Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsiviilõiguse objektid e. esemed tsüs §§ 48 - 66". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
päraldis, vallasasi, kinnisasja, asjast, peaasja, kinnisasi, märkmed, asjale, dokumendid, masinad, püsivalt, saadused, tsiviilõiguse, hüved, piiritletud, kasutamisel, koostisosa, objektiks, maatükk, mõõdu, valitseda, tahtel, omandis, osasid, kasutatava, teenib, seadmed, piiritlemata, tööriistad, hüvitamine, viljad, saadavad, hüvitamistASJA OSAD JA PÄRALDISED Oluline ja mitteoluline osa TsüS § 53. Oluline osa a) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. b) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus: Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus Asi on kehaline ese; või õigused Asju liigitakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad Kinnisasi maatükk e maapinna piiritletud osa Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2. Asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused - ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud
· Vähemalt 18-aastased, kelle teovõime pole piiratud vaimse tervise tõttu · Vähemalt 15-aastane, kelle teovõime on laiendatud vastavalt TSüS §9 alates 1.7.2002 Abiellumine ei mõjuta teovõimet. Piiratud teovõimega isikud · alla 18-aastased. Jagunevad omakorda kolmeks: o alla 7-aastased o 7-18 aastased o 15-18 aastased · vaimse puudega §8 lg 2 objektiivselt piiratud teovõimega, kuna nad püsivalt ei saa oma tegudest aru. Vanas TsüSis oli vaimselt haigele teovõimetuse tunnistamist vaja kohtu poolt; nüüd enam mitte - see kaitseb vaimselt haige isiku huve. Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui
7 · Vähemalt 18-aastased, kelle teovõime pole piiratud vaimse tervise tõttu · Vähemalt 15-aastane, kelle teovõime on laiendatud vastavalt TSüS §9 alates 1.7.2002 Abiellumine ei mõjuta teovõimet. Piiratud teovõimega isikud · alla 18-aastased. Jagunevad omakorda kolmeks: o alla 7-aastased o 7-18 aastased o 15-18 aastased · vaimse puudega §8 lg 2 objektiivselt piiratud teovõimega, kuna nad püsivalt ei saa oma tegudest aru. Vanas TsüSis oli vaimselt haigele teovõimetuse tunnistamist vaja kohtu poolt; nüüd enam mitte - see kaitseb vaimselt haige isiku huve. Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui
käivad nn asjadega kaasas (mitte nagu võlaõigused, mis kehtivad konkreetsete isikute vahel ja ei kandu automaatselt üle kolmandatele isikutele). Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes, kes selle (kinnis)asjaga mingisse õigussuhtesse astuvad. Asjaõigused on üldjuhul üleantavad (nagu ka võlaõigused) nt omand. Piiratud AÕ-d liiguvad aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud individuaalne tunnus; äratarvitatavad sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise
ona võetud iseseisvad ja pikaajalised õigused). Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav. Nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..) Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav). Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjast vaid kinnis ja vallasasjast lähtudes. Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatükk, vallasasjadeks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lõiked1,2). Tuleb täpsustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad. Vallas asjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad asju määratakse käibes arvu mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused mis eristaklsid neid teistest sama liiki asjadest
kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.
a seoses võlaõigusseaduse jõustumisega. Muudatused jõustusid 1.juulil 2003.a. Asjad on kehalised esemed (objektid). Õigused ise on ka isikute poolt kasutatavad, loovutatavad ja realiseeritavad, kui ei ole tegemist isiklike õigustega või perekonnaõigustega. Õiguste esemeks võivad olla ka muud hüved (nt leiutised). Kehaliste esemetena võib käsitleda kõiki esemeid, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad. Asi on see mis on haaratav. Asi ei ole ka elava inim keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll asjana kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed. Asjaõigused saavad reeglina tekkida asjadele ja erandina õigustele; ka valdus võib tekkida ainult asjadele. Õigusliku reguleerimise esemeks võivad olla ka asjade kogumid või kogu vara, mis samuti kuuluvad ,,õigusobjektide" laiendatud mõiste alla.
14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31
vajaliku raha omandi), teiseks käsutustehingut, millega ajalehemüüja annab ostjale ajalehe omandi üle, ning kolmandaks teist käsutustehingut, millega ostja annab lehemüüjale üle kokkulepitud rahasumma. 7. Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes? 8. Mis on asja oluline osa? § 15. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks 9. Mis on päraldis? TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi
Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Vallas- ja kinnisasjade puhul realiseerub publitsiteedi printsiip kinnistusraamatus. Igaüks saab järele vaadata kellele kuulub see vallas- v kinnisasi. Publitsiteedi printsiip realiseerub läbi valduse. 3. Määratletuse põhimõte - kõik õigusmuudatused asjaõiguses saavad toimuda konkreetsete esemete suhtes. 4. Numerus clause printsiip ( закон закрытого перечня )- seadus ütleb, et meil on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende
50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59. Kust tuleb tsiviilõiguse mõiste? Rooma õigusest ius civile 60. Mis on iuc civile? Rooma kodanikele kuuluv õigus, ehk kviriitide õigus 61
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis
üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik? 1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin 2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha 4. Õigussuhte sisu: Urmo ja Kaarle – Urmol on kohustus raha üle anda; õigus saada auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto. 5. Kes on auto omanik ehk abstraktsiooni printsiip- auto on vallasasi. Kokkulepe oli, et Urmo saab auto omanikuks, kaasuses pole öeldud, et võtmed ehk siis valdus anti üle. Siin on Kaarle omanik. Kaarle ja Merlini vahel oli kokkulepe, valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime. § 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja. Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada. Õigusvõime teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid ajsadest
Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded. Miinimumkapitalinõue on 25 000 eurot. tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse, teenuste kasutamise jms kaudu. Äriühingute kõrval käsitleb ÄS ettevõtjatena ka oma nimel püsivalt majandustegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid (füüsilisest isikust ettevõtjad). Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused, kohustused. Mittetulundusühinguid reguleerib mittetulundusühingute seadus. Mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
viibida, veekogust kala püüda, metsas seeni või marju korjata jne. Kinnisomandiga seotud küsimused tekivad näiteks kinnisvara soetamisel, naabriga vaidlusel ning isegi metsas erateele sattudes. Siin kohal tasub otsida vastuseid kinnisomandi kitsendustest. Riik on seadnud kinnisomandile teatud kitsendused ning piiranud selle ulatust. 3 1. KINNISOMAND Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomand on kinnisasja kuulumine kindlale isikule seaduslikul alusel. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandega. Vallasajade juures on omandi ulatus ja piirid määratud ajsa suuruse ja olemusega. Kinnisasjade juures on olukord teistsugune. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad ja seetõttu ei ole nende piirid looduse poolt määratud. Vältimatud on ka kinnisasjade omavahelised mõjutused. Õiguskorra jaoks on olulised ülesanded reguleerida kinnisasjade piiritlemine ja määrata omandi sisu neis
Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktid võivad olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed, sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi
!!!! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49. Asja mõiste (1)Asi on kehaline ese.!!!! (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Vara ja ettevõtte ei ole sünonüümid. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt
maalides ei ole meil otseselt eesmärgiks luua endale nt autoriõgusi, mis tekivad automaatselt (autor loob kunsti ja automaatselt tekivad autoriõigused) , valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime. § 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja. Kui loomadel oleks õigus- ja teovõime, omandaksid nad asja staatuse asemel isiku staatuse.Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada. Õigusvõime (lad k. caput) teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid asjadest. Füüsiline isik on inimene. Füüsilise isiku õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Lõppeb registrist kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusest sätestatud ajast. Lõppeb seadusega sätestatust ajast.
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. 21. Asi on kehaline ese. Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi. Asja liigid: 1.Kinnis- ja vallasasjad 2.Asendatavad asjad 3.Äratarvitatavad asjad Asja osad: 1. Asja oluline osa- koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 2.Kinniasja olulised osad – sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, asvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks.
14. Tsiviilõiguse esemed on ... asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. §48 TSÜS 15. Mis on esindusõigus ja nimetage erinevad esindusõiguse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. §117.(1) TSÜS Volitus ja seadusjärgne esindusõigus §117.(2) TSÜS 16. Subjektiivne tsiviilõigus on ... juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist 17. Päraldis on ... Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. §57.(1) TSÜS 18. Mis on eksimus? Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. §92.(1) TSÜS 19. Millised asjad ei saa olla õigusobjektideks? Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk) Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene. 20. Mis on hõljumisaeg?
Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Vara-isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all (ärinimi e. firma). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.
"valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive.
Avalikkuse põhimõte Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asjade liigitamine: -kinnis(maatükk)- ja vallasasjad(asi, mis ei ole kinnisasi) -asendatavad asjad (vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu v kaalu järgi) -äratarvitavad asjad (vallasasi, mis lakkab olemast või võõrandatakse. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa eraldada. Asi ja selle osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad(mets, ehitis, vili) Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldise ja peaasja vahekord on oluline. Kinnisajsa omandamise ja valdamise dokumendid on asja päraldised.
olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93)
ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik? 1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin 2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha 4. Õigussuhte sisu: Urmo ja Kaarle Urmol on kohustus raha üle anda; õigus saada auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto. 5. Kes on auto omanik ehk abstraktsiooni printsiip- auto on vallasasi. Kokkulepe oli, et Urmo saab auto omanikuks, kaasuses pole öeldud, et võtmed ehk siis valdus anti üle. Siin on Kaarle omanik. Kaarle ja Merlini vahel oli kokkulepe, valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. Miks jaguneb eraõigus kolmeks : erinevad põhimõttet Kohtupraktika on õigusallikas. Sellega arvestatakse. Miks on tava õigusallikas ? Kõike ei ole võimalik reguleerida, sp võetakse kasutusele tava Tsiviilõiguse üldosa
Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid selle õiguse teostamisele (piirangud peavad olema sätestatud seaduses) vt. PS § 32. Mõiste elemendid:
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline
seletuskiri, lk 40). Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Eestkoste teostamine Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete täitmiseks. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust jms (PKS § 187). Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus, nagu see oli ka Eestis enne II maailmasõda. (1995.a PKSi kohaselt tegi seda eestkosteasutus.) Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkoste täisealise üle
korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium)
annaabi.ee 
