Uued meediad kunstis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Eksamiks õppimise II osa portfoolio

Impressionistid maalisid varjud värviliseks, sellega vähenes ruumilisus. Monet (‘’Impressioon.Tõusev päike’’) oli osav andma edasi veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir’d kujutas peale maastiku ka akte. Edgar Degas (‘’Tantsijanna oma pahkluud maseerimas’’), Alfred Sisley talvemaastikud. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ja aedu. Edouard Manet (‘’Olympia’’). Eesti kunstis avaldusid mõjud Ants Laikmaa (Marie Underi portee) ja Paul Burmani loomingus. Skulptuuris August Rodini skulptuuridel maaliline ilme ja varjundirohke pinnatöötlus.Kasutas pronksi ja marmorit. Kujutas inimese tundeid. (‘’Suudlus’’) Klassitsism Varaklassitsism 1770-1800 Kõrgklassitsism 1800-1830 Kunstis tõusis suurem huvi Antiikse Kreeka ja Rooma kunsti vastu. Arhitektuuris võeti eeskuju antiikehitistest. Kasvas Pallaadio mõju. Iseloomulikud üle 2 korruse kõrguvad sambad ja

Kategoriseerimata

14

doc

20. sajandi kunst

paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga). Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi) Charles Rennie Macintosh (algusajast) Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard Maal: Aubrey Beardsley Gustav Klimt

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)