Vana-Kreeka muistendid ja pärimused (6)

Vana-Kreeka muistendid ja pärimused
E. Petiška kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c
Minu loetud peatükid: Prometheus , Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles .
“Prometheus” räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks .
“Veeuputus” jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad . Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et karistab inimesi, saates maale veeuputuse. Ta sai abi vennalt Poseidonilt, kes andis jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeusi isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse . Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid , et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha . Kõik kivid , mida Deuklaion viskas , muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrh viskas muutusid naisteks. Uued inimesed olid targad ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
“ Trooja sõda” räägib sellest, kuidas Trooja kuninga Priamose noorem poeg Paris sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja. Kreeklaste ühel juhil Odysseusel tuleb mõte ehitada puust hobune ja sellese sõdurid ja laevad ära peita ja teha nagu nad oleks lahkunud ning jätnud hobuse kingiks. Nii tehtigi. Kui hobune troojalaste poolt leiti, tahtis ainult üks preester selle ära põletada, teised aga soovisid sisse tuua. Hobune pandi linna keskele . Öösel tulid selle seest kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja purustasid nii palju kui suutsid. Trooja oli langenud ja rahvas laiali löödud.
“Odüsseia” pajatab Odysseuse pikast teest Trooja sõjast koju. Mere jumal karistab teda tema kavaluse eest ja paneb talle igasugu raskusi teele ette. Kui laev ta ükskord ühte randa tõi, langes ta kükloobi lõksu. Kükloop hoidis teda kinni oma koopas ja sõi igal õhtul ühe tema meestest. Ühel ööl pakub Odysseus talle veini. Kükloop joob end purju ja küsib ta nime. Odysseus vastab kavalalt, et ta nimi on “Eikeegi”. Kui kükloop magma jääb, torkab Odysseus talle oda silma ja põgeneb puurist. Koopast välja ta ei saanud, kuna kükloop oma ainsa katkise silmaga lükkas kivi koopa suule ette. Kükloop palub teistelt kükloopidelt abi. Teised siis küsivad, et kes talle seda tegi. Kükloop vastas, et “Eikeegi”. Teised naersid ta välja ja ütlesid, et siis pole ju kedagi karistada. Lõpuks saab Odysseus koopast välja ja põgeneb oma meestega. Kui ta viimaks koju jõuab , märkab ta, et naisel Penelopel on selle ajaga palju kosilasi käinud ja otsustab nad kõik oma vibuga maha lasta. Odysseus elas õnnelikult elu lõpuni.
”Herakles” räägib kangelasest, kes juba väiksena hällis kägistas kaks madu surnuks. Kui Herakles kasvas suureks, siis tulid temale ühel ristteel vastu kaks naisterahvast. Üks neist, ilus ja toredalt ehitud, lubas Heraklesele, kui see tema järele käib, õnnelikku, mureta ja lõbusat elu. Teine neist seletas, et kui minu järele käid, on elu täis muresid , vaeva ja tööd, kuid selle eest oled surematu ja jumalate ning inimeste juures suure au sees. Herakles valis viimase tee. Temast saigi ilusaim ja tugevaim mees kogu Kreekamaal, kes suuri asju korda saatis ja rahvale palju head tegi. Kord tapnud ta lõvi, kes karjale suureks nuhtluseks olnud ja ka palju inimesi surmanud. Siis veel üheksa peaga maol , Hüdral, kes inimestele ja karjadele väga hädaohtlik oli, löönud Herakles pead üksteise järel maha. Et aga iga pea asemel kaks uut kasvanud, siis lasknud ta oma saatjal tule teha ning põletanud tuletukiga mao veriseid kaelu, mille tõttu uued pead enam ei kasvanud. . Suurem töö, millega Herakles hakkama sai, oli kuninga lautade puhastamine sõnnikust. Seda polnud keegi hulga aastate jooksul teinud. Kuningas naeris , kui kangelane lõvinahas tema ette ilmus, lubades lauda puhastada üheainsa päevaga. Herakles ei mõelnud kaua. Ta kaevas kanali ja juhtis lähedalolevast jõest vee lauta. Ühe päevaga uhtis vesi lauda puhtaks.