Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud?
Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass -Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida?
Versailles ’ rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931 . aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15 000 vabatahtlikku) . Ometigi alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning 1936. aastal viis ta väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1.septembril ründas Saksamaa Poolat, millega muutis ta Versailles’ rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda.
11. märts 1938. aastal toimus Austria anschluss . Selle käigus okupeeris Saksamaa Austria ja riigi juhuks määrati Arthur Seyss -Inquart. Suurbritannia küll lootis järelandmistega Saksamaa indu vähendada, kuid tagasi vaadates see siiski nii ei läinud. Prantsusmaal aga ei olnud julgust üksi sõtta astuda. Seega käitusid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa valesti, kui ei püüdnud Hitlerit takistada vaid andsid talle järele, kuna oli näha, et Hitler liigub sõja poole.
Lisaks nõudis Hitler 1938. aastal Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist, mille tõttu muutus olukord väga teravaks - Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Olukorra lahenduseks sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia 29.septembril 1938. aastal Müncheni kokkuleppe. Selle alusel sai Saksmaa loa okupeerida Sudeedimaa ning püüti takistada kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 1939. aastal vallutasid sakslased aga terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas, Suurbritannia ja Prantsusmaa ei teinud selles olukorras aga midagi.
Teisest küljest vaadates olid aga Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud ning asjakohased. Saksamaa majandus oli tänu sõjale ja sealt tulenevatele kulutustele ning suurtele reparatsioonidele niivõrd täbaras seisus, et oleks mõeldamatu olnud taaskord majandus sõjavarustuse tootmisele ümber orienteerida. Lisaks sõltusid ka teised riigid Saksamaa majandusest, kuna Saksamaa oli suurriik ning suhteliselt Euroopa südames ja mõjutas paljude teiste riikide käekäiku.
Lisaks olid Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud, kuna Saksamaa püüdis ka ise ajada rahumeelsemat poliitikat ning ka teised riigid ei olnud tegelikult sõjategevusest huvitatud. Hitler oli tõusnud võimule ilma vägivallata, mis näitab seda, et rahvas siiski soosis teda. Suurbritannial oli aga probleeme oma koloniaalvaldustega ning ka tema lootis rahule. Ka oli Hitlerit osav propaganda ning tänu millele omas ta rahva suurt poolehoidu.
Mina arvan, et Hitlerile tehtud järelandmised siiski ei olnud õigustatud, kuna üks järelandmine viis teiseni ning iga korraga sai Saksamaa ja Hitler jõudu aina juurde. Kui Inglismaa ja Prantsusmaa oleksid Saksamaad kohe alguses püüdnud takistada, oleks ta oma piire teadnud . Ta aga ei teadnud neid, kuna neid ei eksisteerinudki ning iga kord kui Hitler midagi tegi ja sellele ei järgnenud negatiivset vastukaja teiste riikide poolt, teadis ta, et võib ka edaspidi sama moodi käituda, ilma et midagi juhtuks. Lisaks hukkus nii järelandmiste kui ka nende tagajärjel puhkenud Teise maailmasõja tulemusena suur hulk süütuid inimesi. Seda ei saa aga kuidagi pidada õigustatuks, kuna minu jaoks on see julm ning inimsusevastane.
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud #1 Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristinKartsep1992 Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

Arutlus-Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud
1
doc

Arutlus: Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?

Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma

Ajalugu
Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule
2
doc

Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule?

Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Enne Teist maailmasõda, oli Euroopas väga ärev olukord- Hitler oli asunud kindlakäeliselt moodustama Suur Saksamaad ja lääne riigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga ajasid aastatel 1935-1939 lepituspoliitikat, lootuses Hitler maha rahustada. Majandukriisi tõttu mis kestis 1929 aastast kuni 1933 aastani tekitas väga ränki tagajärgi maailmas. Inglismaal ja Prantusmaal oli majanduskriisi tagajärjeks streikide sagenemine, tööpuuduse suurenemine ning ka tootmise ja turustamise vähenemine, mis viisid riigid väga halba olukorda. Nad ei olnud valmis uueks sõjaks, sest puudus vastav varustus ja valmisolek. Ka rahavas oli viimasest sõjast veel väsinud ning ei soovinud uut sõda. Hitleri võimule tulekuga 1933

Ajalugu
Miks puhkes II maailmasõda
1
doc

Miks puhkes II maailmasõda?

Nõukogude Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning oli ka vajadus end võimalike rünnakute eest kaitsta. Saksamaa ehk Hitleri eesmärk oli Suur-Saksamaa loomine, saamaks rohkem eluruumi. Jaapanlased tahtsid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ning sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla võtta. Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal. Kõigepealt hakkas tegutsema Hitler. Ta okupeeris Austria, mis ei osutunud väga keerulisest, sest Austrias oli küllalt sakslasi, kes olid Hitleri meele järele. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse anslussiks. Järgmiseks nõudis ta Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased ­ põhiliselt Sudeedimaa. Suurbritannia peaminister pakkus välja kokkuleppe, mis sõlmiti aastal 1938 Müncheni kokkuleppena. Sellega liitusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja

Ajalugu
Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja
1
doc

Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja

Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik

Ajalugu
Saksamaa tee teise maailmasõtta
3
doc

Saksamaa tee teise maailmasõtta

Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna

Ajalugu
Kordamine-Pärast esimest maailmasõda
3
odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

Väljapääsu nähti deflatsioonis-ringluses oleva paberraha hulga vähendamises. See plaan oli kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase. 8. Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud õlleputsi võttis Hitleri juhitud parteri uue kursi- püüdes võimule tulla parlamentaarseid võitlusvahendeid kasutades. Suur Depressioon pakkus Hitlerile võimalust rahva seas jälle populaarsust koguda-lubades kõigile kõike. Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks. Hitler keelustas kohe kõik parteid ja algas natslik propaganda. Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler saavutas tõesti edu Saksa majanduse tervendamisel, kasvas Saksa rahva usaldus tema vastu. 9

Ajalugu
II maailmasõda lahkamine
4
odt

II maailmasõda lahkamine

1. Mida kujutas endast Suur-Saksamaa idee? Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88);

Ajalugu
Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv
20
ppt

Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv

ADOLF HITLER Maiden Sinikalda 12c Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 aastal, Ülem- Austria väikelinnas Branaus. Ta oli tolliametnik Alois ja tema naise Klara neljas laps. Adolf Hitleri perekond pidi isa töökoha pärast tihti kolima. Oma leebesse emasse oli hilisem diktaator väga kiindunud, kuid oma isa pidas ta äkiliseks türanniks. Adolf Hitler soovis saada kunstnikuks,kuid tema isa tahtis, et ainsast ellujäänud pojast saaks ametnik. Haridustee 1805 aastal astus Adolf algkooli. Õppinud seal viis aastat, otsustas Hitler 1900. aastal, üheteistkümne aastasena, astuda Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Adolf Hitler lahkus reaalkoolist 1904. aastal liiga keskpäraste õpitulemuste pärast. Poiss oli ilustanud oma kehvasid õpitulemusi ning

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun