TOLM (0)

Tolm
isesüttimistemperatuur,
süttimiskontsentratsiooni piirid
RK 080
Igor Denissov
Tallinn 2010
Tolmud
Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga
dispersioonilised aerosoolid.
Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on
pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse
aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk).
Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu,
tolmu jne.
Tolmu isesüttimistemperatuur
- aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on
samasugune kui on tahketel ja gaasilistel
põlevainetel
- tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas
aerosool või aerogeel)
- aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui
aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli
mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui
aerogeelil
Tolmu isesüttimistemperatuur
Isesüttimistemperatuur,oC
tolm
aerogeel aerosool
tubakas 205 988
puidujahu 275 775
rukkijahu 245 660
Tolmu-õhu segu
süttimiskontsentratsiooni piirid
- aerosooli süttimine tekib ainult siis, kui tema
kontsentratsioon on süttimiskontsentratsioonide
piirides
-minimaalse kontsentratsiooni tuleohtlike tolmu
sisaldumine õhus, mis võimaldab põletiku selle teatud
süüteallikaga, nimetatakse alumise süttimise
kontsentratsiooniga ja oleneb dispersiooniastmest,
niiskusest ja tolmu tuhasisaldusest
- ülemised süttimiskontsentratsioonid on tolmudel nii
suured, et nad on praktiliselt kättesaamatud.
Tolmu-õhu segu
süttimiskontsentratsiooni piirid
fraktsiooni tehniline analüüs
( 8,5 · 10-4 m )
fraktsiooni Alumine
tolm sagis,kuni süttimiskonts
7 · 10-5 m, % entratsioon,
3 3
(G ·10 ), kg/m
al
Niiskus, % Tuhasisaldus,
%
heina tolm 17,0 8,19 33,0 55,4
turba tolm 65,0 16,5 7,8 17,6
Tolmu-õhu segu
süttimiskontsentratsiooni piirid
Dispersiooniastme alanedes alumine
süttimiskontsentratsiooni piir tõuseb.
fraktsiooni optimaalne minimaalne
aine koostis eripind, kontsentrats süttimisener
5
( a · 10 ) , m
2
m /kg ioon,
3
kg/m
gia,
mJ
0 ­ 7,5 671 0,038 1,8
polüstürool 7,5 ­ 12,0 487 0,057 2,4
12,0 ­ 16,0 350 0,07 5,2
16,0 - 20,0 292 0,09 81,7
Plahvatussohtlikud tolmud
Tolmuõhu segu plahvatus on eksotermiline protsess,
mis toimub väga suurel kiirusel ning suure hulga
gaasiliste põlemissaaduste tekkega.
1.klass kõigeplahvatusohtlikumad tolmud, nende alumine
süttimiskontsentratsioon on kuni 15 · 103 kg / m3
aine alumine süttimiskontsentratsioon
-3 3
( G · 10 ), kg/m .
al
väävel (halli värvi) 2,3
eboniittolm 7,6
suhkur 8,9
turbatolm 10,1
Plahvatussohtlikud tolmud
2.klass ­ plahvatusohtlikud tolmud , nende alumine
süttimiskontsentratsioon on piires alates 16 · 103 kg / m3
kuni 65 · 103 kg / m3
aine alumine süttimiskontsentratsioon
(G · 10 ) , kg/m
3 3
al
alumiinium 58,0
ligniin 30,2
heinatolm 20,2-70,5
jahutolm 30,2 - 63,0
Tuleohtlikud tolmud
3.klass ­ kõige tuleohtlikumatel tolmudel on
isesüttimistemperatuur kuni 2500C, nt tubakatolmul on
2050C, elevaatoritolmul ­ 2500C.
4.klass ­ tuleohtlikud tolmud, mille isesüttimistemperatuur
on üle 2500C, nt puidulaastud 2750C.
Mõlema klassi tolmude alumised
süttimiskontsentratsioonid on üle 65 · 103 kg/m3.
tänan