Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tubakavaba ja HIV (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle jaoks Mis on HIV?
  • Miks loobuda inimesed?
  • Kuidas HIV levib?
  • Kuidas HIV ei levi?
  • Kuidas HIV nakatumist ära hoida?
Tubakavaba ja HIV
Sisukord
Kelle jaoks?
Mis on HIV?
Suitsetamise maha 
Mille järgi ära tunda 
jätmiseks vajalik
HIV-i nakatunud 
Miks  loobuda ?
inimesed?
Uued terviseohu 
Kuidas HIV levib?
hoiatused
Kuidas HIV ei levi?
Tubaka tarbimise mõjud
Kuidas HIV nakatumist 
ära hoida?
HIV-i  testimine
Kelle jaoks?
See interneti lehekülg on inimestele kes tahavad tubaka toodetest loobuda.
Siit saab abi mida teha et loobuda.
Lisaks vajate lisainformatsiooni ja toetust, võite helistada ka suitsetamisest 
loobumise nõustamistelefonile lühinumbril 126 ja teile vastab spetsiaalse 
koolituse läbinud inimene.
Suitsetamise maha jätmiseks vajalik
1.
Motivatsioon
2.
Inspiratsioon
3.
Toetus
4.
Plaan
Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta.
Miks loobuda?
Tubakast loobujad, olenemata east , elavad suure tõenäosusega kauem kui 
temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist
Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta 
jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist.
Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest 
tingitud  haigustesse  90%
Suitsetamine  on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul 
maksab ligi 450 eurot, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi 
mitukümmend korda rohkem.
Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise 
motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest.
Uued terviseohu hoiatused
Suitsetamine võib tappa
Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist
Suitsetamine lühendab eluiga
Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust
Suitsetamine põhjustab kopsuvähki
Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last
Kaitse lapsi: ära  sunni  neid hingama tubakasuitsu
Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt
Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!
Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse
Suitsetamine võib põhjustada  aeglase  ja valuliku surma
Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt
Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust
Suitsetamisega kaasneb naha kiire  vananemine
Suitsetamine kahjustab  spermat  ja vähendab viljakust
Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet
Tubaka tarbimise mõjud
Hingamisteed  – bronhiit, kopsuvähk
Vereringeelundid – vererõhu tõus, pulsi  kiirenemine , veresoonte  ahenemine  
(infarkt)
Seedeorganid – mao talitlushäired,  maohaavand
Suuõõs – paradontoos, suuõõne vähk
Nahk – kiire vananemine, jumetus
Suguorganid – viljatus, impotentsus
Inimloode – enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis
Psüühika – sõltuvus
Tervisekaotus – lühendab eeldatavat eluiga
Tubakas  – tappev igas vormis ja 
maskeeringus
On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: 
Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini
Kasum tubakataime 1ha on võrreldamatult suurem, kui teistest 
põllumajandussaadusest.
http://www.youtube.com/watch?v=4CzUurB9JVo
Mis on HIV?
HIV on viirus nagu iga teine - see ei küsi inimese sugu ega vanust . HIV-
nakatunute seas on noori ja vanu inimesi.
Eestis võib täna olla kokku üle 10 000 HIV-i nakatunud inimese. Paljud neist 
seda ise ei teagi. 
Iga inimene peaks end HIVi suhtes testima. See annab kindlustunde ning 
kontrolli oma elu ja tervise üle.

Mille järgi ära tunda HIV-i nakatunud 
inimesed?
See polegi võimalik, sest välimuse ja sümptomite järgi ei saa HIV-i nakatumise  
üle otsustada. 
HIV-i nakatunul võivad sümptomid ilmneda alles 4-5 aastat pärast nakatumist, 
vahel hiljemgi.
Lisaks sellele ei ole sümptomid ka HIV-nakkusele eriomased, vaid võivad 
esineda paljude teistegi haiguste puhul. 
Seega näitab ainult HIV-test, kas inimene on nakatunud või mitte.
Kuidas HIV levib?
HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu.
Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud 
inimesega on üks peamiseid  HIV-levikuteid maailmas.
HIV levib ühist süstalt kasutades.
Teine peamine HIV-levikutee on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- 
ja lõikehaavad – kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis 
satub kontakti nakatumata inimese vereringega. 
HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid 
sellist nakatumist saab vältida. 
HIV- nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui kasutada 
viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu 
nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. 
Kuidas HIV ei levi?
HIV ei levi õhu kaudu.
Asjatu  eelarvamus tekitab hirmu, aga HIV ei levi ei rääkimisel, laulmisel, 
köhides ega aevastamisel. Seda väga lihtsal põhjusel – viirus sureb 
toatemperatuuril ära. Elada suudab ta ainult inimese organismis.
HIV ei levi vee kaudu.
HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest.  Kartma  ei pea ühes basseinis 
ujumist ega sääsehammustust.
Samal põhjusel ei nakatu inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või 
õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades ja nii 
edasi.
Tavalises  kodumajapidamises , ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas 
toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. HIV ei levi 
ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. 
Nakkus ei levi kättpidi ka tervitamisel, patsutamisel ega kallistades. Grippi on 
palju lihtsam saada, HIV- nakkust  on palju lihtsam vältida.
Kuidas HIV nakatumist ära hoida?
Turvaline seksuaalelu- kaitse ennast ja oma partnerit. Selleks kasuta 
kaitsevahendeid nagu kondoom ja turvakile. Katkestatud suguühe ei kaitse 
HIVi,  nakkuste ega raseduse eest.
Vali partnereid. Kui su partner süstib uimasteid või tal on mitmeid 
seksuaalpartnereid, siis on nakatumisoht suurem. Ka igati terve 
väljanägemisega inimene võib olla HIVi või mõne seksuaalsel teel leviva  
nakkuse kandja.
Väldi alkoholi ja uimasteid!  Purjus  või narkouimas olles on juhusuhted 
lihtsamad tekkima ning kondoomi kasutamine ei tundu siis sageli oluline.
Ära süsti uimasteid või kui sa teisiti ei saa, tee seda ainult steriilse 
süstlaga. 
Teise kasutatud süstal, nõel või muu süstimise varustus on väga 
ohtlik HIVi ja muude vere kaudu levivate nakkuste (näiteks B- ja C-hepatiidi) 
suhtes. Ära kunagi süsti uimasteid kellegi teise kasutatud süstlaga!
Ka HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui tulevane  
ema saab raseduse ajal viirusevastast ravi, võib vastsündinu nakatumisrisk  
langeda kuni 70%. Lisaks peaks laps sündima keisrilõikega ning ta ei tohi 
saada HIV-positiivse ema rinnapiima, vaid kunstlikku toidusegu. Kõigi nende 
abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 1-2 protsendini.
HIV-i testimine
Inimene ise ei pruugi oma nakatumisest teada, sest HIV võib organismis elada 
aastaid, ilma et endast kuidagi märku annaks. Seetõttu ei saa mingite  
sümptomite alusel või nende puudumisel HIV-nakatumise võimaluse üle 
otsustada.
      Oluline teada:
Testinime on ainus viis teada saada, kas inimene on HIVi nakatunud või mitte.
Eestis on HIV-i testimine vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese enda 
nõusolekul.
HIV nõustamis- ja testimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskustes saab 
HIV testi teha TASUTA.
HIV nõustamis- ja testimiskabinetis HIV testi tegemiseks ei ole vaja eelnevalt 
aega kinni panna.
KUI SA VÄHEGI KAHTLED, SIIS TESTI ENNAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Kelle jaoks?
  • Suitsetamise maha jätmiseks vajalik
  • Miks loobuda?
  • Uued terviseohu hoiatused
  • Tubaka tarbimise mõjud
  • Tubakas – tappev igas vormis ja maskeeringus
  • Slide 9
  • Mis on HIV?
  • Mille järgi ära tunda HIV-i nakatunud inimesed?
  • Kuidas HIV levib?
  • Kuidas HIV ei levi?
  • Kuidas HIV nakatumist ära hoida?
  • Slide 15
  • HIV-i testimine
Vasakule Paremale
Tubakavaba ja HIV #1 Tubakavaba ja HIV #2 Tubakavaba ja HIV #3 Tubakavaba ja HIV #4 Tubakavaba ja HIV #5 Tubakavaba ja HIV #6 Tubakavaba ja HIV #7 Tubakavaba ja HIV #8 Tubakavaba ja HIV #9 Tubakavaba ja HIV #10 Tubakavaba ja HIV #11 Tubakavaba ja HIV #12 Tubakavaba ja HIV #13 Tubakavaba ja HIV #14 Tubakavaba ja HIV #15 Tubakavaba ja HIV #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarvi Langus Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

HIV
5
docx

HIV

HIV Mis on HIV ja AIDS? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkus

Bioloogia
HIV JA AIDS
2
odt

HIV JA AIDS

HIV JA AIDS HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu. Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamiseid HIVlevikuteid maailmas. Ning seda nii homo kui heteroseksuaalsetes kontaktides. Eriti suure riskiga on kaitsevahendita vaginaal ehk tupeseks ja anaalsex. · HIV levib ühist süstalt kasutades. Teine peamine HIVlevikutee on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke ja lõikehaavad ­ kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. Eriti on ohustatud inimesed, kes süstivad narkootikume eelnevalt kellegi teise poolt kasutatud süstla või nõelaga. Väga ohtlik on ka muu süstimisvarustuse jagamine (nagu ühise filtri kasutamine, ühest anumast narkootikumi tõmbamine jms). · · · · · HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid sellist nakatumist saab

Inimese õpetus
HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS
11
doc

HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP I Maris Pähn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg........................................................................... 5 1.3.Nakatumine.................................................................................................................. 6 1.4.Testimine ja ravi...........................................................................................................7 2.HIV JA AIDS EESTIS.................................................................................

Sisehaigused
HIV ja AIDS
9
docx

HIV ja AIDS

Teema HIV ja AIDS Mis on HIV ja AIDS? HIV HIV (inglise keeles Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. Teisisõnu on HIV viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna. On teada juhtumeid, kus nak

Suguhaigused
AIDS ja HIV
4
doc

AIDS ja HIV

AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks o

Bioloogia
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid
10
doc

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost - risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul. Kui su

Inimeseõpetus
HIV
9
doc

HIV

1)sperdid: HIV ennetus Eestis vajab tõhustamist 29. aprill 2008 09:30 Välisekspertide hinnangul on Eestis HIV-ennetuses toimunud oluline edasiminek, kuid ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii poliitika kujundajatelt kui tegevuste elluviijatelt. "Eesti on üks riikidest, kus meil on olnud hea koostöö paljude aastate jooksul ning käivitunud on mitmesuguseid algatusi alates ennetusest kuni r

Terviseõpetus
Tervisekäitumine
9
docx

Tervisekäitumine

Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prügimajandus, kanalisatsioon),

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun