Tracy Chevalier «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga» (0)

Tracy Chevalier «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga»
Ameerika-inglise kirjanik Tracy Chevalier on imetlusväärse detailirikkusega taasloonud Delfti linna õhustiku 17. sajandil, mida on nimetatud Madalmaade kunsti kuldajaks. Raamat on indspireeritud puhtalt ühest maalist, samanimeline Vermeeri maailmakuulus pilt «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga». See on huvitav, kuidas üks kunstiteos teise sünnitab.
Romaani sündmustik toimub Delftis 1664 a. Johannes Vermeer on tuntud Hollandi kunstnik, kellel on vaja uut teenijat , kes suudaks puhastada kunstniku tööruume, ilma et seal asjad oma kohtadelt nihkuks. Nad võtavad tööle Grieti, kelle isa kaotas õnnetuses nägemise ning perel on hädasti raha vaja. Vermeeridel on palju lapsi ja maja on üsna korrastamata, kuid Griet suudab kohaneda. Ta imetleb oma isandat ning ka mees on teenijaga rahul, andes neiule abikaasa teadmata lisaülesandeid. Kõik lõpeb sellega, et kunstnik maalib Grietist maali, mille nimetus on ”Tütarlaps pärlkõrvarõngaga”. 
Peale lugemist mul oli tunne, et ma ise külastasin 17. sajandi Delfti. Romaanis on väga põnev elukorra kirjeldus, mis oli tol ajal. Väga delikaatselt on ka kirjeldatud Grieti tunded ja elamused. Kõige köitvam osa raamatust oli just maalimisprotsessiga seotud, nagu värvide valmistamine ja teoste maalimine. Üsna realistlikult on kirjeldatud ”Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” maali loomise protsess, mis tekitas tunne, et see kõik oli tegelikkuses just niimoodi .
Selle romaani lugemine andis mulle, kui tulevasele lasteaiaõpetajale, mõista, et elus on väga vajalik selline võime, nagu vaatlusoskus. Näiteks romaanis oli stseen , kus Vermeer küsib Grieti käest, mis värvi on pilvid taevas. Ja kui ta vastab, et valged, siis kunstnik annab talle võimalust vaadata veel kord, aga rohkem hoolega. Ja siis Grieti näeb, et peale valget, seal on veel sinetus, hallus, kollasus ja isegi natuke rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt.
Salapärane, pingelise õhkkonnaga, maalimisprotsessi sügavalt tajuv ja nähtavale toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust.
„Tulbid“
Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guaššvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied. Siis ta joonistab sõrmega varsi ja kaunistuseks lisab paela . Enne, kui võtta uut värvi, laps iga kord teeb käsi puhtaks niisutatud salvrätikuga.
Selline ülesanne on lastele väga huvitav ja põnev, sest nad naudivad pildi loomise protsessi, mitte tulemust. Lastel areneb fantaasia , peenmotoorika ning laps saab uusi kogemusi ja muljeid. Samuti sellist tehnikat saab kasutada ka väikeste lastega, kes veel ei oska hoida pliiatsit, pintslit ja muud vahendeid käes. Teemad ka võivad olla igasugused. Väikesed lapsed võivad lihtsalt joonistada täppe, kujutades vihma. Vanemad lapsed võivad kasutada selle tehnikat lillede, autode, loomade jne. loomiseks.