Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsiviilõiguse objektid e. esemed tsüs §§ 48 - 66 (0)

1 Hindamata
Punktid




KM219 Kersti Annok Tsiviilõiguse objektid e. ESEMED tsüs §§ 48 - 66 LIIK ese asi kinnisasi vallasasi asendatav asi äratarvitatav asi oluline osa § 48 49 50 50 51 52 53 MÕISTE Asjad, õigused ja
muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Kehaline ese, mida saab välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ja mida saab VALITSEDA ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale  Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), käibes koos oma oluliste osadega (ehitis, mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. MÄRKMED Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja
omaduse, samuti vastupidi. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mis kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.


LIIK kinnisasja osad ehitise osad mõtteline osa päraldis dokumendid päraldisena majandus- või kutsetegvevuses kasutatava kinnisasja päraldised põllumajandusliku kinnisasja päraldised § 54 55 56 57 58 59 60 MÕISTE Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja
koristamata vili. Asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. Muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. Muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinv entar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. MÄRKMED Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta.


LIIK päraldamise lõppemine kasu kulutused kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel eseme väärtus vara mõiste § 61 62 63 64 65 66 MÕISTE Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. (1) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). (2) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused + tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. (3) Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, + tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.    Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;   2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;   3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind
(turuhind).   Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik MÄRKMED Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast.
Tsiviilõiguse objektid e-esemed tsüs §§ 48 - 66 #1 Tsiviilõiguse objektid e-esemed tsüs §§ 48 - 66 #2 Tsiviilõiguse objektid e-esemed tsüs §§ 48 - 66 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkerstii Õppematerjali autor
ese, asi, kinnisasi, vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi, oluline osa, kinnisasja osad, ehitise osad, mõtteline osa, päraldis, dokumendid päraldisena, majandus- või kutsetegvevuses kasutatava kinnisasja päraldised, põllumajandusliku kinnisasja päraldised, päraldamise lõppemine, kasu, kulutused, kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel, eseme väärtus
vara mõiste, ettevõte


Sarnased õppematerjalid

ASJA OSAD JA PÄRALDISED
4
docx

ASJA OSAD JA PÄRALDISED

ASJA OSAD JA PÄRALDISED Oluline ja mitteoluline osa TsüS § 53. Oluline osa a) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. b) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatüki

Asjaõigus
Asjaõigus
8
doc

Asjaõigus

1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused ­ on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte ­ tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul ­ kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul ­ valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus:

Õiguse alused
Tsiviiliguse konspekt
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus

Tsiviilõigus
Tsiviilõigus
39
doc

Tsiviilõigus

Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile ­ tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria ­ tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2

Õigus
Asjaõiguse konspekt
16
docx

Asjaõiguse konspekt

vahel ja ei kandu automaatselt üle kolmandatele isikutele). Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes, kes selle (kinnis)asjaga mingisse õigussuhtesse astuvad. Asjaõigused on üldjuhul üleantavad (nagu ka võlaõigused) nt omand. Piiratud AÕ-d liiguvad aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud ­ individuaalne tunnus; äratarvitatavad ­ sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis ­ iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise majandusliku eesmärgiga ja teenib peaasja; Peaasi ­ Nii kinnis- kui ka vallasasi); 1.1.3. Asja osad

Asjaõigus
Õigusõpetus VII - tööõigus
6
doc

Õigusõpetus VII - tööõigus

See esitatakse teisele poolele ehk teisele tsiviilõigus subjektile ehk ostjale. Aegumistähtaega võub poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi.(§poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuid mitte enam, kui 10 aastani). Kui kohustuslik isik rikkus oma kohustusi teadlikult, siis tähtaeg lüheneb ? Asjaõigus Asja mõsite ja liigid Asjaõigusseadus (AÕS) Tsiviilüldosaseadus (TSÜS) Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiline õigusaktiks on asjaõigusseadus ja selle seaduse §5 järgi on asjaõigused omad (omandiõigus), piiratud asjaõigused(servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostu eesõigus ja pandiõigus) Asi on kehaline ese. Esemena on seadused defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks

Õigusõpetus
ASJAÕIGUSE konspekt
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1

Asjaõigus
Asjaõigus
12
doc

Asjaõigus

eelnõu võrdlemine praegu Eestis kehtiva seadusandlusega keelekasutuse ja terminoloogia osas. Kõige tähtsamad muudatused kinnispandi osas. Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 9.juun 1993.a ning jõustus 1.dets 1993.a koos kinnistusraamatuseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusega. Seadust muudeti 1.juulist 2002.a seoses võlaõigusseaduse jõustumisega. Muudatused jõustusid 1.juulil 2003.a. Asjad on kehalised esemed (objektid). Õigused ise on ka isikute poolt kasutatavad, loovutatavad ja realiseeritavad, kui ei ole tegemist isiklike õigustega või perekonnaõigustega. Õiguste esemeks võivad olla ka muud hüved (nt leiutised). Kehaliste esemetena võib käsitleda kõiki esemeid, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad. Asi on see mis on haaratav. Asi ei ole ka elava inim keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun