Ariadne lõng müütilise Kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa, Phaidra õde. Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne. Kilbiga või kilbil tagasi pöörduma võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahinus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil.
-kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4. Millised tuntumad eeposed valmisid Trooja sõja ainetel?
1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud tal koju seilata. 5. Millised olid Odüsseuse eksirannikud? -Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose
8. Loe tekst läbi. Vasta küsimustele. Toetu katkendile ja oma teadmistele. 6 punkti Trooja ehk Ilion asus Väike-Aasia rannikul. Sõjakäigust selle linna vastu võtsid osa paljud kreeka hõimud eesotsas oma juhtidega. Linn oli ligipääsmatu. Ta asus kõrgel künkal ja oli ümbritsetud kivimüüriga. Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks
Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi.
Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog. Pärit vaesest perest, juba lapsena huvitus Kreeka mütoloogiast. Unistuseks oli välja kaevata Trooja linn. Tegutses kaupmehena ja kogus varanduse, mille abil pühendus arheoloogiale. Asus "Iliase" abil Troojat väja kaevama ja leidiski 1873 muistse linna varemed, mida pidas Troojaks. Aitäh vaatamast! http://www.youtube.com/watch?v=enJYNuWBJ9g
Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus lks ise stta, et maksta ktte Hektorile, kes tappis Patroklose. Achilleus jttis Hektori surnukeha alles
2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib
2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja. Naiivne prints Paris sai asjast valesti aru,kui Menelaos ja Agamemnon Troojasse tulid. Menelaose tulek ei olnud mitte armastuse,vaid võimu pärast. Kuigi samas tuli Menelaos ka sellepärast,et saada tagasi naine,tema põhimõte oli selles,et kauneim naine oleks lihtsalt tema oma,mitte mingi naiivse printsi oma. Võib
väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj
mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte armastuses``, kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Paris armus Menelaose naisesse Helena, ning kuna ka Helena armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada. Nii kogusidki kokku Menelaos ja Agamemnon 1000 laevatäit sõjamehi, et minna ja tuua Helena tagasi ja samas ka vallutada Trooja. Paris oli noor ja naiivne prints, kes arvas, et Menelaos ja Agamemnon tulid Troojasse vaid Helena pärast. Tegelikult ei olnud nende tulek Troojasse üldsegi seotud armastusega. Menelaose uhkus oli lihtsalt riivata saanud, et üks noor prints tuleb ja röövib tema naise ära.
Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul
Käesolev pärit 18.saj Saksamaalt, kus tekkisid esimesed üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn. Aeneis Peategelane troojalane Aeneas, Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja. Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse. Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt Italiam fato profugus Laviniaque venit Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna Litora; multum ille et terris iactatus et alto ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga,
9. Miks on ,,Aristotelese poeetika" nii oluline teos? Pealkiri on eksitab. Selles teoses räägitakse kirjandusteoste psüholoogilistest aspektidest. 10. Miks inimese elu on üks rist ja viletus, nii väidab Hesidos. 11. Mis on epitaaf? Epitaaf võib tähendada hauakirja ja ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletust. 12. Kes on H.Schliemann? Müütide põhjal püüdis leida Troojat. Jõudis selleni, et müütides ja eepostes olevad kohad on olemas. 13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks. 14. 12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol
Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrh viskas muutusid naisteks. Uued inimesed olid targad ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. "Trooja sõda" räägib sellest, kuidas Trooja kuninga Priamose noorem poeg Paris sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd
Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Oidipuse kompleks- on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Trooja hobune Trooja hobune oli puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõuandel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Hiiglasliku hobuse sisse peitsid end kõige vapramad ja julgemad kreeka sõjamehed. Kreeklastest jäi maha veenev kõnemees Sinon, kes vaikset laagrit uudistama tulnud troojalastele seletas, et teda taheti ohverdada Athenale, ent tal õnnestus öösel põgeneda ja laevade lahkumist oodata. Ta ei unustanud ka teist osa oma legendist, mille kohaselt mõõtmetelt tohutu suur puuhobune oli pühendatud Athenale, kelle viha alla peaks troojalased sattuma, kui nad kuju lõhuksid.
Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust. v: Erinevused: Antiik-Kreekas oli kll demokraatia, kuid siiski oli orjade arv vga suur. Samuti ei valinud rahvas endale esindaja riiki juhtima, vaid nad tegid seda suuremal mral ise. Sarnasused: Kik kodanikud on seaduste ees vrdsed ja neil on igus esitada oma arvamus iga teema kohta. 10.Keda tead Trooja sja kangelastest? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestvitleja. 11.Nimeta Kreeka thtsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja
Ta riietub, paneb mõõga vööle ja võtab valitsuskepi; muidugi ei oska ta arvata, et talle Und saates ja teda võitlusele õhutades soovib Zeus kreeklasi alandada, nagu ta on lubanud oma armastatud Thetisele. Niisiis laseb Agamemnon kohale kutsuda kõik juhid ja jutustab neile oma unenäost. ,,Valmistugem otsustavaks lahinguks," sõnab ta. ,,Et aga oma sõdureid proovile panna, ütlen neile kõigepealt, et sõda on lõppenud, et oleme kaotanud, et me ei suuda Troojat iialgi vallutada ning et sellepärast peame me laagri maha jätma ja siit lahkuma. Kui mina olen rääkinud, siis on teie kord. Iga juht ohjaku oma mehi ja innustagu neid võitlusele, tuletades neile meelde, et kaalul on kogu Kreeka au ning et kaotust pole võimalik vastu võtta. Olen kindel," ütleb ta lõpetuseks, ,,et sel viisil sütib kõigis iha võidelda ja võita; olen kindel, nagu mulle rääkis Uni, kelle mulle saatis Zeus isiklikult, et homme kuulub Trooja meile."
Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta)
troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks. Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla. Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast.
mulje.Näiteks võib tuua minu kodulinnast Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Riia tänaval. Sama on mõisahoonetega, kunagi ei ehitatud sambaid tähtsusetule hoonele, ikka sellele, mis oli oluline ja andis juba peale vaadates teada , et siin elavad tähtsad ja lugupeetud inimesed. Tänapäeval on hakatud sambaid lisama ka tavalistele elumajadele ja ikka sellepärast, et samba olemasolu muudab maja väärikaks ja silmapaisvaks. Kreeklased nähes, et nad ei suuda vallutada Troojat, otsustasid teha seda kavalusega.Nad ehitasid suure puuhobuse, kuhu peitsid sisse oma sõjamehed ja jätsid selle Trooja müüride taha kingituseks. Troojalased viisid selle oma linna ning said tapetud ja orjastatud.Tänapäeva Trooja hobune on salakaval arvuti viirus, kus hobune esindab programmi ja sõjamehed viirusi.Sarnasus on üks ühele, kui võtta vastu saadetis (kingitus) ja viia see oma linna (arvutisse) ning avastada, et kingitus sisaldas sõjamehi (viirusi).
filosoofid (Sokrates, Platon, Aristoteles) demokraatia hiigelaeg o Hellenism (330 30 eKr) Kreeka kuulus suurte impeeriumide koosseisu (Makedoonia, Rooma) eeskujuks (kreeka keel) Kreeka usund segunes Idamaade mõjutustega · Trooja sõda o ca 1200 eKr o Trooja kuninga poeg Paris röövis Sparta kuninganna Helena o Kreeka kuningad liitusid Troojat piirama o Trooja piiramine 10 aastat o kreeklaste võit · Kreeka Pärsia sõjad o 5.saj eKr I pool (500 449) o Pärslased vallutasid saari o 490 eKr Maratoni lahing. Pärsia väed Ateena vastu. Sparta ei jõudnud appi. o rahu Ateenale liidriroll, poliste koostöö · Peloponnesose sõda o 5.saj eKr II pool o vastu Ateena ülemvõimule o Sparta määras rahutingimused
Achilleus vastas, et Patroklos võib võtta tema turvise, relvad ja mehed ning sõtta minna. Nii juhtuski. Alguses tundus, et Achilleus saabus, ja troojalased kohkusid. Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise. Pilet 18 - Trooja langemine Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad teadjamehe poole, et teada saada kuidas troojat vallutada. See räägib neile, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli. Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel. Odysseus läheb meestega sinna saarele ja saab vibu ja nooled ning kutsub kangelase Troojasse, kus kangelane tapab Parise
-uu|-uu|-uu|-uu|-uu|-- ( -uu|-uu|-uu|-uu|-uu|-u ) ( -- pikk silp; u lühike silp ) Heksameetris võis esineda ~32 erinevat rütmivarianti. Oluliseks elemendiks heksameetri rütmis on tsesuur lühike paus hingetõmbeks värsi keskel kolmandas värsijalas. Heksameetrit on oma teoste loomisel kasutanud nt Homeros, Simonides 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on tõlkija(d)? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile!
paljugi, millest jutustatakse "Iliases" ja "Odüsseias", on tõepoolest sündinud. Esimene, kes püüdis "Iliases" ja "Odüsseias" esitatud sündmuste esemelisi mälestusmärke leida, oli saksa õpetlane Heinrich Schliemann. Jutustatakse, et teda ahvatlesid need poeemid juba noorusest peale ja ta uskus, et nad kirjeldavad tegelikku elu. 1870.a. siirdus Schliemann Väike-Aasia rannikule ja alustas väljakaevamisi Hellespontose juures Hissarliki künkal. Ta lootis avastada muistset Troojat, kus muistendi järgi valitses kuningas Priamos. Schliemann arvas, et Trooja linna jäänused asuvad kõige madalamates pinnasekihtides ja seepärast ei pööranudki erilist tähelepanu neile keskmistele kihtidele, mis purunesid väljakaevamiste juures. Selles tegi aga Schliemann vea, sest koos nende keskmiste kihtidega hävitaski ta just selle Trooja mälestusmärgid, mida ta otsis. Hiljem pööras sellele tähelepanu üks ta abilisi, kes leidis just selle Trooja, mida kirjeldab "Ilias".
Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema
Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need rahvad pärinesid pole teada. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, kust levisid lainena Anatoolia sisealadele Vahemere idarannikul, hävitades Hetiidi impeeriumi ja rüüstates Süüria rannikulinnu. /.../ Kreekas tabasid 1200. eKr purustused mitmeid losse, millest näiteks Teeba jäeti maha. Mükeenes ja Tirynsis püsis veel küllaltki jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal tabasid purustused ka Troojat. /.../ Lõplik allakäik saabus aga alles 1100.-1050. eKr, mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C XII-XI sajandi katastroofilaine tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: lossid jäeti maha, lineaarkiri kadus
Hymenaios, Leukippos); i. Hyakinthosele õpetas Apollon kettaheitmist. Läänetuule jumal hakkas puhuma tuult ja haaras ketta õhust kinni ning paiskas selle armukadedushoos vastu Hyakinthose kolpa, tappes viimase e. Apollon ja initsiatsioonirituaalid. f. Apollon kui tõvejumal; - teda peeti hädade tõrjujaks ja tervistusjumalaks. Saatis katku Troojat piiravate kreeklaste laagrisse. g. Asklepios. h. Apollon, mantika ja muusika; i. Orpheus; j. Hyperborealased. 21. Artemis. a. Kuju ja funktsioonid. Jahi ja metsloomade jumalanna, Apolloni kaksikõde. Vastutas naiste surma eest b. Leto ja Artemise sünd. Artems sündis Zeusi ja titaan Leto ühte tulemusel. Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks.
Odysseuse sõtta minnes ennustas oraakel2, et ta jõuab koju kahekümne aasta pärast ja nii juhtuski. Pärast Trooja alistamist algasid koju suunduva Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakud. Just sellest kõneleb meile Homerose teine eepos Odüsseia, mis nagu Iliaski koosneb kahekümne neljast laulust. Eepos algab nii: Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles. Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Eepose esimeses laulus kogunevad jumalad koosolekule Olümposel, et paika panna Odysseuse saatus, keda juba seitse aastat hoidis kinni nümf KALYPSO3, tõotades talle surematust.
Ta koostas arenguloo, kuidas on toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega. Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee. Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna väiksena luges raamatust ,,Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles". Tahtis Troojat leida ja sellega ta läkski ajalukku. Eristas linnal 7 ehitusjärku, alumise kihi luges Homerose kihiks, kuna sealt tuli välja uhke, hõbeehtest aare. Hilejm sai selgeks, et see on mitu sajandit varasem, õige kiht olla 6. hoopis. Tema näitas, et antiikeepostel on olemas ka sisu ja alus, on olnud teatud ajaloolised sündmused. Pärast Troojat kaevas ta ka Mükeenes ja Kreekas sealt leidis ka huvitavaid tulemusi. Tänu temale kasvas kogu maailma huvi arheoloogiliste leidude vastu. Suur tänu.
Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele ring, silinder, ovaal jne. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja. ,,Ilias"- kreeklaste sõjaretke Trooja vastu põhjustas kauni Helena röövimine. Helena oli abielus Sparta kuninga Menelaosega. Kreeklaste sõjaväe ülemjuhatajaks oli Menelaose vend, Agamemnon. 10-l aastal mõtlesid kreeklased välja kavala viisi, kuidas Troojat vallutada. Nad ehitasid suure puuhobuse- Trooja hobuse, mille keresse peideti sõdurid. Kreeklased vedasid hobuse kaitsva kuju pähe linna ning samal ööl Trooja häviski. Kreeklased röövisid Chrysa linna, kust võtsid sõjasaagiks kaasa Apolloni preestri tütre Briseise, keda Agamemnon ei olnud nõus isale rikkaliku lunatasu eest tagasi andma. Sellest tekkis tüli Achilleusega, sest Briseise oli tema orjatar
Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused. 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Homerose eeposest ,,Odüsseia". Tõlk Anna Öpik, August Annist. Autor soovib, et muusa jutustaks talle Odüsseusest, kes on mereteel. Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! 8
Ilmselt tuntuim arheoloog oli Heinrich Schliemann (18221890), Trooja avastaja. Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi
Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, , Ennius kohandas ladina keelele, Lucretius (,,Asjade loomusest") Ovidius (,,Metamorfoosid"), Vergilius, Juvenalis (satiirid) 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile!
asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad
temalt võeti tema orjatar), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud kreeka sõjameestega. Troojalase lasevad hobuse väravatest sisse tirida ning nad ei oska ette karta hobuses peituvaid kreeklasi. Viimased ronivad hobusest välja ja ründavad Troojat seest poolt, sisse lastakse väljaspool olevad kreeklased. Saadakse võit. Trooja süüdatakse ja Helena antakse tagasi Menelaosele. Kreeka heeroste naasmine kodumaale on raske, paljud hukkuvad, paljud ekslevad teel. Kõik need muistendid kokku moodustavad kreeka mütoloogia nn Trooja küklose. ,,Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluse eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost. 2
Kuulsaim antiikmõõt on heksameeter, mis koosneb daktülitest (tõuslanguslangus), mida võib asendada kahte pikka silpi sisaldab spondeus (tõustõus); viimane jalg on kahesilbiline. Vt. näide õpik lk 66. Kastanud: Homeros. Hesiodos, Ovidius 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on tõlkija(d)? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile!
üks ese on vanem kui teine. Võrdles ka Skandinaavia pronksesemeid vahemere omadega, olid sarnased. Tüpoloogilise meetodi rajaja. Heinrich Schliemannil tekkis huvi Trooja välja kaevata juba siis, kui ta oli väike. Selleks oli vaja palju raha, mida ta kogus kullakaevanduses ja kaupmehena. Vedas väävlit, saltpeetrit ja tina. 44-aastaselt oli juba rikas ja läks ülikooli õppima, et Trooja välja kaevata. Hiljem käis ,,Iliase" järgi ringi ja otsiski Troojat. Leidis künka, ostis selle ära, kaevas ja leidiski. Väitis, et leidis Trooja 6.kihi ja Priamese aarde. Kaheldakse, kas see oli ikka Troojast leitud. Võib-olla oli hoopis turult ostetud. Ta oli Trooja barbar, kaevates hävitas ülemised kihid. Kaevas ka Mükeene välja ja sai ka sealt palju asju. Ta oli esimene uurija, kes näitas, et ka vanade pärimuste taga võivad olla ajaloolised leiud.
Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad
Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad
areng on sarnane, aga Vahemere ääres oli rohkem kirjalikke allikaid. Oli tüpoloogilise meetodi rajaja. Juba eluajal pälvis suurt kriitikat. Leiti, et ta ei uuri ajalugu ja et väliste tunnuste järgi jagamine on primitiivne. H Schliemann. Oli kuulus juba 19. saj. Ühed peavad teda esimeseks arheoloogiks, teised aga arheoloogiliste muististe hävitajaks. 44 aastaselt läks ülikooli ja hakkas õppima keeli ja ajalugu, sest tahtis Troojat välja kaevata. Leidis Trooja Homeruse „Iliase“ abil. Ostis maa ära, et kaevata ja leidiski kaevamise teel. Pakkus, et see võib olla trooja kuues kiht. Suureks abiks olid sellest riigist leitud väärisesemed. Trooja puhul on talle ette heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas. Leidi muistiseid ka Mükeenest. Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna
Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest. Eepose lõpp: võitlus läheb vaatamata Hektori langemisele edasi. Paris (trooja kuninga poeg) laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb. Kreeklased ei loobu. Pöördutakse teadjamehe poole ja küsitakse, kuidas Troojat vallutada. Teadjamees teadis, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tulevikku. Nad said selle mehe kätte ja ta rääkis, et Trooja linn ei lange enne, kui Trooja linna vallutamisel kasutatakse Heraklese vibu ja nooli. Aga uba oli selles, et need jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata. Odysseus läheb meestega sinna saarele, kus mees pesitses. Odysseus saab vibu ja nooled kätte ning meelitab ka kangelast Trooja alla tulema, kus ta ka terveks raviti. Odysseus
tegi temast ühtlasi ka Sparta kuninga. Aphrodite aga oli Parisele lubanud maailma kõige kaunimat naist ehk Helenat ja jumalanna teadis hästi, kus Helena asub. Seetõttu saatis ta Parise Spartasse, kus Menelaos ja Helena külalise lahkelt vastu võtsid. Menelaos läks Kreeta saarele, kuid samal ajal kasutas Paris ära kuninga külalislahkust. Kui Menelaos tagasi jõudis, oli Helena röövitud ja Menelaos kutsus kogu Kreeka enesele appi, eesotsas oma venna Agamemnoniga, kes tahtis juba ammu Troojat enda valdustesse saada. Esialgu puudus armeest veel Ithaka kuningas Odysseus ning Peleuse ja merenümf Thetise poeg Achilleus. Odysseus ei tahtnud sõtta tulla sellepärast, et ta ei tahtnud oma perekonda ja kodu maha jätta. Niisiis mängis tark mees Odysseus hullu, külvates seemnete asemel põllule soola. Kuid saadik Palamedes oli samuti kaval mees: ta pani Odysseuse poja täpselt adra ette seisma ning loomulikult juhtis Odysseus veoloomad kõrvale. Odysseusel tuli vastumeelselt sõtta minna
Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma
võimu Dareios III . Pärsias ei vaadatud teda ka eriti hästi. Pärsia võitlusvõimeliseim osa kreeka palgasõdurid. Strateeg Memnon, palgasõdurite juht, Dareiose peamine sõjaline nõustaja. A sõjaväe põhituumiku moodustasid makedoonlased ja ka Tessaalia ratsavägi. Kasutati ka liiduvägesid, aga ega Alex neid eriti ei usaldanud, seega tähtsamates lahingutes eriti ei kasutatud. Sõjakäigu kulg. Kõigepealt külastas Aleksander Troojat, kus käis Achilleuse haual, andis ideoloogiliselt oma sõjaretkele II Trooja sõja staatuse. Seejärel Dardanellide lähedal esimene lahing Granikose lahing. (A võitis kõik lahingud) Dareios taganes, jättis Memnoni rannikut kaitsma. A vallutas Väike-Aasia rannikulinnad. Memnoni käes oli tugev sõjalaevastik, ülekaal ses suhtes, aga raske löök oli, et Memnon suri ära parim väepealik (pärslaste) läinud. Need kaks asja (V-Aaasia linnade vallutamine ja Memnoni surm) andsid
Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma
abivägesid Traakiast ja Illüüriast. Laevastik oli üsna nõrk. Aleksandri peamine abiline algaval retkel oli Philippose sõber ja võitluskaaslane Parmenion, Makedoonia aga jäi Philippose teise kaaslase Antipatrose valitseda (Antipatros oli näidanud oma ustavust, kallutades Philippose mõrvale järgnenud segaduste ajal armee Aleksandri poole). 334. a. ületas Aleksander vägedega Dardanellide väina ja külastas esimese sammuna Troojat, kus tõi ohvreid Achilleuse haual, rõhutades nii algava sõjakäigu tähendust muistse Trooja-retke järjena ja tõstes end esile kui Achilleuse võrdkuju. Pärsia kuninga Dareios III vägede võitlusvõimalisema osa moodustasid kreeka palgasõdurid rodoslase Memnoni juhtimisel. Viimane pani ette sisemaale taganedes vastane välja kurnata, kuid Dareios lootis kiiret võitu otsustavas lahingus. Granikose jõel Marmara mere
annaabi.ee 
