Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TsÜS 1.seminar 2016". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rebase, hüvitamist, tsiviilõiguse, 2016, kaasuste, hüpotees, aõs, haiglas, mumm, rebane, karul, üürileandja, kull, hommikul, küsib, möödudes, võtmeid, jooksis, koera, kontoriruumid, üürileping, seminar, tsiviilõigussuhe, teostamine, eraõiguslike, kohustuslikkus, juridica, lepinguõiguses, riigikohus, lahendid, kommentaarid, juura10. saadetud kirja ja vastab sellele kohe SMS-iga „NÕUS ☺“. • Kas Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist? Vt mh: TsÜS § 67 lg 1 ja 2, § 68 lg 1, 2, 3, § 69 lg 1, 2, § 72 Hüpotees: Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist vastavalt VÕS §108 lg 2, §208 lg 1 Kas tehing on kehtiv? 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Andres tegi oma tahteavaldust 8.10 kirja teel, 9.10 võtab ta seda tagasi e-kirjaga, mis kustutab automaatselt Jaani postkastist. Küsimus: Kas sai kätte? TsÜS §69 lg 2, l 2. Ta jõudis Jaani serverisse, siis loetakse, et kiri on jõudnud saaja elukohta. Tahteavalduse tagasivõtmine on kehtiv vastavalt TsÜS §72. Järeldus: hüpotees ei pea paika.
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus?
(1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema
intressimäära (kasu ainult siis, kui lepingulistele nõuetele on kohaldatud intressimäär, vastasel juhul 0). Kõiki saab kohaldada koos. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kasutada kohustuse rikkumise korral kõiki lepingust või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid üheaegselt, kui lepingust või seadusest ei tulene teisiti. Alternatiivselt võib nõuda ka kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 II poole alusel, juhul kui tal tekkis kahju (ei saanud kööki kasutada ja pidi ööbima seni mujal). Üldjuhul siiski rahalise kohustuse puhul kahju hüvitamist ei saa nõuda. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Variant 1: pärast tellimuse saamist suleti piirid koroonaviiruse tõkestamiseks, kehtestati eriolukord ning mööbli valmistamiseks vajalikud detailid hilinesid 2 kuud. Ostja tugineb
kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2.1 Kas SEB omandas hüpoteegi AÕS § 64 (prim - 1 sverhu)alusel? (-) 2.1.1. Kas poolte vahel ehk SEB ja OÜ Osavad Poisid vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.1.2. Kas tehti hüpoteegi kanne kinnistusraamatusse? (+) tuleneb kaasusest 2.1.3
lepingu tingimustele. o Vastutus: hilinenud üleandmise korral § 103; mittevastavuse korral (kui võtab vastu) § 278. o Üürniku ÕKV-d: hilinenud üleandmise korral või juhul, kui asjal esinevad puudused välistavad selle eesmärgipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral, võib taganeda § 227 lg 1. Vastu võtmisel saab hilinenud üleandmisel nõuda kahju hüvitamist § 115; § 278 ÕKV-d, kui § 277 lg 2 eeldused on täidetud. Lepingujärgse seisundi säilitamise kohustuse rikkumine: o Eriregulatsioon §-d 278-282 Üürniku ÕKV-de eeldused (§ 278 preambula): Lepingu rikkumine: o Üüritud asjal tekib puudus (§ 227 lg 2) või esineb muu takistus.
Seda ei saa nõustumusena tõlgendada Vastus: poolte vahel ei ole müügilepingut VÕS § 9 järgi sõlmitud. Ostja ei saa VÕS § 108 alusel täitmist nõuda, kuna võlasuhet ei ole ei ole vaja hinnata ka järgnevaid nõude eeldusi VÕS § 75 lg 1 ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamine Saab lepingu muuta kehtivaks VÕS § 26 ja 27 alusel Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Hüpotees: Mait võib nõuda Reinholdilt kulutuste hüvitamist ja saamata jäänud tulu VÕS § 115 lg 1 ja § 14 lg 3 teise lause järgi Eeldused: läbirääkimiste pidamine (võlasuhe), läbirääkimiste pahauskne pidamine või katkestamine (rikkumine), vastutus, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (§ 127 lg 2), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel Kui tahame kahju hüvitist nõuda VÕS § 14 rikkumise pärast siis saab seda teha VÕS § 115 lg 2 Läbirääkimised – läbirääkimisi peeti Rikkumine - Kohustuste sisu
tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg. A omakorda vaidles vastu, et kuna lepingule ei laiene tarbijakrediidi sätted, siis ei ole V-l õigust võlgnevuse kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe
välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ? a) vallasasi (on vallasasi) b) ühendatakse maatükiga? TsÜS § 54 (1) ja § 55 (1) + Vastus: Talad on maatüki olulised osad ja H on saanud talade omanikuks § 107 alusel. ABC ei saa §80 (1) alusel nõuda talasi H. ABC saab vargalt nõuda kahju hüvitamist. Vaibakaasus O ostab M-lt vaiba omandireservatsiooniga. Pooled lepivad kokku, et O saab vaiba omanikuks peale ostuhinna täielikku tasumist. O aga kokkulepitud müügihinda ei tasu. M avastab O võlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nõue on aegunud. Nüüd tahab M O-lt vaipa tagasi saada. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas M saab O-lt vaipa AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1) Kas M on omanik ? 2) Kas omanik O § 92 (1) kohaselt ? - Vallasasi ? + Valduse otsene üleminek ? +
4.2. Eeskirja p 10.2.1. ütleb, et reisija poolt veoeeskirja punktides 7.2. ja 7.3. sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on rongipersonalil õigus vormistada leppetrahv veolepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise kohta summas kuni 40 EUR VÕI reisija rongist kõrvaldada. Kuna kaasuses on öeldud Ants tõsteti koos enda asjadega rongi pealt maha, siis reisija juba vastutas oma teo eest. Selles punktis toodud hüpotees on alternatiivne. 4.3. Võlasuhe on lõppenud VÕS § 186 lg 1 p 9 alusel. Järeldus: Kuigi AS-i Eesti Liinirongide (Elron) reisijateveo eeskirja p 10.2.1. on kehtiv tüüptingimus ja see on saanud Elroni ja Antsu vahelise lepingu osaks, kasutas Elron reisija vastutuseks tema rongist kõrvaldamise ning ei saa enam leppetrahvi nõuda. Suurus on ebamõistlik => § 7 lg 2 järgi kas 40 eurot on praktikas üldiselt kasutatav leppetrahvi suurus
omandaja võib seda teha takistamatult ilma eelneva valdaja abita. Eeldused, mis on vajalikud valduse kokkuleppeliseks üleminekuks: asi peab olema senise valdaja valduses, omandajal peab olema võimalik teostada võimu asja üle ilma , et selleks oleks vaja taodelda luba seniselt valdajalt või kolmandalt isikult, asjaosalised on valduse üleminekus kokku leppinud. Valduse ülekandmise kokkulepe on tehing, mille sõlmimisel järgitakse tsiviilõiguse üldosa vastavaid sätteid. Tegemist on asjaõiguskokkuleppega (mitte kohustuslepinguga(, mis kannab üle otsese valduse ( mitte omandi). Lõppemine Eristatakse valduse vabatahtlikku ja mittevabatahtlikku lõpetamist. Vabatahtlik valduse lõppemine toimub tegelikust võimust loobumisega st eeldab valdaja vastavat tahet. See tahe võib asja üleandmisel viia teise isik tuletatud valduseni, asjast ühepoolsel loobumisel aga asja peremehetuks
Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles
000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole
valdus. c. Kas nende konkreetsete piimapakkide suhtes on valdus tekkinud? Valduse omandamisel on kaks võimalust (§ 36) oluline on § 36 lg 1. Kui asjad on kellegi terassil, siis võib keegi midagi kaasa haarata, aga on selge seos, et need asjad kuuluvad isikule. Valdus on tekkinud E-l, A on tema töötaja, tal on valduse teenimissuhe ka nende asjade suhtes olemas. d. Kas see tegu ikkagi oli omaabi õiguspäraselt või mitte? Olulisi vastuväiteid ei ole, omaabi puhul jäädes tsiviilõiguse piiridesse. Tsiviilseadustiku § 140 hädakaitse suhtes erisättega on tegemist omaabiga. Hädakaitse on mingi ainus võimalus midagi kaitsa, hädakaitse on ainus võimalus, kui ei tee, siis on pöördumatu tagajärg saabumas. Omaabi valduse kaitseks ei pruugi olla ainus võimalus, proportsionaalse jõu kasutamisega on omaabi puhul võimalik kergemini kaitsta valdust, see ei ole ainus võimalus! Seega omaabi § laiendab hädakaitse suhtes. Hädakaitse on ainus, viimane võimalus.
Lg 4 Gustavil ei olnud mõistlikku alust arvata, et Toivo ei täida oma kohustust Lg 5 ja 6 ei sobi kaasuse tekstiga - tähtaega ei ole antud ja ei ole ka kokkulepitud, kes täidab kohustuse enne Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Variant I: Samad asjaolud. Sulev ei tulnud pikema aja jooksul, vaatamata Toivo meeldetuletustele, autot ära viima. Toivol tekkisid sellest täiendavad kulutused. Kas selle kahju hüvitamist saab Toivo nõuda Sulevilt või Gustavilt? Hüpotees 1: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Võlasuhe Lepinguliik – Toivo ja Sulevi vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Toivo ja Gustavi vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 Järeldus: Toivo ei saa nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Hüpotees 2: Toivo võib nõuda Gustavilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel.
Reeglina ei saa kahepoolset suhet/lepingut kuidagi vaidlustada, tühistada vms kolmas isik. Erandeid on, aga üldiselt mitte. Kellegi sundravile (või vangi) saatmine on avalik õigusliku võimu realiseerimine. Tema hoidmine mingis raviasutuses on tervishoiuteenus. Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida. Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult 4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega - tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid
Küll aga saavad nõuda kahju ( 1012 lg 2). Kuidas see kahjunõue kvali tseerida? Vaieldav, kaks võimalust: * lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju 100, 101 lg 3, 115 (nii J.L. kui ka VÕS kom- mentaarid pooldavad seda varianti sest tegemist on lepingusarnase olukorraga) * deliktiline kahjunõue ( 1043, 1045 lg 1 p 7, 1050 lg 1) Millise kahju hüvitamist saab antud alusel nõuda? Kaheldav, kas .. 1. ainult negatiivne kahju (usalduskahju) Selle variandi kasuks tuleks otsustada üldjuhul 2. negatiivne kahju + positiivne kahju (ehk saamat jäänud tulu) Selle variandi kasuks võiks otsustada siis, kui kahju nõudja oli ainuke, kes oleks konkursi korraldaja kohustustest kinnipidamise korral konkursile kvali tseerunud (seega oleks sellisel juhul selle tulu
seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on
varjata olulist infot jne;Tuleb teavitada üksteist lepinguga seotud olulistes tingimustes. Infot ei tohi varjata) ja Läbirääkimiste katkestamine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui isikud ei riku hea usu põhimõttest tulenevaid kohustusi. (Kui üks lepingu pool on rikkunud läbirääkimiste käigus tekkinud kohustusi ja see kohustuse rikkumine toob teisele poolele kaasa kahju ta võib nõuda kahju hüvitamist.) Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes Kui astun lepingueelsete läbirääkimistesse, kas astumine toob kaasa endaga võlasuhte? Lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob kaasa lepingusarnase võlasuhte. Astumine toob alati kaasa osapooltele õigused ja kohustused, mida peab täitma. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid
ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast. M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K teha selleks, et ta
Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei ole, seal piisab sellest, et A näitab, et andis B-le koera üle, st tegi soorituse
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu,
kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist?
järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et
Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule. Nädal aega hiljem oli A sunnitud viima auto remonditöökotta, kus selgus, et mootori õlitase on langenud alla lubatud normi ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada. Samuti öeldi A-le, et auto mootor vajab kapitaalremonti ning et seda oli soovitatud juba auto eelmisele omanikule, kes remondist keeldus. Automootori kapitaalremont läks A-le maksma 40 000 krooni. Kas A saab B-lt nõuda 40 000 krooni hüvitamist asja lepingu-tingimustele mittevastavuse tõttu? Vastus: Tegemist on müügilepinguga VÕS §208 mõistes. Kuna enne müügilepingu sõlmimist ostja tegi proovisõidu ja oli kõik korras, ostja ootab, et ostetav asi saab kasutada sõiduautona. Sellepärast tuginedes VÕS § 217 lg 2 p-le 2 võib nentida, et asi (ostetud sõiduauto) ei vasta müügilepingu tingimustele, sest asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja omaduste kohta ei
täitmise asendamiseks. (2) Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. V-12 OÜ Neeme esitas hagi kohtusse munitsipaalettevõtte ,,Edgar" vastu 12 000 euro nõudes, mis oli võlgnevus turul bokside ehitamise eest. Veel nõudis OÜ ,,Edgarilt" 11% viivist (1500 eurot) VÕS alusel ja kahju hüvitamist, kuna OÜ-l jäi tasumata seetõttu ettemaks AS K-Rauta ja ta ei saanud ehitusmaterjale , et alustada õigeaegselt uue ehitisega, mistõttu tellija loobus temaga töövõtulepingu sõlmimisest ja seetõttu jäi tal saamata tulu 15 000 euro ulatuses. Seega kokku nõudis OÜ 28 500 euro tasumist. Kostja ,,Edgar" hagi ei tunnistanud ja põhjendas, et temal puudus süü võla tekkimises, kuna linnavalitsus ei taganud õigeaegselt finantseerimist , hilinemine toimus linnavalitsuse süül,
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus
rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse huvi ja usalduskahju hüvitamisega. RK: “See tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.” Ehk laenu ei pea selles osas tagasimaksma, milles pank krediidisaajale võlgu on. VÕS § 149 lg 3 käendaja võib tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.
1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad:
2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1
tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid (lähtuvad ajaloolisest valdkonnale struktueerimise viisist): a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid
Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii
annaabi.ee 
