TOLM (0)

Sisekaitseakadeemia - Energeetika - Soojusfüüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tolm
isesüttimistemperatuur,
süttimiskontsentratsiooni piirid

RK 080
Igor Denissov

Tallinn 2010
Tolmud
Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga
dispersioonilised aerosoolid.

Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on
pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse
aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk).

Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu,
tolmu jne.
Tolmu isesüttimistemperatuur
- aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

IME Õppematerjali autor

isesüttimistemperatuur, süttimiskontsentratsiooni piirid

isesüttimistemperatuur süttimiskontsentratsiooni piirid tolm soojusfüüsika

Sarnased õppematerjalid

odt

Põlemine,põlevaine loetelu, plahvatus,esmaabi põletuse korral

1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).

Tööohutus ja tervishoid

doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärastpuhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga fraktsiooni kohta eraldi. Aerosooli dispersne koostis on puhastusseadmete arvutuse alus. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 µm, sadestuvad kiiresti, 5-75 µm suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 µm ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia