1934. aastal sai Hitlerist riigipea. Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Vallandus juutide hävitamise pidurdamatu kampaania. Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja järel sõlmitud Versaille'si rahulepingut sakslaste jaoks alandavaks, välispoliitikasse. Saksamaa alustab kiiret relvastumist, viib oma väe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni, annekteerib 1938 Austria, nõuab seejärel Tsehhoslovakkialt Sudeenimaad ja saab selle Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuse mahitusel (Müncheni kokkulepe). 1939 annekteerib Saksamaa kogu Tsehhimaa. Sama aasta 1. septembril tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja. Sõda algas Saksamaa jaoks edukalt, kuid peagi hakkas Saksamaa oma ülekaalu kaotama. Rahva usk sõja otstarbekusse hakkas kaduma. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud.
vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks Hitleri eesmärgiks oli SuurSaksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini Rooma teljele 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks.
Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe
eluruumi. Jaapanlased tahtsid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ning sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla võtta. Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal. Kõigepealt hakkas tegutsema Hitler. Ta okupeeris Austria, mis ei osutunud väga keerulisest, sest Austrias oli küllalt sakslasi, kes olid Hitleri meele järele. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse anslussiks. Järgmiseks nõudis ta Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased  põhiliselt Sudeedimaa. Suurbritannia peaminister pakkus välja kokkuleppe, mis sõlmiti aastal 1938 Müncheni kokkuleppena. Sellega liitusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia. Saksamaa sai sellega loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. Kuid aastal 1939 vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia
vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuna kummalgi riigil polnud otsest põhjust Saksamaad rünnata, jäi see suurriik esialgu puutumata. Saksamaa oli huvitatud ka Poola ja Tsehhoslovakkia okupeerimisest. Müncheni kokkulepe 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid saksa rahvusest inimesed. Peagi muutus olukord väga pinevaks. Sõjaks valmistusid nii Tsehhoslovakkia, Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Relvad pandi aga peagi kõrvale, kuna Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, millega lootis vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aastal 29. septembril sõlmiti Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel kokkulepe, mille kohaselt sai Saksamaa
poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni  Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti
Selle käigus okupeeris Saksamaa Austria ja riigi juhuks määrati Arthur Seyss-Inquart. Suurbritannia küll lootis järelandmistega Saksamaa indu vähendada, kuid tagasi vaadates see siiski nii ei läinud. Prantsusmaal aga ei olnud julgust üksi sõtta astuda. Seega käitusid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa valesti, kui ei püüdnud Hitlerit takistada vaid andsid talle järele, kuna oli näha, et Hitler liigub sõja poole. Lisaks nõudis Hitler 1938. aastal Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist, mille tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Olukorra lahenduseks sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia 29.septembril 1938. aastal Müncheni kokkuleppe. Selle alusel sai Saksmaa loa okupeerida Sudeedimaa ning püüti takistada kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 1939. aastal vallutasid sakslased aga terve Tsehhoslovakkia,
1.Austria ja Tsehhoslovakki okupeerimine saksamaa poolt. Hitleri eesmärgiks sai suursakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3
13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss Selle kinnitamiseks korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust Austria 1938. aasta märtsis Müncheni sobing Hitler valmistus ründama Tsehhoslovakkiat, kellel oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga Nõudmised lükati tagasi ning Tsehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustasTsehhoslovakkial loovutama Sudeedimaa Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega
võitjariikide kehva välispoliitilist tegevust ära. Õigustamata jääb järelandmine liitlaste poolt, kes ei läinud Saksamaa vägedele vastu, kui need ,,nö" põlised Saksamaa alad hõivasid. 1936. aastal viis Saksamaa oma väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni, kuid Prantsusmaa ei teinud selle takistamiseks midagi. Samuti ei tehtud midagi kui Austrias anschluss korraldati ja Austria Saksamaaga liideti. 1938. a. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Kas Eesti, riik kus 25% elanikkonnast on vene rahvusest, oleks nõus sellega, kui Venemaa selle okupeeriks, väites, et sealsed Venelased tahaksid oma kodumaal elada? Just samapalju, kui on Eestis venelasi, oli ka Tsehhoslovakkias sakslasi. Kui Saksamaa osa Tsehhoslovakkiast okupeeris, otsustasid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia hoopis Müncheni kokkuleppe sõlmida, millega sai Saksamaa loa okupeerida Sudeedimaa
Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia oma järelandmistega lootis sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Detsembri 18. Päeval 1940 "Operatsioon Barbaros"  rünnak Nõukogude Liitu 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks
1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisatsiooni.Euroopa seisis taas sõja lävel.Briti peaminister N.Chamberlain sõlmis 29.sept.1938 Im, Prm,Sm ja Itaaliaga Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TsSlov loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse.(alistuti).Tsehhoslovakkia häving:23.märts.1939 esitas Sm ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse.1939 kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks Slovakkia
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe  Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini.
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa
Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia oma järelandmistega lootis sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. 1939. vallutasid Sakslased Tsehhoslovakkia. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa Poolalt sakslastega asustatud alade loovutamist. 1939. hakkasid soojenema Saksamaa ja NL suhted ning 23.08.1939. kirjutati alla
laiendamisest maailmas. Teise maailmasõja eel olid poliitilised suhted Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel äärmiselt keerulised. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. Ka Mussolini Itaalia pooldas anslussi. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutaamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid juba valmis sõjaks, kuid Suurbritannia peaminister otsustas leida lahenduse ilma sõjata. 1938. aastal 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega sunniti ka nõustuma Tsehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas
Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia oma järelandmistega lootis sakslaste indu vähendada ning Prantsusmaa ei julgenud üksi sõtta astuda. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks. 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. 1939. vallutasid Sakslased Tsehhoslovakkia. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa Poolalt sakslastega asustatud alade loovutamist. 1939. hakkasid soojenema Saksamaa ja NL suhted ning 23.08.1939. kirjutati alla
Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis tsehhoslovakkialt sueedimaa · Asus looma uut lennu ja sõjalevastikku loovutamist,ähvardades sõjaga. TS loobus ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 sept 1938 · Sõlmis inglismaaga kokkuleppe et sakslased sõlmisid Ing,Prant,Itaala,Saksa Münchenis said õiguse suurendada sõjaväe arvu. kokkuleppe,mis kohustas TS voovutama
liikuda uue maailmasõja suunas, kuigi oli juba ilmselgelt näha, et mida rohkem järele anda, seda suuremaks muutub oht Saksamaa poolt. Hitler oli saanud suurt innustust sellest, et lääneriigid midagi ette ei võta ning tema järgmiseks sihiks sai Tsehhoslovakkia, mille äärealadel elas üle 3 miljoni sudeedisakslase. Seal oli ka väga tugev natsi organisatsioon ning sellele Hitler appeleeriski. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sudeedimaa loovutamist. Lepituspoliitika tipphetkeks saigi 29. septembril 1938. aastal toimunud Müncheni konverents, mille eesmärgiks oli arutada Tsehhoslovakkia küsimust. Seal osalesid Saksamaa- Hitler, Itaalia- Mussolini, Inglismaa- Chamberlain ja Prantusmaa- Daladier. Ainuke, keda kohal polnud oli Tsehhoslovakkia ise, sest nemad oleksid ilmselgelt selle vastu olnud, mis oleks takistanud lepituspoliitika ajamist. Konverentsil
tugevnenud, et alustas maailmavallutusplaanidega. 1938 veeb esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austra pidi alistuma. 13. märts marssisid sks väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Ska-ga (ansluss). 4. aprillil korraldati liitumise kinnitamiseks rahvahääletus (sks salapolitsei järelvalve all). 1938 sept nõudis Sks Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades muidu sõjaga. Tsehhoslovakkia keeldus ja kulutas välja moblilisatsiooni. (Sks ei saanud otse Tsehhoslovakkiat rünnata, sest tal oli leping Pr-ga, Sudeedimaa kaudu sai, sest sai ettekäändeks tuua seal elavate skslaste tagakiusamise). Lääneriigid lootsid Hitleriga Sudeedimaa asjus endiselt midagi kokkuleppida, et sõda vältida. 1938 Ing, Pr, It, Sks sõlmisid Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama
Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi. Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral sõjaga, aga sellest hoolimata lükkas Tsehhoslovakkia pakkumise tagasi. Lääneriigid lootsid ikka veel sakslastega kokku leppida ja 29 september 1938 sõlmisid inglismaa, prantsusmaa, itaalia ja saksamaa Mücheni kokkuleppe , millega riigid sundisid Tsehhoslovakkiat sudeedimaad loovutama, aga pidi tagama ülejäänud riiigi puutumatuse. Tsehhid olid vastu, aga kuna nad ei julenud vastu astuda, siis nad alistusid. Lääneriigid olid
Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi lihtne, kuid keegi ei astunud tema vastu välja. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maada, milleks valis Kesk-ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslo. oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mis täh. et tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid kiusanud. Sept. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslo. lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Ingl, Prant, It ja Sx Münchenis kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tsehhoslovakkia puutumatuse
-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939
Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida- Preisimaad Saksamaast. Talvesõda - Sõda NSV Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast (1939 - 1940) lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia  Vahemeri sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon. Jaapan  Ida-Aasia ühtne majanduspiirkond. 2
rahvahääletus, mis näitas rahva toetust ühinemisele. Ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. 3) Müncheni sobing ja Tsehhoslovakkia häving Hitler valmistus peale Austria vallutamist ründama järgmist maad, milleks oli Tsehhoslovakkia. Sellel riigil oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mispärast tema ründamine oleks terve Euroopa sõtta paisanud. Hitler kasutas ründe ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. September 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud diktaatorile vastu hakata ja alistusid. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule ja viis oma väed klaipedasse. 14
Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Austriale ultimaatumi- natside vabastamine ning nende juhti määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ning järgmise päeval teatati Austria liitumist Saksamaaga  Ansluss. Korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud aga olid ärevad, vastu oli ainsana Mehhiko. 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Suudedimaa loovutamist tuues ettekäändeks,et tsehhid olevat Suudedimaal elvaid sakslasi kiusanud, keeldumise korral ähvardas sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses Briti peaminister Chamberlain. 29.sept.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe :
Euroopa sõja künnisel. MRP. Sõda Euroopas 1939-1940 1934 - Saksamaa ja Poola sõlmivad mittekallaletungilepingu 1936 - Saksamaa hõivab demilitariseeritud Reinimaa Chamberlain (GBR) arvas, et rahu Euroopas on võimalik päästa teatava järeleandlikkusega Hitleri suhtes, püüdis selles veenda ka prantslasi. 1938 - Hitler saab Austria Saksamaaga liidetud 1938 - suurriikide esindajate kohtumine Münchenis (Tsehhoslovakkiat ei kutsutud) - Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa Saksamaale, ka Poola ja Ungari said Tsehhoslovakkialt valdusi 1939 - Hitler annekteerib tsehhide asuala, ettekäändeks tsehhide ja slovakkide vahelised vastuolud 1939 - Böömi ja Määrimaa Saksamaale 1929 - Mussolini liidab Itaaliale Albaania 1939 - Suurbritannias üldine sõjaväekohustus 1939 - MRP NSVL ja Saksamaa vahel Stalini eesmärk - sõda, mis Euroopa riikide arvel pidi suurendama NSVL-i liitriikide arvu
Austria alistus. Teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Lääne suurriigid ei söendanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida. Müncheni sobing Austria ansluss tekitas demokraatlikes maades ärevust. Hakati mõistma Hitleri ohtlikkust, samas ei söendatud ta vastu välja astuda. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus ründama Kesk-ja Ida-Euroopa ainsat demokraatlikku riiki- Tsehhoslovakkiat. Sept 1938 nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas nõudmise tagasi. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selle suunas Briti peaminister Chamberlain. 29. sept 1938 Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel Müncheni kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkiale puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu astuda. Tsehhoslovakkia häving
Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätte.2.Austria arreteerimine ehk anslus-1938 märts okupeerimine saksa poolt. Rahvaküsitlus Austrias ja kõik olid poolt. 2. Müncheni sobing- sept 1938, Rahvusvaheline nõupidamine. Sudeedimaa taheti võtta Tsehhoslovakkialt ära. Kutsuti kokku Müncheni nõukogu: Chamberlain-(Suurbritannis peaminister), Mussoliini(Itaalia riigipea), Hitler(Saksa riiggipea), Daladier(Prantsuse peaminister). Saksa saab Sudeedimaa alad endale. Okupeerib kogu Tsehhi. Slovakkia jääb endaette riigiks aga sültub täielikult Saksamaast. Samal ajal sõlmib Saksa hoopis NSVL-ga lepingu: Molotovi-Ribbentropi pakti-23 aug 1939a. See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa
suutnud agressorile vastu seista ja alistus. Pealegi meeldisid paljudele austerlastele natsid. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja liideti Austria Saksamaaga - ansluss (liitmine). Lääne suurriigid ei söendanud protestida. Hitler valmistus Tsehhoslovakkiat ründama. Tsehhoslovakkial oli aga kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga - oht, et kogu Euroopa paiskub sõtta. Ettekääne ründamiseks Hitleril: tsehhid kiusavad Sudeedimaal elavaid sakslasi taga. 1939 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ähvardades sõjaga keeldumise korral. Tsehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. septembril 1938. a sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Müncheni kokkuleppe - Tsehhoslovakkia loovutab Sudeedimaa, aga ülejäänud jääb puutumatuks. Kui otsus vastu võeti juubeldas rahvas. Saksamaa jaoks oli Müncheni leping märk lääneriikide nõrkusest. 23. märts 1939 esitas Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viis oma väed Klaipeidasse. 14
aastast, tänu oma võimutäiuse kasvule intensiivsemalt aga 1934. aastast. 19. augustil 1939 teatas Stalin Hitlerile, et kui viimane tungib poolasse, ei jää Nõukogude Liit mitte ainult neutraalseks, vaid ka abistab Saksamaad. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. Ribbentrop tuli Moskvasse ja 23. augustil kirjutas ta koos Vjatseslav Molotoviga alla poola vallutamise paktile. Müncheni kokkulepe (1938) · 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. · Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe,
· Hitlerit toetas ka Mussolini Itaalia · Austerlaste hulgas oli tol ajal palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühendamist Saksamaa pilku hakkasid juba köitma ka Tsehhoslovakkia ja Poola · Tsehhoslovakkiale kuuluva Sudeedimaa elanikkonna enamiku moodustasid sakslased · Poolale olid pärast I MS-i loovutatud ulatuslikud endisele Saksa keisririigile kuulunud maad. Müncheni kokkulepe (1938) 1938 sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale otsustas leida Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain. · Ta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. · 1938.aasta 29
22. 1938-39 aasta sündmused Euroopas (Ansluss, München, Tshehhoslovakkia) 1938.aasta märtsis ansluss ; Austria liitumine Saksamaaga, mis oli võimalik sest: · Austrias olid natsid, kes toetasid Saksamaad ja olid liitumisest huvitatud. · Inglismaa ja Prantsusmaa ei sekkunud vahele,vaid lasid sellel juhtuda. Mittevahelesegamise poliitika- arvasid, et Saksamaale vastu tulles hoitakse ära sõda. · Kaardilt kadus Austria. 1938.aasta sügisel hakati nõudma Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Argumendiks: sealseid sakslaseid kiusati taga Sudeedisakslased- sakslased, kes elasid Tsehhoslovakkias. · 29.september toimus Müncheni konverents; seal osalesid: Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa. Nad otsustasid, et Sudeedimaa tuleb üleanda Saksamaale. Poolakatega asustatud alad hõivas Poola, ungarlastega asustatud alad hõivad Ungari. · aasta märtsis Tsehhoslovakkia likvideeriti. · läänepoolne osa (tsehhid) liideti Saksamaaga
Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist  märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anslussiks) Kuidas võimalik: 1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist 2)Itaalia toetas 3)Ingl lepituspoliitika 4)Pranstsusmaa nõustus Saksamaaga 1938 sügisel nõudis Sm Tsehhoslovakkialt(hakkas valmistuma sõjaks) Sudeedimaad  elasid sudeedisakslased. *Prantsusmaa kutsus reservsõjaväelised sõjaväkke *Ingl pani valmis laevastiku *Müncheni konverents(Sm,Ita,Pr,Ingl) 19.09.38 kokkulepe  otsustati, et Sudeedimaa Sm'le Ungari ja Poola sai Tsehhoslovakkia'lt oma rahvastega asustatud maad endaga liita 1939märts Sm okupeeris Tsehhoslovakkia läänepoolse(Böömi-Määri protektoraat) osa, kus elasid tsehhid ja liitis selle endaga
Pärast koloniaalsüsteemi lagunemist 1960. aastatel valis osa iseseisvunud kolooniaid samuti mittekapitalistliku arengutee. Neid nimetati sotsialistliku suunitlusega riikideks. PILET 13 1. Müncheni kokkuleppest- MRP-ni Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama
okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka "anschlussiks" (saksa Anschluss 'liitmine'). Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Müncheni kokkulepe (1938) 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks  Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa
Lepingud olid valminud lõplikult Pariisi rahukonverentsil 1946 (võttis osa 21 riiki) ja kirjutati alla 10.veebruaril 1947 Pariisi rahulepingud. Territoriaalse muutused Euroopas (vt. Laar lk.6, Fjodorov lk.38) - Rumeenia - taastati 1940.a. piir, ilma Bessaraabia ja Põhja-Bukoviinata, kuid sai Ungarilt tagasi Transilvaania - Bulgaaria jäi 1938.a. piiridesse - Ungari 1938.a. piiridesse, kuid osa territooriume Tsehhoslovakkiale, samas võeti Tsehhoslovakkialt Taga-Karpaatia Ukraina ja selle sai NSVL - Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa)
3) lakkas olemast Osmani impeerium, suur osa tema valdusesse kuulunud aladest anti mandaataladena Inglismaa ja Prantsusmaa valitseda, Türgi riigile jäi vaid Väike-Aasia poolsaar ja Istanbuli ümbrus, 4) Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, osa alasid Belgiale ja Taanile, osa alasid Poolale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, 5) Vene riigist eraldusid ja said iseseisvateks riikideks Soome, Poola, Eesti,Läti ja Leedu Muudatused pärast II maailmasõda 1) Tsehhoslovakkialt võeti ära Taga-Karpaatia ja anti NSVLiidule, 2) Saksamaa pidi loobuma Oderist ida poole jäävatest aladest (anti Poolale)ja Preisi- maast (jagati Poola ja NSVL vahel), 1949. lõhestati Saksmaa kaheks: sotsialistlikuks SDV-ks ja demokraatlikuks SLV-ks, 3) Poola kaotas oma läänepoolsed alad, mis liideti Lääne-Ukraina nime all NSV Liiduga, 4) Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja okupeeriti NSVLiidu poolt, 5) Soome pidi loovutama NSVLiidule Karjala,
>võimu tugisambaks SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler (SS-ile allus Gestapo) > 1934 partei puhastamine e 'pikkade nugade öö' >1935 kehtestati üldine sõjakohustus >majanduses 4-aasta plaanid >1936 Locarno lepingu tühistamine (sissemarssimine Reini demilitariseeritud tsooni) >okt 1936 Berliin-Rooma telg >nov 1936 Antikomiterni pakt e koostöö Jaapaniga NSVL vastu >1936 olümpiamängud >alates 1936. a eesmärk eluruumi laiendamine (nt 1938 Austria, Sudeedima Tsehhoslovakkialt) >1938 kristallöö: võetakse ära juutide vara 8. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil NSV Liidus probleemid 20. saj alguses >Nikolai II valitsemisega olid rahulolematud: a) talurahvas (1861 >maaküsimus, talupojad pidid maad rentima) b)töölisklass /töötingimused) c)kodanlus (ei lasknud poliitilise võimu juurde)
poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni  Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti
1938. hakkas ta seda plaani ellu viima. Esmalt okupeeris ta Austria. Kuna austerlased sellele vastu ei hakanud, kuulutas Hitler Austria Saksamaa osaks(Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse anslussiks). Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning teda toetasid paljud. Kuna austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaa liitmist Austriaga, ei peetudki anslussi Hitleri vägivallateoks. Saksamaa pilku püüdsid aga juba Tsehhoslovakkia ja Poola. Kõigepealt nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Suurbritannia peaminister lootis päästa kogu Tsehhoslovakkia Hitleri võimu alla sattumist ning selleks sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega pidi nõustuma ka Tsehhoslovakkia, kelle jaoks oli leping karm. Lõpuks vallutas Saksamaa Tsehhoslovakkia ja Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud nende kaitseks välja. Sellega otsustas Müncheni kokkulepe sisuliselt seda Tsehhoslovakkia reetmiseks
1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga  Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad ja Saksamaad säilitama ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 15. märtsil hõivab Saksamaa siiski Tsehhimaa (Slovakkia eraldus päev varem) 23. märtsil 1938 hõivavad saksa väed Klaipeda piirkonna. 31
Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena.Tegelikult polnud Esimese Maailmasõja kapralil aimugi,mis jandi ta Stalin`i õpilasena kui nukuke kokku seab.........Värk sai välja öeldud Kõrgemate Sõjakoolide lõpuaktusel,,,,17.september 1939:.............me võitleme vaenlase territtooriumil,,,,selleks ,...olge valmis. Müncheni kokkulepe (1938) 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning
uuesti looma lennuväga ja sõjalaevastikku o Demilitariseeritud Reinimaa -> 1936 viis Hitler oma väed Reini tsooni o SM ei tohi ühineda Austriaga -> Hitler esitas Austriale ultimaatumi, et vangistatud natsid vabastataks ja nende juht nimetataks valitsuse eesotsa. Austria ei suutnus agressioonile vastu seista ja alistus o Sudeedimaa kuulub Tsehhoslovakkiale -> 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga, Tsehhoslovakkia keeldus ja kuulutas välja mobilisatsiooni o Poolale jääb juurdepääs merele -> 1929 tahtis SM tungida Poolasse, võtta neilt ära juurdepääsu merele Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 23.august 1939 - Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis koosnes 2 osast:
Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas
annaabi.ee 
