Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil oli õigus, sest maailmapoliitikas
ehitis kultusehoone. Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast naisekujukesed. 6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas,
See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigus vs jõud -> Õigus on sisemine ja valitseja tagab reeglistikud. Jõud on välimine ja õigus on sellel, kellel on rohkem jõudu (materiaalne: sõjavägi, raha, majandus) Uurimisprobleemid ● Koostöö ja konflikt - Anarhia - Julgeolek - Majandus - Kultuur ja identiteet ● Miks? Kuidas? Mismoodi? Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin. Meetodid ● Traditsiooniline - ajalugu ● Positivistlikud - Induktsioon ja deduktsioon - Muutujad ** Sõltuv ja sõltumatu - Kvalitatiivne meetod ** Võrldev ja üksikjuhtum - Kvantitatiivne meetod - statistika ● Post-positivistlikud -> leiavad, et objektiivset vaatlust vaatlejast sõltumatust pole olemas??? - Diskursus ● Tõlgendamine - Teooriad
arengutrendidega). Peamiseks mureks on aga riikide reaalne suutlikkus otsustada oma majanduse või sotsiaalarengu üle. 2.2 Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kui rahvas ei toeta demokraatlikke väärtusi ja tavasid, siis ei saa demokraatiat ka ülevalt poolt käsu korras kehtestada. Kultuur vormib paljuski ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Samastumine ehk identifitseerumine võib toimuda erinevatel alustel. Kokkukuuluvust tunnetavad näiteks ühe paikkonna, ühe rahvuse või ka ühe usutunnistusega inimesed. Ühiskonnad erinevad üksteisest selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik (nt Soome, Norra, Leedu) on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk
Tänapäeval on morfoloogilised kultuuri- ja tsivilisatsiooniteooriad levinud ennekõike sotsioloogias ja politoloogias; neid leidub ka ajalooteaduses, kuid nende maine kutseliste ajaloolaste seas on madal. Üks viimaste aegade enim tähelepanu pälvinud näiteid tsivilisatsiooniteooriate valdkonnas on Ameerika politoloog Samuel Huntigntoni teos "Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" (1996, eesti keeles 1999, kordustrükk 2016). SAMUEL HUNTINGTON (1927 2008) " Tsivilisatsioon on kõrgeim inimeste kultuuriline grupeerumine ja kultuurilise identiteedi kõige laiem tasand, mis inimestel on, kui välja arvata see, mis eristab inimest teistest liikidest." "Tsivilisatsioonid on küll surelikud, ent väga pikaealised; nad arenevad, kohanduvad ja on kõige vastupidavamad inimühendused." Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal.
tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3. Normatiivsed definitsioonid neis tuleb esile 2 aspekti: (1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist Ameerika antropoloog Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 6 and Psychological Research. Americal Anthropologist.
nad moodustavad ühe kindla tekstduaalse kogukonna. Kuigi iga tekst, mis olemas on, võib moodustada tekstduaalse kogukonna, on neid väga palju, kuid ikkagi tekivad teatud grupid, mis kattuvad oma liikmete osas. Nt inimesed kes on lugenud Aristotelest kuid samas ka Harry Potterit. Samas suur osa liikmeid, kes kuuluvad veel mujale tekstduaalsete kogukondadesse. Sama ka kultuuriliste praktikatega. Teatud ühist tegevust harrastaval inimesel võib olla veel mingi ühine praktika. Võrdlemisi suur kogukond, kes suures osas praktikaid jagab. Kui tekstduaalne ja praktiline kogukond langevad kokku, siis võib seda pidada kultuuriliseks kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe
Samas peab olema ka hea kaitse eraomandile ja selle säilimisele, mis initsiatiivile soodne- vabaduse võidukäik- see industrialiseerimisest alates. Varasemates faasides saavuati aga progress vabadust maha surudes. Loogika oli selline, et oluline oli künnipõllunduse algus, mis muutis inimesed paikseks ehk tekivad paiksed asukad. Põlluharimiseks vaja soodsaid looduslike tingimusi, mis tekitas konkurentsi maapärast ehk krooniline sõda kogukondade vahel. Edukam kogukond oli see, kes suutis teisi võita. Ehk edukas oli see kes oli sõjaliselt võimekam. See tõi kaasa sõjaliste voorustse kõrge väärtuse varasemates ühiskondads. St rikkus hakkas koondume sõjapealike kätte, kellest saab kogukonna juht, kes läbi vallutuste kinnistab oma positsiooni ja kõige edukamast sõjapealikust saab valitseja. Despootliku valitseja riik on sõjaline. Tekkib läbi vallutuse. Kui sõjaline riik on tekkinud ei kao sõjaline
Selle suhtes staatiline tsivilisatsioon on määratud hukkumisele, aga dünaamiline elab üle. Toynbee arvates on tsivilisatsiooni areng pidev mäkkeronimine. Huntington „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ - räägib hetkel olevatest, tänapäeval eksisteerivatest tsivilisatsioonidest, erinevalt eelnevatest meestest. Kokku on neid 9 kanti, mida määratleb religiooni alusel: probleem – kas see on ikka kõikehõlmav? ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 (Islam & hindu sümbioos – moslemid, marid – kus? Paigutab veidi ebaloogiliselt) slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart Huntingtoni põhiidee: kokkupõrke küsimus, päevapoliitikast lähtudes on ta veendumusel, et Islam on kõige radikaalsem. Gumiljov (hääldus: ...`jof): tema mõiste „superetnos“, mis koosneb etnostest. Aluseks ennekõike vaimsus (religioon, aga mitte nii, nagu Huntingtonil), käitumise stereotüübid, mis tulenevad etnosest ja muutuvad ajas.
küsitlemisele, kuulamisele ja nende vabade assotsiatsioonide tõlgendamisele.Kokkuvõttes hakkaski psühhoanalüüs kui ravimeetod tähendama mitte ainult patsientide vaba assotsiatsioonide tõlgendamise, vaid ka nende vastuseisude ja ülekandmiste ületamise, tühistamise kunsti: tuli selgitada, kuidas patsientide minevikust pärinevad läbielamised, hoiakud ja suhtumised häirivad nende inimsuhteid olevikus. Mõju kultuurile: Kirjanduses siirdkõne ja vabavärss. Virgina Wolf- segased tundmuste kirjeldus nagu see on unenäos. Filmikunst (Hitchcock)- freudismist läbi imbunud. Linchi filmid on Lacanlikud. Tammsaare varased romaanid on freudilikud. On tekkinud teksti psühhoanalüüsid. On teksti keskne ja üsna keeruline. 7.Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud. Psühhoanalüüs on psüühikahäirete ravimeetod, millele pani aluse Sigmund
riikide jaotumisel. Eesmärgiks sai arengumaade omale poolele meelitamine ja seda eelkõige USA poolelt rahakoti abil: uute alade enda poole võitmine oli eluliselt oluline, sest üks kaotus viivat edasi uutele kaotustele. Põhjendati seda nii julgeoleku tagamisega kui ka demokraatia levitamise ülla ideega. Loodi liite, läänes pigem vabatahtlikult, nt Ameerika Riikide Organisatsioon, NATO Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon, lõimumine toimus ka humanitaarvaldkonnas: Amnesty International, Greenpeace jne, mis kõik rõhusid ülemaailmsele ühtsusele. 31.Väike globaliseerumine Euroopas. Riikidevahelistest vastasseisudest põhjustatud sõjast räsitud Euroopas tekkis idee kujundada ühendusi, mis vähendaksid rahvusriikide suveräänsust. Rahvasteliit ja ÜRO rahvusvahelised, suveräniteete liitvad ühendused. Idee, et vaid riikide tugevamal ühendamisel saab tulevikus
dzunglid. Soine pimmas jne. Territoorium allapoole mere pinda, tsunamiohtlikud, vulkaanilised ja seismilised piirkonnad, . Mere ja maa süntees. Kliima. Temoeraruurid, sademed, tuuled jne. Loodusresurss ja maavarad.. Vesi (Jordani jõgi ja sõda vee pärast). Sõjategevuse ettevalmistamisel võetakse ette geograafilisi tingimusi ja sõjaliste operatsioonide käigus teostatakse maastikuluuret. Tsuvilasitsioonide geograafia ja konflikt. Harvardi ülikooli professor Samuel P. Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria kohaselt on maailmas 8 erinevat tsivilisatsiooni, kelle vahel toimuvad kultuuride vahelised ebakõlad ja konfliktid, mis omakorda avaldab mõju maailma poliitilisele mudelile, poliitilitele süsteemidele ja maailmamajandusele ning rahvusvahelistele sihetele tervikuna. Politiline geograafia Poliitiline geograafia uurib maailma poliitilist kaarti, mis pidevalt muutub. Väga laialt vaadetes võib eristada poliitili kaarte, kus kujunesid riikide
Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast a. Linnulaulu dialektid b. Toiduhankimise viisid simpansitel Ühiskonna komponendid Talcott Parsons: · Sotsiaalne süsteem - Majandus - Poliitika - Meedia - Kogukond · Kultuuriline süsteem - Normid - Väärtused - Eneseväljendused (kunst) - Ideed Kultuuri komponendid · Materiaalne kultuur tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. · Vaimne kultuur - Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit - Sotsiaalsed normid, reeglid, kombed: ettekujutused õigest käitumisest - Väärtused, ideaalid: inimesete arusaamad sellest, mis on hea ja väärtuslik
- Ideoloogiline konflikt radikaalsem kui majanduslik/poliitiline. - Sotsiaalsete struktuuride sallivus konflikti suhtes on erinev. Konflikti lahendamine Ritualiseeritud viha ja stressi maandamine. Eriliste suhete (vältimissuhete, naljatlevate suhete) kujunemine. Lauluduellid (eskimod). Süüdistuste andmine kohtule. Süütuse vandumine. Rahvuslus ja selle uurimine Rahvustunnete ja nende väljenduste uurimine ajas ja ruumis. Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud. Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni Ernest Gellner
Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud.
kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt(1832 -1920) -Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste Sotsioloogia kui teadus
(kõik jagatakse grupi liikmete vahel võrdselt), kaubandus minimaalne (toodetakse ise), puuduvad käsitöölised (kõik teevad kõiki töid ise), puuduvad erinevused rikkuses, esiplaanil kollektiivne ellujäämine, poliitiline juhtkond formaalne (saadakse tänu individuaalsetele omadustele, mitte pärides vms). 2. Aiapidajad (kõplapõllundusega tegelejad); võivad küttida ja kala püüda, kuid harivad ka väikeseid põlde (aitab kaasa ellujäämisele), asustus tihedam; maaala väiksem, aga kogukond esimesest suurem, elukohta vahetatakse mõne aasta möödudes, toidu nappust esineb harva (komplekteeritum toiduhankimine), kaubandus minimaalne, spetsialiseerunud käsitöölisi väga vähe, erinevused rikkuses väikesed, poliitilised liidrid ajutised (Suur Mees). 3. Karjakasvatajad asutustihedus madal, kogukond väike, rändlev või poolrändlev eluviis, vajavad loomi ja karjamaad (sellepärast peavad rändama), tihti esineb toidunappust (kuna ühekülgne
Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset?
LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE. Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik, perekond ja kogukond, nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome,
2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib?
- Väljenduvad kaudselt kollektiivses ja individuaalses käitumises, k.a. vestluskäitumises - Varjatud vääritimõistmiste allikad Kultuurimudelid: - Üldistavad pakuvad vaid põhiparameetrid - Analüüs võiks liikuda konkreetsemale tasandile - Üldistustele lisaks vajalik oskus teiste kultuuridega suhelda Kultuuridevahelised erinevused: - Paljud lähenemised kultuurile liiga essentsialistlikud - Oluline olla teadlik, et kultuur on kompleksne ja dünaamiline Interkulturaalne pädevus: - Chen ja Starosta (1998) vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega - Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi - Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Euroopa liidu kohus (Curia): Üldkohus, Avaliku teenistuse kohus (erikohus), Euroopa kohus 2. Majandus- ja sotsiaalkomitee ülesanded ja struktuur ja Regioonide Komitee ülesanded ja struktuur 79-80 - Kaks mõjukat komiteed komitoloogia all. Majandus ja sotsiaalkomitee - ei oma otsest mõju Komisjonile. Kujundab "poliitilist atmosfääri". Hea platvorm lobitööks. Tavaliselt võtab kokku erinevaid arvamusi. Komisjonil on raske omada ühtset nägemust probleemi kohta. Liiga palju osapooli. Samas, väga aktiivne - 100 tellitud raporti ja 100 omaalgatusliku raporti aastas. Ülesanded: 1) Tegeleb aktuaalsete teemade ja probleemide kohta aruannete väljaandmisega. 2) hoiab kontakti delegeerimise abil teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega 3) üritab edendada erinevate osapoolte omavahelist
nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad, et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng, mis viib massilise poliitilise osalemiseni. Daniel Lerner on arvamusel, et ülejäänud maailm peab võtma üle läänelikud modernismi vaated, et jõuda arenguni. Peab suutma teistele kaasa tunda, massimeedia on tema arvates tähtis selles, see aitab ennast suhestada teistega.
On olemas ka riike, kus ei ole välja kujunenud selget riigikäsitlust Näit: Mõnedes Aafrika riikides baseerub riigijuhtimine traditsioonile või lihtsalt valitsejate tahtele. 10 11 RAHVUS Rahvuse kontseptsioonil on pigem psühholoogiline ja emotsionaalne alus, kui legaalne või funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril, geograafilisel ruumil, religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega. Näit "meie" vs "nemad" Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas.
erinevad on neil siiski mingi sarnane toimimise mehhanism. Püüdis tuvastada struktuurseid (sotsiaalsete struktuuride üldkehtivaid põhielemente) mudeleid, mis oleksid sarnased kõikides ühiskondades. Varjatud sarnasus. Ei peaks väga kuulama, mida räägid inimesed erinevates ühiskondades, milline nende kultuur on. Oluline pole see, mida inimesed ise taipavad oma kultuuri kohta, vaid mitteteadvustatud tasand, sellest tuleb välja mingi ühtsus. Selle uurimiseks, ei küsi, mida inimesed arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri põhjalikult ja selle põhjal uurime välja, varjatud struktuuri. Need kultuurisüsteemid, mida saab vahetult dokumenteerida on inimmõistuse alateadusliku struktuuri pinnapealsed väljendused. Oluline on minna sügavuti ja teha struktuur selgeks. Kõige olulisem on struktuursuse otsimine, lõppeesmärk on avastada mingi reeglistik, algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste olemust ja arengut. Kui see avastatakse saab
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega. Hälbekäitumine käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega. Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 42. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
