Kontrolltöö VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE (0)

Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 
1) Muinasaeg ehk esiaeg  - ca 3,3 milj aastat tagasi kivist tööriistade kasutuselevõtmisega  - kirja 
leiutamisega 3000 -4000 a eKr 
2) Vanaaeg  - 3000 a eKr (kirja leiutamine) – 476 a (Lääne-Rooma keisririigi lagunemine)
3) Keskaeg  - 476 a (kirja leiutamine)  – ca 1500 a  (Kolumbus avastas Ameerika)
- varakeskaeg (6-10 saj)
- kõrgkeskaeg (11-13 saj)
- hiliskeskaeg (14-15 saj)
4) Uusaeg  - ca 1500 a  – I maailmasõja algus 1914  2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid?  Tsivilisatsioon     – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres.
U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia  ja Egiptuse tsivilisatsioon, 
Samuti India ja Hiina tsivilisatsioon. 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid?
U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia  ja Egiptuse tsivilisatsioon, (Sumerid lõid Mesopotaamia vanima 
kõrgkultuuri).
India ja Hiina kultuurid tekkisid samuti suurte jõgede kallastele  4.Mille poolest Sinu arvates erinesid ja mille poolest sarnanesid  vanaaja tsivilisatsioonid?
Sarnasused:
Tekkisid suurte jõgede kallastele, kuhu rajati linnad. Linnades tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed, maal 
harisid põldu vabad talupojad.
Erinevused: usk, riigivalitsemine,  keel ja kirjaoskus, kultuur, kombed  5. Miks peetakse aastat 476 vanaaja lõpu ja keskaja alguse aastaks? 
476 aastal kukutati viimane Lääne-Rooma keiser.  (476. aastal- läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne-Rooma keisririigiga tülli ja kõrvaldas tolle võimult, 
seda aastat nimetataksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks.) 6.Miks nimetatakse keskaega keskajaks? 
Keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale, kestab umbes 1000 aastat. 
Nimetuse võtsid 14.saj kasutusele Itaalia õpetlased ja ajaloolased, kes olid vaimustuses antiikaja kultuurist. 7.Kuidas suhtutakse keskaega (nüüd ja varem)?
Tänapäeval väärtustatakse keskaega – siis pandi alus euroopalikule tsivilisatsioonile. 
Vanal ajal suhtuti sellesse aega halvustavalt, nagu oleks see vaimupimeduse ja barbaarsuse ajajärk.  8.Mida loetakse keskaja lõpuaastaks? Miks? Keskaja lõpu küsimuses on eriarvamused. See on kokkuleppe küsimus. 
Enamuses loetakse aastat
1492 – Kolumbus avastas Ameerika; (On ka teisi arvamusi:
1453 – muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna 
Konstantinoopoli;
1517 – Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.
Millist aastat just keskaja lõpuks lugeda, on kokkuleppe küsimus; sündmused, mis keskaja 
lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega – 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi 
alguseni.)


 9.Mille poolest erineb keskaeg Eesti alal keskajast Lääne-Euroopas? Aga Ameerika keskaeg?
Eestisse jõudis keskaeg hiljem kui Lääne-Euroopas, alles 13. saj.
1227 –algas, kui  Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla 
1558  - lõppes  Liivi sõja algusega.  Euroopast kaugemal – Ameerikas, Hiinas, Indias jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist 
tähendust. 
Elu kaugetes maades kulges omasoodu. 10.Millal hakkasid Eestis välja kujunema keskajale omased tunnused?
Eesti alal kujunesid keskaja tunnused välja alles 13. sajandiks,
1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 11. Millisteks alaperioodeks jaguneb keskaeg? Nimeta alaperioodidele iseloomulikke jooni!
Varakeskaeg (6-10 saj) – pikk ja pime ajajärk: - Germaanlaste riikide teke - Hariduse ja kirjaoskuse taandumine - Tehnoloogiline taandareng - Vägivalla vohamine - Ristiusu levimine Euroopas Kõrgkeskaeg (11-13 saj): - rahvaarvu kasv - uute linnade teke - kaubanduse ja majanduse  taassünd - Rooma paavsti võimu kasv - Rüütlite õitseaeg - toimusid ristisõjad - kujunesid tänaste Euroopa riikide piirid Hiliskeskaeg (14-15 saj): - Suur katkuepideemia - Kliima jahenemine - Trükikunsti leiutamine - Antiikkultuuri õitseng  12.Milliste tänapäeva rahvaste esivanemad olid germaanlased?
 Tänapäeva sakslaste, inglaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad 13.Millised tagajärjed olid  germaanlaste sissetungil Rooma riigi aladele? Nimeta 3 tagajärge. 1) Linnad jäeti maha,  rahvas kolis maale, linnas ei olnud turvaline
2) Rooma raha kadus, kaubandus käis alla, maanteed lagunesid
3) Koolid lõpetasid tegevuse, haridust ei peetud oluliseks
4) Kiriku mõjuvõim kasvas 14.Nimeta 4 germaani hõimu, kes rändasid Rooma aladele.  
Idagoodid, läänegoodid, vandaalid, burgundid 15.Milline germaani riik asus tänapäeva Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias?  - frankide riik Põhja-Prantsusmaal  - idagootide riik Itaalias - läänegootide riik Hispaanias 16. Mida nim. ajaloos Suureks rahvasterändamiseks? 
 Germaani hõimude rändamine Lääne-Rooma riigi aladele. Protsess, mis pani alguse tänapäeva Euroopa 
rahvusriikide tekkele. 17. Too 3 näidet germaanlaste ja Rooma riigi suhete kohta? 
Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu;
Nende suhted ei olnud ka kogu aeg vaenulikud, käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine.
 4 sajandil võttis enamik germaani hõime roomlastelt üle ristiusu.


18. Mis on feodaalkord,  feodaalne killustatus 
Ühiskonna korraldus, kus maa on jagatud feodaalidele ja seda harivad talupojad. 
Maa oli jagatud paljudeks väikesteks feodaalvaldusteks, tekkis killustatus ehk riigisüsteem. Tekkis juba Karl 
Suure ajal. 19. Kes oli Karl Suur?  Pippin Lühikese poeg Karl Suur oli Frangi riigi kõige tähtsam valitseja, valitses  768 – 814. 
Tema valitsemise aja sai Frangi riik oma suurima ulatuse. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis kord, 
ta hoidis ka haridust ja kultuuri kõrgel tasemel.
Ta krooniti Rooma keisriks. 
Karl Suur pani aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.  20. Millised riigid alistas Karl Suur ja millised riigid kuulusid tema ajal Frangi riigi koosseisu? 
Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast,  Frangi riigi koosseisu kuulus Põhja-Itaalia, Saksamaa,, 
osa Hispaaniast, Prantsusmaa 21.Miks muutus vanaaja lõpul roomlaste jaoks üha tähtsamaks kirik, mitte keisri võim ja kaitse?
Kirik kaitses rahvast rohkem, kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. 
Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. 22.Milles seisnes kiriku tähtsus?
Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses 
vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma 
kirikult, mitte keisrilt. 23.Milliste ülesannetega kirik tegeles?
Misjonitöö – ristiusu levitamine paganate seas. 
Hariduse andmine
 Vaimulikud olid õpetajad
Haigete ja vaeste eest hoolitsemine
Riigi ülesannete täitmine
  
24.Selgita mõiste kirikuriik ja katoliiklik kirik , paavst 
Kirikuriik –  (ehk paavstiriik) - Itaalia keskosas tekkis 6. sajandil kirikuriik, kus paavstile kuulus väga suur 
võim.
Katoliku kirik – püha asutus, kus kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks
maa peal.
Paavst – Rooma piiskop, katoliku kiriku pea 25.Üks varase kiriku tähtsamaid paavste oli Gregorius I. Miks? 
Gregorius sündis 540 aasta paiku Roomas ajajärgul, mil Itaaliat rüüstasid erinevad germaani hõimud. 
Aastatel 541–542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. See avaldas mõju 
ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast maailmalõpust. Ta hakkas mungaks.
Gregorius I oli esimene munk, kes sai paavstiks.  26.Miks läksid esimesed kristlikud erakud üksildastesse paikadesse? 
Usklikud kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. 27.Iseloomusta püha Benedictuse kloostrielu reegleid
Munk Benedictus. Rajas 529 Monte Cassinosse kloostri.
Lõi kloostrielu reeglid:
Mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale
Peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd 28.Seleta mõisted abt  ja abtiss, 
Abt  - mungakloostri ülem;(munk on jumalale pühendunud mees)
abtiss -  nunnakloostri ülem (nunn on jumalale pühendunud naine) 29. Selgita mõiste misjon. 


Misjon – kristliku usu levitamine paganate hulgas (paganateks nimetati talupoegi, kes ei olnud usklikud) 30. Iseloomusta katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas. 
Misjonärid olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt 
levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see 
väga edukalt. 31.Kes oli ja millega sai tuntuks püha Patrick?  
. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga 
edukalt. 32. Kes oli Clodovech? 
Frangide kuningaks sai Clodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik.  
(Frangi riik tekkis 5. sajandil pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist) 33.Kirjelda Clodovech tegevust!
Kuningas Clodovech’ i (481-511) Rajab Frangi suurriigi, muudab võimu päritavaks, pannakse kirja nn saali 
õigus  32.Mis juhtus Karl Suure riigiga peale ta surma?
Kui Karl Suur 70aastaselt suri, ei suutnud tema järglased suurt riiki valitseda.  
Pojapojad jagasid riigi aastal 843 a  Verduni kokkuleppega kolmeks:
- Lääne-Frangi riik, 
- Ida-Frangi riik ja 
- Lõuna-Frangi ehk keskriigiks . 
 Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. 33.Kes ja millal ühendas Ida ja Lääne-Frangi riigid?
Kuningas Chlodovech ühendas  5. sajandil kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik.


Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad 
tsivilisatsioonid? 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? 4.Mille poolest Sinu arvates 
erinesid ja mille poolest sarnanesid  vanaaja tsivilisatsioonid? 5. Miks peetakse aastat 476 vanaaja lõpu ja 
keskaja alguse aastaks? 6.Miks nimetatakse keskaega keskajaks? 7.Kuidas suhtutakse keskaega (nüüd ja 
varem)? 8.Mida loetakse keskaja lõpuaastaks? Miks? 9.Mille poolest erineb keskaeg Eesti alal keskajast 
Lääne-Euroopas? Aga Ameerika keskaeg? 10.Millal hakkasid Eestis välja kujunema keskajale omased 
tunnused?11. Millisteks alaperioodeks jaguneb keskaeg? Nimeta alaperioodidele iseloomulikke jooni! 
12.Milliste tänapäeva rahvaste esivanemad olid germaanlased? 13.Millised tagajärjed olid  germaanlaste 
sissetungil Rooma riigi aladele? Nimeta 3 tagajärge.14.Nimeta 4 germaani hõimu, kes rändasid Rooma 
aladele.  15.Milline germaani riik asus tänapäeva Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias? 16. Mida nim. ajaloos
Suureks rahvasterändamiseks? 17. Too 3 näidet germaanlaste ja Rooma riigi suhete kohta? 18. Mis on 
feodaalkord,  feodaalne killustatus 19. Kes oli Karl Suur? 20. Millised riigid alistas Karl Suur ja millised riigid 
kuulusid tema ajal Frangi riigi koosseisu? 21.Miks muutus vanaaja lõpul roomlaste jaoks üha tähtsamaks 
kirik, mitte keisri võim ja kaitse? 22.Milles seisnes kiriku tähtsus? 23.Milliste ülesannetega kirik tegeles?   
24.Selgita mõiste kirikuriik ja katoliiklik kirik , paavst 25.Üks varase kiriku tähtsamaid paavste oli Gregorius 
I. Miks? 26.Miks läksid esimesed kristlikud erakud üksildastesse paikadesse? 27.Iseloomusta püha 
Benedictuse kloostrielu reegleid. 28.Seleta mõisted abt  ja abtiss, 29. Selgita mõiste misjon. 30. Iseloomusta
katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas. 31.Kes oli ja millega sai tuntuks püha Patrick?  32. Kes oli 
Clodovech? 33.Kirjelda Clodovech tegevust! 32.Mis juhtus Karl Suure riigiga peale ta surma?33.Kes ja millal 
ühendasi Ida j Lääne-Frangi riigid?