Jälgida, et töökohas oleks rakendatud TTH ja TO eeskirju ja töötajad oleksid teatavaks EA andjad. varustatud isikukaitsevahenditega. 2. Tagada ettevõttes, et töökohtades oleks EA vahendid ja oleks määratud EA vahendite 2. Osaleda tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. korrasoleku eest vastutaja. 3
Juhtunust tuleks informeerida ettevõtte administratsiooni. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Esmaste tulekustutusvahendite valik, paigutus, tähistus, vajadus ja korrashoid peab vastama “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus” (vt kastutatud kirjandus 21) toodud nõuetele. OHUTUSNÕUDED Tulekustutite minimaalset nõutav arv oleneb tuleohuklassist ja on määratud järgmiselt: Tuleohuklass Tulekustutite hulk Esimene klass (tuleohuta) TOK I 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Teine klass (tuleohtlik) TOK II 1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Kolmas klass (tule-ja plahvatusohtlik) TOK III 1 tulekustuti iga 50 m² kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele Laoplatsidel olevate tulekustutite vaheline kaugus ei tohi olla suurem kui 150 m. TULETÕRJE VEEVÄRK
kopeerida: 1. arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid (näiteks ehitades endale meeldima hakanud individuaalmaja koopiat); 2. piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid; 3. elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase on lubatud kasutada); 4. arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel); 5. reprograafilisel viisil noote. 10. Kuidas korraldada looduslikus veekogus laste ujumist? • Noorte suplemise järelevalve korraldust ja ohutust korraldab laagri tervishoiutöötaja. • Alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut •Vette ei ole lubatud minna: –rühmast eraldi, –higisena, –pärast väsitavat võistlust, –külmatundega, –pärast toidukorda mitte varem kui 1,5 tundi •Laste ujumisoskuse selgitamine. •Vette minnakse märguande peale. •Paarikaupa koos ujuma.
4.1 Juhtnöörid isikute evakueerumiseks Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht. Tulekahju avastamisest alates, kui see on võimalik, tuleb korraldada tulekustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega. Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb peale tuletõrje saabumist anda sellekohane info ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde. inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu; "pea kaotanud" inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule; evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi; viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika tegemise katsed;
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
.................................................. 26 Sissejuhatus Praktika algas 4.oktoober ja lõppeb 19.november 2010.Praktikalt ootasin uusi kogemusi oma erialaga seoses. Ise olen kokku puutunud mõne üksiku tööga nagu näiteks keevitanud.Aga need kogemused mis olid ennem seda praktikad olid vähesed.Selle pärast oota praktikalt uusi kogemusi. Et saaks uusi teadmis keevitamises ja teiste oma erialaga eotud töödes.Meil tomis neil praktika nädalatel keevitus praktika MIG/MAG keevitusega.Tahtsin selgeks saada keevitamist. 2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja 1. korrastada isikukaitsevahendid. 2. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud materjalid, põrand ei tohi 3. olla libe. 4
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks on vajalik: · Õhk (hapnik) · Põlevmaterjal (kütus) · Süüteallikas (temperatuur/leek) Tulekahju kustutamine tähendab kasvõi ühe neist teguritest kõrvaldamist. Tulekahju võib alguse saada looduslikel põhjustel ja inimeste tegevuste tagajärjel. Flogiston ehk Tuli Flogiston oli 17. sajandi lõpu ja 18
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
PE – LAGI PF – ALT ÜLES (plaat) PH – ALT ÜLES (toru) PG – ÜLEVALT ALLA (plaat) PJ – ÜLEVALT ALLA (toru) H-L045 – TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ALT ÜLES J-L045 - TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ÜLEVALT ALLA Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatavad materjalid. Keevitamisel kasutatavad gaasid. Põlevgaasid on gaasid, mis ühinedes hapnikuga põlevad ja neid kasutatakse gaaskeevitamisel,
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin
19.2. Multipilot 1100 115 19.3. Weather fax ja SAM 4682 dual axis doppler speed log 116 19.4. Navtex DEBEG 2902 118 19.5. Echosounder DEBEG 4630 118 Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 119 Lisa 1 Sildumine 120 Lisa 2 Tuletõrje ja ohutusplaan 123 4 Sissejuhatus Järgneva aruande koostasin ma vastavalt nõuetele, mis on seatud madruse meresõidupraktika aruande koostamisel. Aruanne aitab mul õpitut veel paremini tundma süvendatult. Pööran tähelepanu asjadele, mida ma veel ei teadnud ja mis on minu jaoks uus.
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) 2. Millised dokumendid peava
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega võ
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
seda tuleb enne kasutamist segada ja loksutada. Pulber põleb väga äkiliselt, sõltumata kokkusurutud astmest või pakendist, andes kuuma, valge sähvatuse, millest ka tema nimi. Üsnagi kallis - 11 USD ringis maksab nael. Müüakse maagiapoodides ja teatrivarustusega kauplevates ärides. 2.0.6. AMMOONIUMNITRAAT. Ammooniumnitraat on tugev lõhkeaine, leides tihti kasutust kui kaubanduslik "turvalõhkeaine". Ta on väga püsiv ning tikuga raskesti süüdatav. Süttib vaid juhul, kui põlev tikk teda oma punaselt hõõguva otsaga puudutab. Detoneerub samuti raskelt (detonatsiooni fenomeniga puutume kokku hiljem) vajades tugevat lööklainet, et võimsalt plahvatada. Tundlikkuse tõstmiseks segatakse vahel väikese hulga nitroglütseriiniga. Ammooniumnitraati kasutatakse "Cold Paks" ja "Instant Cold" rohtudes, ta on enamikes apteekides saadaval. "Cold Paks" koosneb veekotist, mis on omakorda pakitud teise plastkotti, mis sisaldab ammooniumnitraati. Ammooniumnitraadi
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
