Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle
Koostaja: Eliise Jõgi 7.d Juhendaja: Marge Ensling Sissejuhatus Teema valik Valitud eesmärk Mis on tubakas? Millest saadakse tubakat? Mida sisaldab tubakas? Tubaka ajalugu Milleks kasutati kunagi tubakat? Pilt nr 1. Tubakataim. Sigaret Mis on sigaretis? Sigareti koostis Miks loobuda suitsetamisest? Mis juhtub kehaga peale Pilt nr 2. Sigaret. suitsetamisest loobumist? Tubaka tarvitamine Tubaka tarvitamise põhjus Tubakasuitsu koostis Tubakaga seonduvad terviseriskid Pilt nr 3. Mittesuitsetaja vs suitsetaja kops. Kokkuvõte Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini Lühendab eluiga Tubakasuitsu mürgised kemikaalid Eesmärgi täitmine Kasutatud kirjandus https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tubakas_(aine) http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/ https://www.kliinikum
keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. PASSIIVNE EHK KAUDNE SUITSETAMINE Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. Kaudset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks.
laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% psühhosotsiaalsele ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn käitumisele passiivsetele suitsetajatele Surmajuhtumid Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, aastas kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Kooliõpilaste suitsetamine
sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.
Tubakas ja Eesti noored Tubakas on nikotiini sisaldav taim, mis tekitab sõltuvust. Tema kuivatatud lehtedest tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat ja palju muud. Tänaseks suitsetab Eestis rohkem kui 355000 üle 16-aastast inimest ja iga viies 14-18-aastane Eesti noor tõmbab päevas vähemalt ühe tubakasuitsu. See on saanud tõsiseks probleemiks, sest suitsetajate arv muudkui kasvab ja teadagi on tubakas tervisele kahjulik. Põhjus, miks paljud noored hakkavad tubakat pruukima, on uudishimu. Suits või vesipiip võivad algul tunduda huvitavana ning siis ei mõelda nende kahjulikkusele. Arvatakse, et vesipiip filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained, kuid tegelikult ei suuda vesi kõiki mürke välja filtreerida. Vesipiip, nagu ka ülejäänud tubakatooted, on tervisele kahjulikud.
Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas
võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat, kõrvainfektsioone. Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? 1. Sõltuvust tekitavaid aineid. 2. Vähki tekitavaid aineid. 3. Valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid. 4. Pärilikke muutusi põhjustavaid aineid. 5. Loote vääraarenguid põhjustavaid aineid. 6
Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste välja puhutud tubakasuitsu sissehingamist. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) 3 SISSEJUHATUS Uurimistöö on tehtud passiivsest suitsetamisest, mis on väga aktuaalne ja autori arvates huvitav teema. Põhjalikumalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud alles viimase mõnekümne aasta jooksul. Olgugi, et varem tehtud mitmesuguste uuringute kinnitusel on suitsuvaba keskkond aidanud kaasa erinevate
· Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud PASSIIVNE SUITSETAMINE Tubakasuitsu sissehingamine Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud ! * Suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse VESIPIIP · Selle kodumaaks peetakse ekslikult Türgit · Tegelikult päris Indiast Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa ja Afganistaan =>
Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU EMOTSIONAALNE TERVIS Emotsionaalne tervis On seotud inimese närvi- ja hormonaalsüsteemiga. On võime kogeda, mõista, toime tulla mitmesuguste tunnetega. Võimaldab kogeda rõõmu, kurbust, viha, üllatust. Temaga on seotud õnnelik olemine. Pikka aega kestvad negatiivsed
hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Ajuinsult Ajuinsult on aju verevarustushäire, mis võib halvimal juhul lõpeda surmaga. Ajuinsuldi korral väheneb või lakkab täielikult verejooks mingisse ajupiirkonda. Sellise olukorra võib tekitada trombi teke. Keha üks põhiülesanne on kanda hapnikku kõikidele rakkudele. Ajurakud, aga suudavad olla ilma hapnikkuta 56 minutit ehk siis mõned rakud surevad ära. Kui kahjustuvad ajutüves paiknevad hingamis ja/või südametöökeskused, siis inimene sureb
sisaldavad rohkem ammoniaaki, mis juukseid rikub. Need värvid peavad andma igasugusele juuksele ühtemoodi tulemuse, sellepärast nad nii kanged ongi. Nendes puudub UV kaitse ja muud olulised niisutavad ning toitvad ained. Kemikaalid, mida kutsutakse amiinideks ja mis esinevad kõigis püsivärvides või tekivad neis, suudavad nahka läbida ja püsida juustes nädalaid, kuid või isegi aastaid pärast värvi kasutamist. Need võivad reageerida tubakasuitsu ja heitgaasidega, moodustades eriti mürgiseid kemikaale Nnitrosamiine. Vähki tekitavate ainetena on viimased kosmeetikumides keelustatud, kuid teadlaste sõnul võivad need ikkagi tekkida lihtsate keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järjest sageneb ka värvide koostisainetest põhjustatud allergiate esinemine, mõnikord lausa fataalsete tagajärgedega. Õnneks on olemas poodides ka täitsa looduslikku Henna juuksevärve, millel on palju erinevaid toone. Kuigi enda
Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis Nikotiin - Looduses leidub nikotiini teadaolevalt rohkesti üksnes tubakataimes. Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab vereringet jäsemetes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet
b)HG-dega *Nim-c-aat. arvu järgi, millele lisatakse lõpp -üün. jne... *Aromaatsed CH'd ehk Areenid- eriliik CH'sid, mille mol pole 1- ja 2-sidemeid, vaid on erilised pooleteisekordsed sidemega nn aromaatsesidemega. Kõige tuntum ja lihtsam on BENSEEN C6H6 Molekuli ehitus: Aromaatses üh. võib-olla ka mitu benseeni ringi,arom.sidet, neist püsivamad 5. või 6. ben.ring. üh. Bensifüreen: *Looduses esineb vähe, saadakse kivisöe tööt. ja nafta leiukoht. Mitme B-ringinga leidub tubakasuitsu, diis.küt.suitsus ja liha-kala grillimisel- need on gantsorogeensed e. vähitekitajad *Füüs. om- värvusetu vedelik, vees ei lahustu, on ise hea lahusti mitm. org.ainetele, näiteks rasvadele ja valkudele. *Keem. om - Võrreldes alkeeni ja alküüniga keem. vähem aktiivsed ja ka oksüd. raskesti. 1. Asendusreakts. 1. järgus. a) HG-ga C6H6 +Cl2 - C6H6Cl+ HCl b)Tugevate hapetega HNO3 C6H6 + HNO3 - C6H6NO2 + H2O c)Alkaanide HG-derivaatidega. (CH3Cl - klorometaan)
Tolm isesüttimistemperatuur, süttimiskontsentratsiooni piirid RK 080 Igor Denissov Tallinn 2010 Tolmud Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga dispersioonilised aerosoolid. Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC
muutuvad nende süü tõttu sageli "passiivseteks suitsetajateks". Järelikult ühe inimese suitsetamine mürgitab paljusid inimesi. Suitsetamise toime inimese töövõimele. Suitsetamine häirib normaalset töö- ja puhkereziimi mitte ainult nikotiini mõju tõttu kesknärvisüsteemile. "Suitsunälg" võib tekkida igal ajal ja inimese kogu tähelepanu läheb tubakale. Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet. Suitsetamise tüsistused. Suitsetavatel naistel võivad tekkida raseduse ajal mitmesugused tüsistused. Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel. Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed - rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % )
Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat. Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust. Passiivne suitsetamine · Suitsetamisega kaasnevad ka Click to edit Master text styles negatiivsed mõjud Second level mittesuitsetajatele, Third level sest suitsetamisel Fourth level satub tubakasuitsu Fifth level kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetaminevõib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. Kuidas saada ja anda abi? Kui sul on mõni sõber, kellel kahtlustad sõltuvust, võib sul olla keeruline roll tema päästmisel. Kuid siinkohal kindel hoiatus: sõltlasi ei saa aidata, kui nad ise ei taha ennast aidata.
kus ei ole ohtlik. Kasvamise ja kasvatuse vahe on suur. Laps ei saa organismilt täiskasvanulikumaks kui ta kasvatuse järgi paistab vanem. Iga lapsevanem peab arvestama lapse kasvamisega kui nad last kasvatavad. Vabakasvatus tundub igale teismelisele kõvasti parem, kui reeglite järgi mängimine. Kuid alati tuleb vabakasvatusega ettevaatlik olla. Kindlalt ei tohi seda lasta juhtuma juba siis, kui laps on alles kümne aastane. Tagajärjed võivad olla kohutavad, laps võib proovida tubakasuitsu uudishimu pärast ja jääda sõltuvusse terveks eluks. Samamoodi on ka alkohoolsete jookidega, ning mis asja juures kõige hullem on see, et inimorganism saab täiskasvanuks alles umbes 21 aastaselt. Kui lapseks peaks olema tüdruk, usun, et ei saa olla nii palju toeks kui ema, ning kui lapseks peaks tulema poiss, siis susun, et julgen oma poega rohkem usaldada ja rohkem vabaduses olla, kui ema tal lubaks. Seal võivad kasvatuses tekkida meie kui paari vahel arusaamatused ja tülid
kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi ja et kopsust väljudes on tekkinud juba erinevad keemilised ühendid . Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Passiivne suitsetamine rikub lapse tervist väga rängalt juba noorest saati. Lastel tekib märkamatult tundlikkus tubakasuitsu vastu. Suitsetavas peres elaval lapsel on tihemini nohu ja põsekoopa-ja kõrvapõletikke. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Tervise kahjustused, mida suits tekitab Suits koosneb väga paljudest mürgistest ainetest. Tubakasuitsus on umbes 3900 keemilist ühendit. Tubakasuitsu koostisosi liigitatakse üldiselt :
haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima
ja vabastav tegevus. Suitsetajat on kujutatud reklaamides eduka, seksapiilse ja heas vormis oleva inimesena, mis olulisel määral mõjutab näiteks tüdrukute ja naiste suitsetamist, kuna nad usuvad, et suitsetamine aitab hoida kehakaalu kontrolli all ning enesehinnangut tõsta. Aga miks öelda ei ? Suitsetades ei rikuta ainult enda tervist, vaid ka sõprdade ja lähedaste tervist, kes peavad samuti seda tubakasuitsu sisse hingama. Mittesuitsetaja kops on tundlikum, kuna tal puudul suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule. Europpas sureb hinnanguliselt 72 000 inimest aastas kaudse suitsetamise tõttu. Tubakas tabab iga teise kasutaja ja maailmas sureb iga 6 sekundi järel tubaka tarbimise tõttu inimene. Ja lihtsamad põhjused: Suitsuhais on vastik, suitsetamine teeb hambad kollaseks, toob kaasa probleeme sõprade ja
Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas
Nikotiin Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja s...
Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima
Arvatakse et nuusktubakas tekitab kiiremini sõltuvust kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Passiivne suitsetamine Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigareti suitsu. Pasiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid aineid kui suitsetaja, sest kõrvalvoosuits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30-45 % tubaka põlemisel tekkivast ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lendlevat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest
· Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. http://www.nip.ee/page/138/16/111 Mis on tubakas? · Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. · Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. · Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi
Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, (huvi korral loe lisaks vihast siit) solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele!
meenutada tavalist sigaretti. Elektrooniline sigaret on leiutatud Hiinas. Akuga töötav seade purustab (nikotiini) padrunis oleva vedeliku ülipeeneks veeauruks. Aromatiseeritud veeaur sarnaneb piisavalt tavalise sigareti põletamisel eralduva suitsuga, et tekitada tavalise sigareti suitsetamisega sarnanev tunne. E-sigaret ei põle, seega ei teki ei suitsuhaisu ega tuhka ega pea muretsema passiivse suitsetamise pärast. Kasutaja ei hinga sisse vingukaasi (CO), tubakasuitsu tahkeid kantserogeenseid mikroosakesi ega sigaretitubaka töötlemisel kasutatavaidkemikaale. E-sigaretti võib kasutada enamikus mitte-suitsetajaile mõeldud kohtades ilma tuleohuta. Elektroonilise sigareti eelised tavasigareti ees: · Ei riku suitsetaja ega teda ümbritsevate inimeste tervist · Võib suitsetada lennukis, baaris, klubis jne · Pole vaja tulemasinat ega tikke · Sädemed ei kõrveta auke lemmikrõivastele · Ei teki ebameeldivat suitsuhaisu
käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust. · Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin- tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organism reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites · Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel · Arseen tuntud mürk (2). 3. Suitsetamise mõju inimorgansmile. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole
aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. ( 3 ) Raseduse ajal suitsetamine Kui pealkirjas olevad sõnad on ühes lauses, siis võite kindel olla, et ega siit midagi head ei tule. Internet kubiseb erinevatest artiklitest, mis kõik räägivad, kui halvasti suitsetamine lootele mõjub. Kuid kas tõesti mõjutab see sõltuvus sündimata beebit? Vastus on... jah! Kahjuks on tõepoolest nii, et rasedana suitsetades ei mürgita suitsetaja mitte ainult enda
· Intensiivsampoon puhastab kiirelt ja tõhusalt auto värvpinna mustusest. Eemaldab lahjendamata ka kõige kõvemini kinnijäänud mustuse. · Leotus-vahasampoon tugeva talvise mustuse pesemiseks. Eemaldab asfaldi, pigi ja maanteesoola. · Vahasampoon eemaldab efektiivselt mustuse poleerides ja kaitstes auto pinda üheaegselt. · Putukaeemaldusvahend eemaldab putukad kõikidelt pindadelt. · Aknapesuvahend puhastab akendelt efektiivselt mustuse, tubakasuitsu ja putukad. Sobib kasutamiseks nii sees kui väljas. · Plastiku värskendusgeel välispindadele geeljas, eriti efektiivne auto pleekinud plast- ja vinüülosade renoveerimisaine. · Seemisnahast lapp loodusliu õliga töödeldud nahast lapp märgade pindade kuivatamiseks. Taastab värvpindade ja peeglite läike. · Vahatamiskäsn sobib vahade, plastiku hooldusvahendite jne pealekandmiseks. · Pesukäsn vormitud multifunktsionaalne autopesukäsn. Pehme osa
nuusktubakana. TUBAKA SISALDUS Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Alkaloidid on lämmastikkus sisaldavad, vees mitte lahustuvad, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustuvaid sooli keemilised ühendid. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. SIGARET Eestis on levinud sigaretisuitsetamine millest saadakse vastav annus nikotiini. Mõeldes sigaretimahvile peaksime mõtlema kui nikotiini transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on kõrgtehnoloogiline transpordivahend nikotiinile, mitte lihtsalt paberisse
soovitav panna. Naturaalne rootapeet toob ruumi soojust, summutab helisid ning katab hästi ka ebaühtlasema pinna.ekti – paanide ühenduskohad on paratamatult nähtavad. Korktapeet- Korktapeet on tervisesõbralik seinakate. Tänu korgi antistaatilistele omadustele ei tõmba korktapeet tolmu ligi, sobides hästi ka laste- ja magamistubadesse. Tänu oma ainulaadsele struktuurile korgikiht peaaegu ei vanane ega ima lõhnu, näiteks ka mitte tubakasuitsu. Korktapeedi dekoratiivne korgikiht valmistatakse Vahemereäärsetel aladel kasvava korgitamme koorest. Vedeltapeedid- Vedeltapeet on hea alternatiiv tavalistele tapeetidele ja värvidele. See on puuvilla, tselluloosi, mineraalide ja siidikiududest mass, mille segamisel veega saadakse põnev naturaalne antistaatiliste ja heli summutavate omadustega, hingav ning pehme seinakattematerjal. Vedeltapeet on viimistlusmaterjal, mis elustab interjööri ning loob hubase ja sooja koduatmosfääri.
alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. 9. Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus. 10. Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse 11. Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele. 12.Surmajuhtumid aastas Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes. Kokkuvõte Kindlasti ei tohiks sattuda nende sõltuvuste küüsi. Need on väga halvad ja tervist kahjustavad harjumused. Elad ainult ühe korra- mis seda rikkuda ja lühendada oma
· Suureneb insuldioht. · Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. · Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust. Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. 3 3. Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enese-hävituslikuks. Mis selles alkoholis siis nii halba on? Alkohol mõjutab tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik
motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Uued terviseohu hoiatused Suitsetamine võib tappa Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist Suitsetamine lühendab eluiga Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust Suitsetamine põhjustab kopsuvähki Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last Kaitse lapsi: ära sunni neid hingama tubakasuitsu Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta! Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust
Alkohoolsete jookide kahjulik ja ohtlik tarbimine põhjustab palju traagilisi liiklusõnnetusi ELi teedel, vägivalda, huligaansust, kuritegevust, pereprobleeme, sotsiaalset tõrjutust ja madalat tööviljakust. Eraldivõetuna on tubakas ELis peamine surma põhjus, mida on võimalik vältida. Teadlikkus tubaka kahjulikkusest suureneb. EL tegutseb selle nimel, et inimesed ei hakkaks suitsetama, aitab suitsetajatel oma harjumusest loobuda, kaitseb inimesi tubakasuitsu eest ning piirab tubaka reklaamimist ja turustamist.
· Suureneb insuldioht. · Suureneb südameinfarkti tekkimise oht. · Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. · Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. · Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist. · Suitsetamine vähendab mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust. · Naistel vähendab suitsetamine viljakust. Suitsetamisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud mittesuitsetajatele, sest suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. See nn passiivne suitsetamine võib olla veel ohtlikum, kui aktiivne. Kokkuvõte Minu arvates on alkohol ja suitsetamine kõige enam levinud sõltuvused. Noored ei oska arvata, et need tekitavad sõltuvust ja ütlevad, et korra proovivad, mis ikka juhtub. Aga alkohol ja suitsetamine on väga rasked sõltuvused, eriti naisterahvastele. Naistel on pahedest palju raskem võitu saada kui meestel
avalduda igaühel mitte kohe ja ilmselt sellepärast eriti noored ei mõtlegi nende arvukate haiguste peale, mida suitsetamine endaga kaasa toob. Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigused on aju veresoonte haigused, vähkkasvajad, hingamiselundite kroonilised haigused. Kuigi pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib, piisab ikkagi ka juba paarist sigaretist päevas, et põhjustada kahjustusi kopsukoes. Tubakasuitsu sissehingamisel moodustub üle 4000 keemilise ühendi ja tubaka tahked aineosad ärritavad nahka ja limaskesti. Tubakas ja selle keemilised ühendid jõuavad peaaegu kõikidesse organitese. Sissenhingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin ahendab veersooni, selle järgnevalt suureneb südamelöökide arv ja see omakorda toob kaasa kõrge vererõhu. Kui veresooned ahenevad, siis nahk ja käed-jalad ei saa enam piisavalt verd.
hakkav vähenema, tekkivad augud. Selle tõttu, et gaase on õhus liiga palju, Maailma peal tekkivad ka happevihmad, mis väga halvasti mõjutavad paljudele asjadele: inimeste nahk, juuksed, ka taimede kasvu kiirus, «aitab» kivide hävitamisele. Väga suur probleem on ka see, et veekogudes toimub vee hapestumine ja see viib paljude kalade, metsade ja loomade, kes seal elavad, surmani. Et siis saaks teha järeldust, et paljude aastate jooksul suitsetamise ja tubakasuitsu väljendamise tõttu me kaotame palju vajalikke ja olulisi loodusressursse, loomastik ja taimestik väheneb. Teine väga suur suitsetamisega seotud looduse reostumise probleem on prügi viskamine. Ameerika teadlastel on suured mured suitsetamise negatiivse mõju suhtes maailma ökoloogia peale. Nende arvates, tubakasuits ei ole loodusele nii kahjulik, kui suitsetajate harjumus visata suitsukonisid enda jalga. Uurimuste ajal selgus, et igal aastal
Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting . Tubakasõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest see tekitab passiivse tubakasõltuvuse, mis seisneb mittesuitsetaja puhul kellegi teise tubakasuitsu tahtmatus sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja põhjustab arvukaid surmaga lõppevaid haigusi (vähk, südame-veresoonkonna häired, hingamisprobleemid jms). Hasartmängud Hasartmängud on õnnemängud, osavusmängud, totalisaatorid, kihlveod. Hasartmängusõltuvus on tõsine käitumishälve, mida ei tohiks jätta tähelepanuta.
haridustaseme järgi. Nii suitsetab põhiharidusega inimestest ligi 36%. Tubaka tarvitamisega saastatakse keskkonda Vastavalt värskele uuringule (2016) viibib tööl tubakasuitsuga saastatud keskkonnas 15% inimestest ja kodustes eluruumides tubakasuitsuses keskkonnas 15,2% inimestest nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed. Kõige kaitsetumad tubaka keemia ees on lapsed. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad ja mängivad. Kooliõpilaste tubakatarvitamine Eesti koolinoorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Hinnates suitsetamislevimust kooliõpilaste alustatakse suitsetamisega väga varakult. Keskmine vanus esimese sigareti tõmbamisel on 12 aastat. Positiivsena võib välja tuua, et 11 kuni 15-aastastest õpilastest ei suitseta 92,1% ( 2010. aastal 86,5%) 91,4% poistest ja 92,7% tüdrukutest. Iga päev suitsetab
vitamiini teket nahas ja tõstavad üldist organismi toonust ning vastupidavust erinevate haigustekitajate suhtes. Normaalset und võivad häirida · hiline õhtusöök, · ergutavate toitainete söömine, · kangete jookide joomine, · tugevate emotsioonidega TVelamused, · ärritavad sõnelused · või ka pikemaajalisem tugev närvipinge. · paar tundi enne und ei sobi ka tugevad sportlikud koormused ja alkoholi ning tubakasuitsu tarbimine Sissejuhatus Eluviis on tervislik, kui inimene töötab vastavalt võimetele ja puhkab vastavalt vajadusele, toitub tervislikult ja teeb sporti. Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund On teada, et tervisliku eluviisi kujunemisel on olulised järgnevad faktorid: · motivatsioon miks on parem elada tervislikult? · teadmised kas ma tean, mis on tervislik ja mis ebatervislik?
Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigar mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket nja raskendab nende kulgu. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine). Käesoleval sajandil on järsult tõusnud
hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev Psüühiline sõltuvus tegevussõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism Füüsiline sõltuvus satub nikotiinist sõltuvusse Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80- psühhosotsiaalsele 90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks käitumisele mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna Surmajuhtumid haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka aastas hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk
3 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.1 TUBAKAS Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · Vähki tekitavad ained · Sõltuvust tekitavad ained · Valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote väärarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini. Põhjus, miks suitsetajad siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima
annaabi.ee 
