Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nikotiini mõju organismile (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida need laused tähendavad ?
  • Kuidas ta seda teeb?

Rakvere Gümnaasium
S J
(klass)
NIKOTIINI MÕJU ORGANISMILE
Referaat
Juhendaja .
õp. M. V
Rakvere
Suitsetamine lühendab eluiga. Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist. Suitstamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt. Suitsetamine võib tappa. Jne. Jne.Kõik need laused on kirjutatud suitsupakile. Aga mida need laused tähendavad ?
Suitsetamine võib tappa, aga kuidas ta seda teeb? Vastus on – nikotiiniga. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk, millega inimkond on mürgitanud ennast juba alates 16.sajandist ja mis suurtes kogustes tarbituna võib põhjustada krampe, halvatust ning surma.
Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle vajadus ning mida tarbitakse järjest suurenevates kogustes. Ühe sigaretiga satub organismi 0,3- 1,5 mg niktoiini. Terviselehe väitel on 75 kg kaaluvale inimesele surmavaks annuseks juba umbes 40mg annus . Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi ja seeläbi võib inimene muutuda erksamaks ja mingil määral võib paraneda enesetunne ja keskendumisvõime, kuid see mõju on lühiajaline ja seepärast otsitaksegi üsna varsti järgmist annust, et mite langeda tagasi kehva meeleollu.
Pikaajaline suitsetamine toob aga endaga kaasa juba tervisehädad veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana.
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15.aasta vanune inimene.
Järjekindel igapäevane suitsetamine toob kindlasti kaasa mürgitusefekte. Tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel mitte kohe ja ilmselt sellepärast eriti noored ei mõtlegi nende arvukate haiguste peale, mida suitsetamine endaga kaasa toob.
Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigused on aju veresoonte haigused, vähkkasvajad, hingamiselundite kroonilised haigused. Kuigi pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib, piisab ikkagi ka juba paarist sigaretist päevas, et põhjustada kahjustusi kopsukoes.
Tubakasuitsu sissehingamisel moodustub üle 4000 keemilise ühendi ja tubaka tahked aineosad ärritavad nahka ja limaskesti. Tubakas ja selle keemilised ühendid jõuavad peaaegu kõikidesse organitese. Sissenhingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.
Nikotiin ahendab veersooni, selle järgnevalt suureneb südamelöökide arv ja see omakorda toob kaasa kõrge vererõhu. Kui veresooned ahenevad, siis nahk ja käed-jalad ei saa enam piisavalt verd. See toob kaasa näiteks talvel külmumisohu.
Kui mõni organ suitsetamise tõttu ei saa enam piisavalt verd, siis selle organi osa sureb . Näiteks tuleb amputeerida jalg, kuna suitsetamise tõttu ei jõudnud sinna enam piisaval hulgal verd ja jalakoed surevad ära.
Lisaks nikotiinile on tubakas ja sigarettides vingugaas, mis satub kopsudest verre. Selliselt mürgitatud veri ei suuda enam toita hapnikku transportimise ülesannet ja selline inimene ei suuda vastupidavust nõudvaid töid enam endise hooga teha. See on kindlasti üks põhjuseid, miks sportlased reeglina ei suitseta. Nad ei jaksaks muidu koormustele vastu panna.
Lisaks nikotiinile ja vingugaasile satub suitsetaja hingamisteedesse ka tõrv. Tõrvas sisaldub hulgaliselt selliseid kahjulikke aineid, mis tekitavad vähki. Tõrv hävitab ka teatud sellised rakud, mis muidu tervetel ja mittesuitsetavatel inimestel kaitsevad hingamisteid bakterite eest. Seega suitsetajad on vastuvõtlikumad külmetushaigustele, köhale.
Suitsetamine on samasugune sõltuvushaigus nagu alkoholism või narkomaania. Selle vahega, et kui narkomaan ja alkohoolik kahjustab vaid enda füüsilist tervist, siis suitsetaja kahjustab ka enda lähedaste inimeste tervist. Sirje Hiiemäe poolt ajakirjas Eesti Naine avaldatud artikli „Suitsetaja vastu tahtmist“ käsitletud uuringute kohaselt kannatavad üle poole Eesti kodudes pereliikmed passiivse suitsetamise tõttu. Ka passiivne suitsetamine tekitab kopsuvähki, suurendab lastel hingamisteede nakkustesse, keskkõrvapõletikku ja astmasse haigestumise riski. Passiivsetel suitsetajatel on sageli silmade ja nina ärritusnähud. Eriti ohtlik ongi passiivne suitsetamine lastele, kelle vastupanuvõime mürkidele on nõrgem kui täiskasvanutel. Kõik suitsetamisega kaasnevad saastained jäävad pehmesse mööblisse, kardinatesse, tapeetidesse. Ei aita ka tuulutamine, sest lõhn läheb välja, aga rasked mürgid- vingugaas- jäävad ikka sisse.
Eriti halb on see, kui suitsetavad last ootavad naised. Kõik saab alguse jälle sellest, et nikotiin satub ema vereringesse ja kuna see on beebi jaoks ainus võimalus saada vajalikke toitaineid ja hapnikku, siis sellise tegevusega võtab ema beebilt ära võimaluse saada hapnikku. Perekooli interneti koduleheküljel avaldatud artiklis on öeldud, et kahe paki sigarettide tõmbamine vähendab sünnikaalu pool kilogrammi või rohkemgi . Alakaalaluliste beebide kopsud ei ole aga iseseisvaks töötamiseks valmis ja need lapsed on sageli ka vastuvõtlikumad astmale. Suitsetavate emade lastel võivad esineda õpiraskused ja käitumisprobleemid.
Lord Lytton: ,,„ Piip , see suur tüünestaja, hea tuju ja rahu andja. Kogu masendus kaob tema kirka sõõmu ees. Ta selgitab mõtteid ja avab südame, ning inimene kes suitsetab piipu, mõtleb kui filosoof , ja käitub kui samariitlane.““( http://www.erm.ee/html/piibud/Piibud/Pipesmoking%20History.ht m)
Suitsetamine nõrgendab maitse- ja lõhnaaistinguid- mida rohkem suitsetad, seda vähem tunned lõhnu ja erinevaid maitseid. Eriti kahjulikult mõjub nikotiin näonahale ja silmatorkavam on see just naiste puhul-nahk muutub lõdvaks, jume kollakashalliks, hääl kähedaks, hambad värvuvad kollakaks ja sigaretti hoidnud sõrmed pruunikaks. Kui siia lisada veel suitsetaja ebameeldiv hingeõhk, siis on tulemuseks päris kurb pilt. Muidugi saab mõned need muutused kosmeetiku juures ehk ära parandada, aga kindlasti mitte neid kortsukesi, mis suitsu hoidvate huulte torutamisest on jäänud. Ja milleks sedasi raha raisata, alguses kallite suitsude peale ja siis veel rohkem kosmeetiku arve tasumiseks, kui saanuks algusest peale sellest hoiduda.
Rahvusraamatukogu direktriss Ivi Eenmaa on ütelnud: ,,„Suitsetamine on minu väike mõnu. Kui mul on nii palju kohustusi ja nii vähe õigusi, siis tunnetan, et võin endale stressi maandamiseks seda pattu lubada. Iga inimene vajab mõtte erugutamiseks ja pingete maandamiseks mingit süsti, mis teda madalseisust välja tooks. Mõni joob näiteks pidevalt konjakit. Ega see ka parem ole. Mind aitab üks hea sigaret tõesti. Hommikul ei tee ma esimest suitsu kunagi tühja kõhu peale. Kui olen joonud oma hommikuse mineraalvee või mahla, esimese sigareti suitsetanud ning alustan esimest tassi kohvi, on tõesti hea olla. Kohv ja sigaret annavadki päevale õige alguse. Järgmised sigaretid on juba rutiinsemad. Olen oma tervisega palju kimpus olnud ning kui ikka arstid ütleksid, et suitsetamisest loobumine on mulle elu ja surma küsimus, suudaksin selle pahe maha jätta küll.““( http://www.arileht.ee/artikkel/8154 )
Suitsetamisel ei ole häid külgi. Ta ei tee meie elu ega tervist paremaks. Sellest saab loobuda , kuigi see ole kerge. Esimesed päevad ja nädalad pärast suitsetamisest loobumist on kriitilised . Just siis võivad ilmneda ärajäämanähud kõige teravamalt ja seetõttu võib olla raske oma otsusele kindlaks jääda. Apteekides on müügil nikotiiniplaastrid. Need annavad kehale väikeses koguses nikotiini, nõrgemad plaastrid aina vähem ja vähem, kuni lõpuks ongi sõltuvus kadunud. Seda ka oma tahtejõu abiga. Lähedased ja sõbrad on siis väga õnnelikud, sest nad ei ole enam passiivsed suitsetajad. Ei suitsule-see teeb kõigi elud lihtsamaks!
Suitsetamine keelatud!
Suitsetamine tapab!
Kasutatud allikad
http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=352
http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html
http://tubakavaba.com/index.php?option=com_content&task=view&id=13&Itemid=28
http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=7716
http://www.nupsu.ee/utils/print.php?cat=1,12&parentingid=82
http://www.olemees.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1136&Itemid=41
http://www.perekool.ee/ -lapse ootamine ->suitsetamine
http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1622
http://www.terviseleht.ee/200104/4_nikotiin.php
Nikotiini mõju organismile #1 Nikotiini mõju organismile #2 Nikotiini mõju organismile #3 Nikotiini mõju organismile #4 Nikotiini mõju organismile #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sally Õppematerjali autor
Nikotiini mõju inimorganismile

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Suitsetamine
11
docx

Suitsetamine

Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka

Terviseõpetus
Suitsetamine noores eas
18
docx

Suitsetamine noores eas

PALDISKI GÜMNAASIUM Suitsetamine noores eas Uurimustöö Anna-Maria Belousova ja Jekaterina Jermakova Sissejuhatus Suitsetamise ajalugu Tubakas ning selle koostis Suitsetamise mõju tervisele Sõltuvus Passiivne suitsetamine Vesipiip Uuritava objekti kirjeldus Allikate loetelu 1. Suitsetamise ajalugu. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Nõnda kirjeldab maajade suitsetamisharjumusi üks Columbuse

Ühiskond
SUITSETAMINE
10
odt

SUITSETAMINE

Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal.

Bioloogia
Suits
11
odt

Suits

· vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Eestis vähetuntud sigaretid Bidi ­ maitsestamata ja maitsestatud filtrita sigaretid, mida suitsetab 800 miljonit inimest Indias. Tubakas koos maitseainetega (mentool, mango, vanill, kirss jt) on keeratud eebenipuu lehte. Sigaret sisaldab 3x enam CO ja nikotiini ning 5x enam tõrvaineid kui tavaline sigaret Kretek ­ toodetakse Indoneesias (nelgisigaret), sisaldab tubaka segu igihalja nelgipuu viljaga. Kretekis sisalduvat eugenoli kasutati 1880. aastatel astma raviks, praegu parfümeerias ja stomatoloogias. Sigaretid sisaldavad samuti suuremal hulgal tõrva, CO-d ja nikotiini Närimistubakas Beetel ­ valmistatakse ex tempore beetelipipra lehtedest, lisades lubjapiima (lagundab lehe kudesid

Bioloogia
Suitsetamine
7
docx

Suitsetamine

Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. (Narusk, A. http://www.ut

Tervis
Suitsetamine - tunni ettekanne
4
doc

Suitsetamine - tunni ettekanne

kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorikuna ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga - suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990. aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime

Terviseõpetus
Suitsetamine
10
docx

Suitsetamine

Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti

Inimeseõpetus
Suitsetamise ebatervislikkus
12
docx

Suitsetamise ebatervislikkus

Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni.

Tööohutus ja tervishoid




Meedia

Kommentaarid (1)

RoosaMustikas profiilipilt
RoosaMustikas: Lühike

20:51 01-12-2012
Sally profiilipilt
Sally: 14. aastane ei oska targemat teha, terve klass põrus sellega.
17:10 08-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun