Alkeenide keemilised ja füüsikalised omadused (0)

Alkeenid -Küllastumata CH'd, mol 1 kaksikside ja teised üksiksidemed. (1sigma ja 1 side)
CnH2n CH2=CH-CH2-CH3 but-1-een Need on kaks 2 buteeni isomeeri( ained, millel on CH3-CH=CH-CH3 but-2-een ühesugune koostis, aga erinev ehitus.)
3. isomeer on tsüklobutaan
Omadused: Eteen on värvusetu, vees lahustumatu , nark. toimega gaas . *Looduses esineb vähe, saadakse nafta töötl. *Lihtsaim ja keem.töö. toorainena enim kasutatav alkeen (CH). 1. Põleb - CO2 + H2O ( redutseerija ) 2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3 b) liitumine HG-dega CH2=CH2 + Br2 - CH2Br-CH2Br (1,2 di- bromoetaan ) c) H HG-dega CH2=CH2 + HCl - CH2Cl -CH3 d) H2O-ga (OH rühm) CH2=CH2 + H2O - CH3 -CH2(OH) 3. Polümeriseerub(ühe sama või erinevate ainete palju X liitumine, mille tulemusena tek-pmeer) ! n- näitab lülide arvu polümeeri ahelas CH2=CH2(eteen ) - (-CH2-CH2-) n ( saadus , polüeteen) HG-ga CH3CH=CH2 + HCl - CH3CHCLCH3 H läeb sinna kus rohkem ees on!
*Nimetused C-aat. arvu järgi, sellele lisatakse lõpp -een (1 kaksikside) Külgah ja asendusrühmad nime ette koos järjekorra nr.
Alkadieenid - küll. CH'd, mol 2-kaksiksidet, teised üksik.
Alküünid - küll. CH'd, mol 1-kolmikside, teised üksik. (1 sigma ja 2 sidet) CnH2n-2 Omadused: NB! Liitumine, side katkeb 2. järgus, kuna molekulis 2 sidet. a)H2-ga
b)HG-dega
*Nim-c-aat. arvu järgi, millele lisatakse lõpp -üün. jne...
*Aromaatsed CH'd ehk Areenid - eriliik CH'sid, mille mol pole 1- ja 2-sidemeid, vaid on erilised pooleteisekordsed sidemega nn aromaatsesidemega. Kõige tuntum ja lihtsam on BENSEEN C6H6 Molekuli ehitus:
Aromaatses üh. võib-olla ka mitu benseeni ringi,arom.sidet, neist püsivamad 5. või 6. ben.ring. üh. Bensifüreen: *Looduses esineb vähe, saadakse kivisöe tööt. ja nafta leiukoht . Mitme B-ringinga leidub tubakasuitsu, diis.küt.suitsus ja liha-kala grillimisel- need on gantsorogeensed e. vähitekitajad *Füüs. om- värvusetu vedelik, vees ei lahustu, on ise hea lahusti mitm. org. ainetele , näiteks rasvadele ja valkudele. *Keem. om - Võrreldes alkeeni ja alküüniga keem. vähem aktiivsed ja ka oksüd. raskesti. 1. Asendusreakts. 1. järgus. a) HG-ga C6H6 +Cl2 - C6H6Cl+ HCl b)Tugevate hapetega HNO3 C6H6 + HNO3 - C6H6NO2 + H2O
c)Alkaanide HG-derivaatidega. ( CH3Cl - klorometaan) C6H6 + CH3Cl - C6H5CH3 + HCl
*Võivad toimuda ka liitumisreakts., aga selleks on vaja karme tingimusi( Kõrge temp. ja sobivat katalüsaatorit)- tekkib vastav küllast. üh - tsükloalkaan