Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja juba lõpetanud õpilased. Erialad - päevane õpe ning täiskasvanute täiendkoolitus. Hinded - hinded, puudumised, märkused. Vara - mööbel, arvutid, fotoaparaadid, tööriistad jm. Trennid - sporditreeningud ja muu organiseeritud vaba aja veetmine. Infosüsteemi alamsüsteemid (infosüsteemi kasutajagrupid): Õpetaja Tunniplaani koostaja Raamatukoguhoidja Õpilane Lapsevanem Kaadriosakond Palgaarvestaja Spordiringide haldaja Ühiselamu juhataja Grupijuhendaja Direktor IT-pealik Majandusjuhataja IT helpdesk
ja seetõttu ei ole nende jaoks trennides ja erinevates ringides veedetud aeg vaba aeg. Siinkohal tehakse vahet huvialaringi kui kohustuse ja kui meeldiva tegevuse vahel ning viimasel juhul hinnatakse huvialale kulunud aega vahel ka vabaks ajaks. Üheks põhjuseks siinkohal võib olla asjaolu, et huvialategevus nii noorte puhul on sageli vanemate poolt organiseeritud ja suunatud ning teiselt poolt ka asjaolu, et kuni 12-13-aastaste jaoks on huvialaringid ja trennid tihti kooli poolt pakutud ja kooli ruumides toimuvad. Kui noorematele on trennid jms pigem kohustus, siis vanemas vanuserühmas (17-26 aastat) peetakse vabaks ajaks siiski kõike seda, mis jääb üle tasemeõppimisest või tööst. Õhtune täiendõpe ja igasugune huvialategevus on vanemate noorte hinnangul eelkõige vaba aja tegevused. 7 KOKKUVÕTE
peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem uue kooliaasta algust Koolielu.. Koolitunnid 5-6 päeva nädalas Koolipäevad on enamasti 7tundi pikad Algklassides enamasti 5-6 tundi pikad Laupäeviti on kool umbes keskpäevani Peale seda trennid või yobiko Klassid enamasti suured, 40 õpilasega Rühmad, kes võistlevad nii õppeedukuses kui ka koolile kasulikus töös Koolielu.. Enamikes koolides on koolivorm Õppeained.. Alates 7.kooliaastast õpitakse inglise keelt Emakeelele kulub palju energiat Kasutatakse Hiinast üle võetud kirjamärke - hieroglüüfe (kanji) Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused,
Tere kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja. Mina olen ......... ja räägin teile noorte vabaaja veetmise võimalustest. Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor
Kas lollide inimeste sport? See ei ole lihtlabane peksmine. Iga liigutuse taga on strateegia. Eesti parimad on targad inimesed. O.Tõnissaar psüholoogia magister J.Matsi psüholoogia doktorant M.Aedma kehakultuuri magister Kokku võtteks. MMA ei ole tänava kaklus. MMA sportlased ei käi baarides ennast tõestamas. MMA sportlased on samasugused kui meie. Ei ole huupi peksmine. Trennid, lisad Tartu Elustreening Tallinn 3D Treening Pärnu MMAces Vaata lisaks, www.ufc.com ja www.mma.ee
Mina aga võin vabalt väita, et tulevik on valikuterohke ainult osadele inimestele ja osadele mitte. Osadele on nende tulevik juba ettemääratud. Tulevik on väga võimalusterohke inimestele, kes teevad oma tuleviku heaks kõik, mis võimalik. Käivad koolis, õivad palju ja saavad häid indeid. Inimesed, kellel on hea suhtlemisoskus ja saavad kõigiga hästi läbi. Imiesed, kes tegelevad väga paljude kooliväliste tegevustega (õpilasesindus, erinevad trennid, näite-ja muusikaringid jne), inimesed, kellel on head vanemad, kellel on kontakte tähtsate inimestega tähtsates asutustes ja koolides. Lühidalt õeldes on väga võimalusterohke tulevik vaid ideaalsetel inimestel. Aga samas, kui on inimesel olemas kõik varemnimetatud omadesed, ei pruugi tal tuleviku suhtes palju erinevaid võimalusi olla. Võimalik, et tal on vanemad, kes on talle tuleviku juba oma nägemise järgi planeerinud. Näiteks on
taskukohane kõigile. Ideaalkoolis võiksid olla ka omad reeglid, millest peaksid kinni kõik õpilased ja ka õpetajad. Näiteks võiksid õpetajad vaadata, kui palju nad kodust tööd annavad, sest päevas pole ainult üks tund, milleks õppida tuleb. Veel tuleks vaadata, mis päeva peale mitu tööd tuleb, sest väga tihti on nii, et järgmiseks päevaks ei jõua ära õppidagi. Jõuad koolist koju ja õpid õhtuni. Vabast ajast ei jää siis midagi alles. Trennid ja sõbrad peavad ootama päeva, millal on vähe õppida, kuid see on harv juhus, et kodutööd pole. Ideaalkoolis peaks saama kõik tunnis tehtud, et kodus ei jääks palju kirjalikke töid, vaid ainult kontrolltöödeks õppimine. Õpilased peaksid õpetajate sõna kuulama, see oleks parem nii talle, kui õpetajale ja kaasõpilastele, siis saaks õpetaja rohkem end pühendada tunnile, mitte sellele tähelepanu igatsevale õpilasele.
........................................................14 2.2 Avaleht „Meist“................................................................................. 16 2.3 Veebileht „Huvitavat“.......................................................................17 2.3.1 Vasakpoolne menüüriba.............................................................18 2.4 Veebileht „Galerii“............................................................................ 19 2.5 Veebileht „Trennid“...........................................................................19 2.5.1 Kalender..................................................................................... 20 2.5.2 Kalendri failide näiteid................................................................20 2.5.3 Keskkonnasõbralik printimine.....................................................21 2.5.4 Kasutaja autoriseerimine............................................................21 2.5
tulemused. Tulemus on see, mis motiveerib sind edasi tegelema. Kui ma ise esimest korda võistlustele läksin, siis mul läks kohe alguses väga hästi, ja tänu sellele ma tahtsin koguaeg trennis edasi käia et veel paremaid tulemusi saavutada. Tänu sellel sünnib ka kohusetunne- trennis käimine. Ma ise olen kergejõustiku inimene. Olen tegelenud sellega juba pea 3 aastat ja võin julgelt väita et mind on nakatanud spordipisik. Esimesel aastal oli küll nii,et trennid olid lünklikud ja eriti polnud seda viitsimist ka. Pärast esimesi võistlusi oli koju minnes väga hea tunne ja kõik kohe kiitsid et kui tubli ma olen. Nii ma tahtsingi koguaeg edasi võistelda ja nüüd on juba 5 korda nädalas treeningud. Mul on tekkinud eesmärgid ja ma tahan neid saavutada. Paremate eesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremaid tingimusi. Veel...on päris kindel, et sporditegemisest tingitud distsipliin kandub suuresti üle ka teistesse eluvaldkondadesse
valida. Kui tal on võimalus tervena sündida ja elada, siis tal tuleb seda ka teha. Kui see võimalus puudub, tuleb hakkama saada vastavalt võimalustele. Kui me oleme väiksed, hoolitsesid vanemad meie eest. Juba siis saame me õppida, kuidas elada tervislikult. Heas perekonnas ongi vanemad need, kes seletavad, millised toidud on tervislikud ning valmistavad lastele neid sööke. Vanemad räägivad ka sportimisest ja valivad sageli laste välja parimad trennid, kus need käia saaksid. Kui ei ole võimalus käis trennis, võib perega koos jalutamas või matkamas käia. Ma usun, et kõik need lapsed, kes on isa ja emaga palju jalutanud, teevad seda hiljem iseseisvalt oma sõpradega. Liikuv eluviis on tervislik ja see on ka keskkonnale kasulik, sest ei saasta keskkonda. Lapsepõlves me ei saa sellest aru, et me omandame need harjumused, mida me hiljem kogu elu kaasas kanname. Harjumus on ka see, mis kell me magama läheme ja kui palju
See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest sügiseni ka võistlused . See röövis mu enamus aja , aga ma olin õnnelik . Ma jõudsin nii kaugele , et sain Eesti koondisesse. Peale trennis käimise käisin ka jõusaalis ja vabadel õhtutel ka jooksmas .Peale trenne sai ka väljakul tehnikat harjutatud . Lõpuks olin ma meistriliigas ja olin noorteliigas kapten , mis on minu jaoks suur asi . Praegu oma vigastuse tõttu ei mängi jalgpalli . Et ma jalgpalli ei mängi , ei täheda , et loobusin spordist
trenni rohkem? Vastus on vägagi arusaadav ja iseenesest mõistetav. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju väärt see, et sa oled tuntud. Kui sa pole tuntud, oled sa mitte keegi põhimõtteliselt. Ja et tuntuks saada, on vaja väljas käia, pidusi panna ja üleüldse "lahe" olla. Ja see kõik viib selleni, et väljas ei teha midagi muud kui ainult juuakse. Ja et seda kõike üeatada, peaks meil olema kas tasuta treeningud, vähemaksvad trennid(jõusaalid) jne. Treenimist küll riik pooldab, kuid ainult siis kui oled Maailma tasemel, mitte neid, kes teevad seda ikka enda jaoks(mida muidugi ei peagi pooldama), kuid kui nüüd kõike vaadata tagant, suure pildina, siis on see mõte enesest väga mõistetav ja mina arvan et väga paljud noored hakkaksid käima rohkem trennides ja treenimas end, kas Maailma tasemele või enda jaoks.
individualism süvenes. Eesmärgiks sai rikas ja ilus, sõiduvahendid, riided, kodud jne. Teleseriaalid Dallas, Dünastia. Challengeri katastroof, AIDS, kondoomi levik, vähemustega arvestamine ehk poliitiline korrektsus. Mood muutus mitmekesisemaks, Madonna ja Diana trendiloojad, katkised teksapüksid, tuleb raha kulutada rõivastele. Keha vormishoidmine, trennid, jõusaalid. Muudatuste algus NSVL 1985 peasekretär Gorbatsov, noor, hakkas ümberkorraldusi tegema, käsumajanduse ja impeeriumi päästmise nimel. Peaülesanne maj arengu kiirendamine(sots ühiskonna täiustamine selle ümberkorraldamise ehk perestroikaga). Glasnost avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata/rääkida. Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise
Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Milline trenn sobiks algajale? Käimine Käimisel on liigeste põrutus vähene ja liikumine annab hea võimaluse vabaneda liigsetest kilodest. Alustada võiks 20-30 minutist iga päev. Milline trenn sobiks algajale? Algajate treeningutes ei ole harjutused seotud keerukate kombinatsioonidega ega nõua head koordinatsiooni. Spordiklubides võivad olla lihtsaimad trennid märgitud ka nimetustega "Esimesed sammud", easyfit või easyaerobic. Ka stepp-aeroobikatunnid sobivad algajatele. Võib valida ka näiteks Bodypump'i, ringtreeningu või spinningu vahel. Neis trennides ei joosta ega hüpata ning koormust saab ise reguleerida. Kui sageli peaksid harjutama? Levinuim arusaam ja soovitus on, et vähemalt 3 korda nädalas ja 30 minutit korraga Samas ei oleks soovitav teha järjest 2 treeningvaba päeva, sest siis hakkab
Nende kehad on ilusamad, tugevamad ja vastupidavamad. Noored ei pea oma pead vaevama selle üle, et kui korra jääl kukuvad, siis sealt ei pruugigi enam püsti saada. Meditsiinitarbed või käigud haiglatesse on noortele enamasti tasuta või väikese rahasumma eest. Kas või hambaarst on kuni 18. eluaastani tasuta. Noor keha võitleb ka igasuguste haigustega paremini. Noortel on väga palju võimalusi, kus oma aega sisustada. Trennid, huviringid, raamatukogud, teatrid kui ka kinod ja noortekeskused. Neid motiveerivad auhinnad, mis on neil võimalik saavutada ning üritused, kus osaleda. Samuti tuleb nende tegevustega tegelemine ka kasuks edasipidisele elule. Noorus on imeline aeg elu nautimiseks ja lõbutsemiseks. Tänapäeva noored tahavad ja julgevad teha kõike, mida vanemas eas enam teha ei saa. See on vabaduse ja avastamiseaeg. Noor olla on ülihea, sest see on parim aeg inimese elus.
loogiline saavutustasandid on oodatavate vas struktuur (oodatavate tulemuste tulemuste täitmine) arvnäitajad) ÜLD- Pärnu linna alla 18 Linna statistika Trennid kallid EESMÄRK Pärnu linna noorte heaolutaseme ja aastastele noortele vaba aega. Vä enesearendusvõimaluste tõstmine. enesearendusvõimalustepak ja ühtlustaks e kumine. 6 OTSESED Hospidali 4 ruumides Tulemuste Linna noortel
ainult enda eest, vaid ka oma laste ja nende tegude eest. Kui paljud noored teavad, et täiskasvanuks saamisega kaasneb ka vastutus hoolitseda oma vanemate eest, kes pole mingil põhjusel ise võimelised seda enam tegema (juhul, kui nemad on oma alaealiste laste eest hoolitsenud)? Arvan, et väga vähesed. Neid kohustusi on täiskasvanuks saades nii palju, et tuleks nautida oma lapse iga. Iga asi omal ajal ja ära trügi täiskasvanute maailma. Ka alaealisel on ka vabadus valida: kool trennid, sõbrad ja samuti on tal kohustused ja vastutus, kuid need on väiksema kaaluga kui täiskasvanute maailas. Ei juhtu midagi, kui enam trennis ei taheta käia. Täiskasvanuks saades ei saa sa enam öelda, et ,,ma ei taha seda laenu enam tagasi maksta" või et ,,ma ei taha enam neid lapsi" täiskasvanuna on vastutus suurem ja oma tegusid ei ole nii lihtne tagasi võtta vms. Minu arust see konkreetne vanus annab küll noortele seaduse järgi õiguse teha asju,
vallandamine) või mittematerialsete komponentidega (noomitused, negatiivne tagasiside). Üksnes piitsa-prääniku meetod pole töötajate motiveerimise seisukohalt jätkusuutlik. Näited töötajate materiaalse motiveerimise komponentidest: 1.) Palk, boonussüsteem 2.) Muud soodustused ja hüved: - transport (firmabussiga tööle, ametiauto, autokompensatsioon) - tervis (silmade kontroll, prillide ja hambaravitoetus, spordiklubisoodustus või trennid firma töötajatele - toit (soodne toitlustus või lõunakompensatsioon) - töövahendid (firma auto, telefon, arvuti jne) - sünnipäeva ja jõulukingid - ettevõtte lastehoid Näited töötajate mittemateriaalse motiveerimise komponentidest: - huvitav/väljakutseid pakkuv töö - karjääri- ja arenguvõimalused (edutamine, koolitused) - stabiilne ja turvaline töökeskkond - sõbralik kollektiiv - toetav ülemus - paindlik tööaeg/-koht
Varss 1. Mille järgi pannakse varsaga paika õpetamise kiirus ? Vars määrab edasimineku kiiruse. Kui teda sunduda kiiremini tegema midagi milleks ta valmis ei ole, sattub ta segadusse, läheb närviliseks ja õppimine on negatiivne ning sellest tekkivad probleemid. Sammuti ei tohi varss ära tüdineda ega ära väsida, nii et mina jätaksin trennid üsna lühikeseks. 2. Selgita kuidas õpetaksid varssa taandama. Asetan käe tema rinnale ja avaldan kergelt survet „koputades”, et vältida seda, et hobune survele vastu hakkab suruma. Kui ta reageerib ja juba raskuse tahapoole viib, et hakata tagasi astuma, eemaldan surve ja kiidan teda. 3. Kuidas mõjub karistamine varsale? Kui varssa karistada, tekitades talle valu või ehmatust ei unusta ta seda mitte kunagi. Ta
Jalutamine on ka tervisele kasulik. Side teenused on läinud odavamaks 25%. Vaba aja veemise kulutused on tõusnud 24% Vaba aja alla käivad näiteks reisid ja muu selline. Kui on raske aeg ja raha hakkab otsa saama siis ei ole hea minna kuhugi soojalemaale risile, seega vaba aega tuleb etteplaneerida ja kaaluda kõiki võimalusi kuidas saada odavamalt. Sportimiseks ei ole vaja käija trennis vaid võid ka ise trenni teha ja ennast vormis hoida. Trennid maksavad päris palju aga kui sa ise kodus treenid, näiteks jooksed ja muud sellist, ei maksa need sulle midagi. Riiete hinnad on tõusnud 26%. Riiete ja jalanõude pealt saaks kokkuhoida siis kui hooldada neid rohkem ja mitte vägapalju lõhkuda. Kui on väga suur rahapuudus saab osta ka kasutatud riideid ja jalanõusi mis on palju odavamad, aga alati ei pea ostma ka firmariideid vaid on olemas odavamad riided mis on samaväärsed kuid ilma märgita.
märkimisväärselt oluline just algklasside õpilaste ning muretsevate lastevanemate jaoks. Käesoleval ajal on paljudele kindlasti tuttav vaatepilt, kus tänaval tuleb vastu algklassiõpilane, kes lisaks käeotsas tassitavale trennikotile, kehalise kasvatuse kotile ja/või pillikotile tassib seljas ka meeletult palju kaaluvat ranitsat või koolikotti. Arvestades siinkohal ka veel fakti, et üldjuhul ootavad algklasside õpilasi pärast kooli ees veel mitmed erinevad huviringid, trennid või muusikakoolid, mille tõttu tuleb noorel lapsel raske koormaga ringi liikuda terve päeva vältel päris arvestatav teekond. Olgugi, et tänapäeva seljakotid ja ranitsad reklaamivad end olevat väga tervise- ja lapsesõbralikud, ei pruugi kõik kotid seda siiski tegelikult olla. Ainuüksi üks esimese klassi aabits kaalub juba üle ühe tahvelarvuti kaalu, rääkimata siis veel kõikide õpikute kogukaalust, mis ühe koolipäeva raames kaasa peab võtma. Seetõttu näivad e-
- Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju. - Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus. - Hea, ülearust palju, liiga palju. - Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja. 16 Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Toetab küll, kõik peaks olema tasuta. - Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni. Toetab küll. Sporditreeningutel ja võistluste korral maksab sõidu kinni. Samuti on toidurahad osadel väiksemad või puuduvad üldse. - Riik pole toetanud õppimist ega sportimist. - Võib- olla natukene. Trennikoht vist maksti valla poolt kinni aga trenniasjad pidin ise ostma! - Haridus on ju tasuta?! - Ei toeta õppimist ega sportimist
Palju huvitavaid kohvikuid ja restorane kuhu minna. Samas ka kiirtoiduga tegelevad toitlustuskohti, aga need mulle eriti ei meeldi, sest tihtipeale pole teenindus just kõigeparem või kiirem, toit kõige tervislikum ja olen isegi ühes nendest kohtades näinud tuvisid ringi lendamas, mis viitab sellele, et pole need kohad ka just kõige puhtamad. Veel on linnas palju kohti, kus sisustada oma vabaaega, kas siis igasugused trennid, sportimis võimalused jne. Palju meelelahutus kohti nagu klubid, kinod ja teatrid. Üldjuhul kõik kontserdid ja üritused toimuvad ka linnas, nii et tegevust jätkub rohkemgi ja ei teki kunagi sellist momenti, et istuks keset põldu, vahiks taevasse ja mõtleks, mida nüüd teha? Kui oled maa inimene ja raskesti haige? Pöördud ikka linna poole, sest seal on arstiabi, haiglad ja apteegid. Maal juhtub sinuga õnnetus siis pole seda arsti või kiirabi kuskilt nii kiiresti võtta kui ikka
tõsiselt ka Ameerika jalgpalliga. Margus ise räägib, et läks Ameerikasse õppima, kuna ei tundnud ennast enam Eestis mugavalt. Oli küll võimalusi Eestisse jääda ja head haridust saada ning kodus treenida, kuid kui võistles ja trenni tegi oli kogu aeg jube pinge peal. Kogu aeg oli vaja ennast tõestada, et on ikka heitja ja äkki suudab Kanterile ära teha. Tema arvates on nii sport kui õppimine tähtsad, sest need kaks asja sõltuvad üksteisest. Ameerika jalgpalli trennid on tal küll pikad, aga sellel alal on kõvasti tarvis vastupidavust. Marguse ameerika jalgpalli positsioon väljakul kujutab endast, et tal on kaks ülesannet. Kui on sööt, siis peab ta iga võimalusega vastaste mängujuhini saama, aga kui on jooksumäng, siis peab ta oma positsiooni hoidma. Peamiselt peab ta lähtuma sellest vastasmängijast, kes on tema vastas, sest tema liigutused ja asendid reedavad täpselt ära, kuhu suunas pall läheb.
ja atmosfääri.Väikestes linnades pole selliseid probleeme, sest seal on vähem busse, autosid, mõndades linnades polegi tramme ja trolle. Nii ,et ongi hea, kui noor tuleb uksest väja kõnnib kooli ja hingab hapnikku sisse, aga mitte heitgaase. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et suurtes linnades on halb keskkond, aga rohkem perspektiive. Seal on ka palju huvitavaid kohti, kus noored saavad enda aega veeta, näiteks: trennid, lisaõpetajad, muusikakoolid ja teised. Väikestes linnades on puhas õhk, palju inimesi keda tead ja ka paar kooli, kus saab õppida 12 klassi.
Audentes mulle häid teadmisi," tunnistab Leena. Praegu õpib Leena Tallinna Ülikoolis koreograafiat. ,,Olen alati mõelnud, et lähen õppima riiete disaineriks, kuid järele mõeldes sain aru, et Giorgio Armanit minust ei saa. Olen oma otsusega väga rahul, sest koreograafia õppimine on väga huvitav ja kasulik, nii enda arenguks kui ka tulevikuks. 80% õppimisest on erinevate tantsustiilide trennid. Peaaegu kõik ained on mu lemmikud. Näiteks Broadway hip-hop, kaasaegne tants, klassikaline jazz, improvisatsioon, jooga, pilates, v6istlustants jne. Kõige suurem pluss on selles, et ei ole vaja laua taga istuda ja loengut kuulata. Iga päev kõige selle ja kahe trenni jaoks energiat ei jagu, kuid tavaliselt saan hakkama. Ilmselt seetõttu, et mulle vaga meeldib see, millega ma tegelen. Ülikoolis õpin ka prantsuse keelt ja täiustan inglise keelt," räägib Leena oma tudengielust.
Nüüd olen sellega juba harjunud ja korterikaaslase olen ka endale saanud . Vana põhikooli aegne klassivend, väga tore poiss on . Natukene kadestan teda isegi , sest tal pole kodus üldse õppida ja saab trenni teha . Ma pean, aga samal ajal matemaatikat õppima . Millest ma siiani korralikult aru , ei saa . Tegelikult pole häda midagi , jõuan ise ka kenasti kolm korda nädalas trennis käia . Läksin siis uude trenni . Esimesed trennid oli puhta sisseelamise värk . Nüüd on juba täitsa normaalne ja vorm hakkab ka tagasi tulema, sest suvel pole ju üldse korvpalli mänginud . Treener on ikka tunduvalt parem kui maal oli ja trenni ülesehitus on ka tunduvalt erinev . Seda trenni , mis me eelmine aasta maal tegime ei saagi trenniks nimetada , sest sellel inimesel , kes meiega koos seal oli polnud isegi treeneri litsentsi ja ega me seal peale mängimise suurt ei teinud . Linnas on
tunniks kooli, õhtune trenn. Selline päevakava talle meeldis ja sobis. Praegu õpib Leena Tallinna Ülikoolis koreograafiat. Ta on alati mõelnud, et läheb õppima riiete disaineriks, kuid järele mõeldes sai aru, et Giorgio Armanit temast ei saa. Jelena on oma otsusega väga rahul, sest koreograafia õppimine on väga huvitav ja kasulik, nii enda arenguks kui ka tulevikuks. 80% õppimisest on erinevate tantsustiilide trennid. Peaaegu kõik ained on lemmikud. Näiteks Broadway hip-hop, kaasaegne tants, klassikaline jazz, improvisatsioon, jooga, pilates, v6istlustants jne. Kõige suurem pluss on selles, et ei ole vaja laua taga istuda ja loengut kuulata. Ülikoolis õpib ta prantsuse keelt ja täiustab inglise keelt. ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004 hooajast, tema iga-aastane areng ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud.
noored seda aega, mis jääb kohustustest üle. Kõigile õppivatele noortele on esimeseks kohustuseks kool, vanematel lisandub sellele töö. Ka kodus õppimisele kuluvat aega ei pea noored vabaks ajaks. Üheks põhjuseks siinkohal võib olla asjaolu, et huvialategevus nii noorte puhul on sageli vanemate poolt organiseeritud ja suunatud ning teiselt poolt ka asjaolu, et kuni 13-15-aastaste jaoks on huvialaringid ja trennid tihti kooli poolt pakutud ja kooli ruumides toimuvad. KOKKUVÕTE Kui küsisime algul järgnevalt: Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ?, siis nüüd võime öelda uurimise lõpetamisel, et noortel ei ole nii palju vaba aega ning see omakorda tähendab, et kõikidel on mingisugune tegevus. Vastates küsimusele, et kas elukoht määrab sinu vaba aja, siis see kõik oleneb sinu pere seisust. Kes võib endale lubada mingit huviringi ja kes mitte
Kes oli(d) Teie treener(id)? Heino Soome, Taivo Rohtmaa, Jaan Gutmann ja Ivan Dratsov. Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma. Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude Väljakul ja käisime Tamulas pesemas. Kui tihti toimusid trennid? Ma arvan, et vähemalt neli korda nädalas, suvel rohkem. Millised on Teie tähtsamad võistlused ja eredamad võidud? Mängijana Eesti ja spordühingute meistrivõistlused. Treenerina Euroopa meistrivõistlused täiskasvanutele ja noortele. Millised on Teie võidetud tiitlid ja muud saavutused? 1969
eelnevat huvi. Muidugi võiks olla püstitatud ka juba mõne eesmärgid-ootused, kuid peamine on asi kätte võtta. Alustada võiks näiteks varustuse soetamisest, mis on väga vajalik et ennast treeningu käigus mugavalt tunda. Üks tüüpiline mure võib olla et ostetakse rohkem varustust kui tegelikult vaja on, algajal aga oleks hoopis tark liitude mõne klubiga, kus jagatakse häid juhtnööre ja võtteid treenimiseks. Inimesed, kes on seal käinud, väidavad, et trennid on alati lõbusad, väljakutset omavad ning toodavad ka tulemust. Erinevad programmid, mis on välja töötatud spetsialistide poolt, mida kasutavad nii maailma parimad poksijad kui ka atleedid ning kus soovitatakse vastavate harjutuste (nt poksi puhul kindaid jms) ning erinevaid soojendamis ja lihastetreenimismeetodeid, võivad olla algaja jaoks parimad võimalused tulemuse nägemiseks, sest omaette ,,mässates", olles hingega ka
Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka ujumisõpetust eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes majas. Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad sealses ujulas trennid nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate trennis käivate ujujate vastuste põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. Uurimustöö koosneb kahest põhiosast. Esimene pool annab ülevaate ujumisstiilidest ja ujumise ajaloost. Teises poolest uuritakse ujumise kui spordiala mõjutusi ujuja kehale ja tervisele. Võtmesõnad: Ujumise mõjutused kehale
Ei tea küll kui palju läheb gümnaasiumi osa ülalpidamine maksma, aga usun, et see tasub end ära. Seda enam kui kool sai uue kuue." Kõige enam puudutab see otsus siiski aga õpilasi, kes käivad veel põhikoolis, ningi õpetajaid, kelle palka see otsus mõjutab. Oma isikut mitte avaldada sooviva 9. klassi õpilase arvamus on selline: ``Noh loodame, et ei suleta ja saab seal koolis edasi käija, et kõigil oleks võimalus siin kool lõpetada . Siin on meil kõik võimalused , trennid ja huviringi. Paljud peaksid siis linnas kooli käima ja osale oleks see lihtsal üks pikk ja väsitav bussisõit. Gümnaasiumi sulgemine ei ole hea ! `` Sander süld : "No laste vanematel, kelle lapsed soovivad keskkooli osas õppida, tuleb rahakotti tugevalt kergendada. Kuna lastel, kes linna õppima lähevad, peab olema kindel koht elamiseks, toitlustus, seega kulutused tuleksid väga suured. Plus veel
,,Maailmas on palju oskamatuid, kes nimetavad end hip-hopi treeneriteks. Paljudel treeneritel pole aga selle ajaloost aimugi, lihtsalt õpetatakse põhilisi samme. Tantsuõpetajad õpivad videodest, aga nad ei tea kultuuri, mis selle stiiliga seondub. On levinud väärarvamus, et Britney Spearsi videotes nähtu on Hip-hop aga tegelikkuses pole see nii. Kahjuks on see stiil mõneti nn laialivalgunud. Paljud stuudiod aga ei huvitu sellest probleemist, sest hip-hopi trennid on suure eduga ning suure raha sisse toojad." Mina arvan, et kõige õigem viis alustada selle stiiliga on viies end kurssi selle ajaloo ning põhimõtetega. Tavaliselt peaks seda tegema treener, kuid alati saab ka ise uurida. Peale ajaloo tundmist ning veidi internetis uurimist saab aru, kas ikka stuudio pakub õiget hip-hopi trenni või hoopis oma varianti sellest. Mis minule meeldib Hip-hopi juures on see, et see on muutuv tants. Nagu muutub ka muusika
1950. aastal loodi Tapa rajooni kultuurimaja, põhimõtteliselt kõik 50.-60. aastate kultuurisündumised viidi sinna. Kultuurimaja oli olemas oma orkester ja tantsugrupp ja näitering. 1993. aastal loodi kultuurikoda, mis on endise kultuurimaja eest. Seal toimuvad enamikud kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse Tapa linnas aukohal olevad Tapa linna päevad. 21. sajandil on Tapa linnas olemas muusikakool, kunstikool, raamatukogu, noortekeskus ja erinevad trennid (tuntuim on käsipall). Tutntud isikud Tapalt on pärit palju Eestis tuntud inimesi. Nendest kuulsaimad on näiteks lauljanna Elina Born, ooperilaulja Reigo Tamm, animafilmirezissöör, karikaturist, graafik ja osaline kirjanik Priit Pärn, laulja ja lavastaja Artur Rinne, kirjanik Ellen Niit ja luuletaja Linda Ruud. Usk Jakobi kirik Medodistide kirik Tapa Apostlik Õigeusu Kirik
lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see
vanuseklassidesse (üldjuhul). Vanasti ei olnud olemas poksi-ringi, nagu on meil praegu. Esimene maailmameistrimats toimus küll aga 30. juulil New Yorgis. Aasta oli siis 1884. 3 Intervjuu Keijo Toomsalu'ga Intervjueeria: Kui kaua Sa oled selle pordiga tegelenud? Keijo: Tegelenud olen sellega 4,5 aastat. Intervjueeria: Kuidas ja miks valisid spordiks Poks'i? Keijo: Kunagi sai käidud kõik trennid läbi, et leida endale see meeldiv- Esialgu käisin 3 aastat ujumas, see tüütas ära ja kuna olen ka väiksemana natukene poksi harrastanud, siis ise tahtsingi tagasi minna ja siiamaani on seal käimine mulle kasuks tulnud. Intervjueeria: Mis on selle spordi head/vead? Keijo: Hea on see, et see arendab sind füüsiliselt ja psühholoogiliselt ning tugevdab sind väga. Ameerika uuringute järgi, on poks kõige raskem spordiala nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vead on
78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid. Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja vähenes jõusaaliosa. Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud.
teadmisi ning kes reageerib probleemidele kiiresti, sellest lähtuvalt tähendba kiire õppimine lapse jaoks paremat valmisolekut tuleviku suhtes. . Arvutid ja internet on loonud uue maailma milles edu ei sõltu enam info omamisest, vaid selle analüüsimise ja sünteesimise võimest. Piltlikult on teadmised vähemväärtuslikud kui intelligentsus ehk vaimne võimekus. Kui mõtlen enda lapsepõlvele, siis see, et isa ja ema ei sundinud mind midagi tegema (trennid, huvikoolid jne), vaid andsid valikute tegemisel nõu, kui ma ise huvi tundsin (millest oli palju kasu), aitaski mind kõige rohkem. Sest eilsed ja üleeilsed teooriad on täna vanad, vahel ka ümber lükatud, ning tänastega juhtub see lähitulevikus samuti. Tunnetus ja taju, kuidas ja mida teha, on uuringute tulemustele toetumisest palju tähtsamad. Et olla rõõmus ja õnnelik.
ja sisaldavad miinumum rasva. (Terhova, 2009) Paljud suhtuvad toidulisanditesse negatiivselt. Kusagi 20 aastat tagasi olid sellised lisandid mida praegu juba kusagil ei kohta, mis ei andnud midagi peale kõhu valu. Praegu müüakse juba täiesti kaasaegseid lisandeid mis enamasti kõik töötavad väga hästi. (Terhova, 2009) Kas on vaja kasutada lisandeid, et saada musklis keha? Vastus: EI! (Hayward 2010) Inimesele pole vaja mingeid lisandeid, et saada ilus, musklis keha. Õige toitumine ja trennid on ainukesed asjad mis on vaja. ( Hayward 2010) Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward 2010) Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010) 3.KREATIIN Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka
muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi Üleriigilised(seadused)
Lisaks kõhule tekib rasva ka puusadele ja rindadele. See kaitseb last väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Rasvkihi paksus ja raseduse ajal kogunenud kilod olenevad ka ema rasedusaegsest toitumisest. Dieetidega tasuks siiski ettevaatlik olla. Oluline on, et nii ema kui ka laps kõik vajalikud toitained, mineraalid ja vitamiinid kätte saaksid. Kaks kuud pärast sünnitust võid hakata taas spordiklubi külastama. Kuid trennid ei tohiks kohe olla liiga intensiivsed ja väsitavad. Lisaks veninud kõhulihastele võivad osadel rasedatel tekkida kõhule ka venitusarmid. Venitusarmid päris ära ei kaogi. Kõige parem on nende ennetamiseks umbes 16.rasedusnädalast nahka spetsiaalsete kreemidega määrima hakata. Lisaks võid ka päripäeva kõhtu õrnalt igapäevaselt masseerida. Aidata võib ka vaheldumisi sooja ja külma duši võtmine. Alguses on venitusarmid lillakad, hiljem muutuvad need heledamaks
transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühmale) (nt. puuetega inimestele, väikelastele, pensionäride päevakeskused jne.) Mida rohkem inimesi, seda tihedamalt teenindusettevõtted paiknevad. Tiheduse määrab ka inimeste ostuvõime. Teenuste osa tootmisprotsessis Protsessi alguses: Uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud, kapitali hankimine jne. Protsessi käigus:
Ilusaim klubi Kõik meie treenerid on kõrge kvalifikatsiooniga oma ala spetsialistid, kelle käe alt on läbi käinud sadu inimesi. Spordiklubis on võimalik tegeleda erinevate rühmatreeningutega ning treenida jõusaalis treeneri juhendusel. Korraldame ka kliendipäevasid korra kuus, kus klubiliikmetele on erisoodustused ning treeningkavades on spetsiaalsed muudatused nagu teema trennid. Ilusaim salong eelised on asukoht asume Harjumaal, Tallinna linnas, kesklinnast 12 km, mustamäelt 6 km ja lasnamäelt 17 km kaugusel. Lähikonnas on ka toidupood, paari kilomeetri kaugusel ka ujula ning kool. Meil on head sportimise ja lõõgastumise võimalused. Parim koht lõõgastuda, tegemist leidub nii väikestele kui suurtele. Lisaks on meil olemas ka tasuta parkimisvõimalus. Hinna püüame hoida konkurentsi võimelise. Püsiklientidele ja peredele, teeme hinnasoodustusi.
Sissejuhatus Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga. Spordiga tuleks tegelda pidevalt. Sport hoiab inimest vormis ja tervena. Sport arendab ja täiustab inimest mitmeti. Noorte jaoks on loodud küllaltki palju võimalusi selleks, et nad saaksid tegeleda spordiga. Kool loob ka võimalusi selleks, et noored ikka tegeleksid spordiga, selleks on ette nähtud ka koolis kehaline kasvatus ning lisaks on ka erinevad trennid. Milliseid võimalusi aga sport pakub, milleks on vaja spordiga tegeleda. Paljud noored tegelevad spordiga? 5 Spordi ajaloost Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti
erinevatele ülesannetele. Pärast soojendust harjutame kas ründelööke, kaitsemängu, sulustamist, ülalt-või altsöötu või laskumist. Iga ülesande jaoks on vaja rakendada erinevaid harjutusi ja seega võib võrkpall tihi kurnav olla, kui seda natukene professionaalsemalt proovida õppida mängima, sest üks asi mida võrkpallis kindalsti teha ei tohi, on lihtsalt sirgetel jalgadel seismine. Kuna trennid kestavad meil umbes poolteist või kaks tundi jõuame vahepeal ka treeningmängu teha. Hea on siis , kui inimesi on täpselt 12, või natukene rohkem, siis saame imiteerida tõelist mängu, sest vahest oleme pidanud suure rahvahulga tõttu tegema mitu võistkonda, kes koguaeg vahetuvad ja nii ei saa väga hästi mängitud. Meie trenni proovimängu juures on hea see, et alati arutame vigu ja üritame lihvida neid. Proovime sobitada ka eelnevalt mainitud harjutusi
ODAVISKAJA TRENN Võib öelda, et odaviskaja treeningud kestavad peaaegu aastaringselt. Sportlane peab ennast alati vormis hoidma ja sellepärast teeb Ta enamvähem koguaeg trenni. Tema treeningud algavad oktoobris ja lõppevad aprillis pärast mida algab võistlushooaeg. Loomulikult võistlushooajal toimuvad ka treeningud kuid teistsugused. Oktoober, november on aeroobne treening, kus Ta jookseb metsas pikki distantse. Ta teeb kereharjutusi ja valmistab keha ette algavaks treeninghooajaks. Trennid toimuvad 5 korda nädalas. Esmaspäev, kolmapäev ja reede on metsajooksud mis on tavaliselt 6 km pikad + kereharjutused. Teisipäev, neljapäev ja laupäev on ujumistreeningud. Kuna odavise toimub ainult suviti, siis ettevalmsitusperiood algab rahulikult järjest koormusi tõstes. Detsembrist alustab Ta jõusaalis ja visketreeningutega. See on kahekuuline tsükkel, mis kestab jaanuari lõpuni. See hõlmab keskmise tugevusega treeninguid, mis on maksimaalselt 75% tugevusega
Aga kui ta 2012 tuli noorteolümpial kaheksandaks, siis tänavu andis juunioride MM 35. koha. Näed probleemi? Tänavune hooaeg on eri rida. Lund oli vähe, lisaks jäi Andreas talve hakul korra haigeks ja vormitipp saabus hilja. Vastu kevadet suusatas ta Skandinaavia parimatega ühte auku. Vahe ei hirmuta. Andreas sai väiksena stardiedu ja et me pole teda forsseerinud, siis ongi teised nats ette jõudnud. Palju nemad forsseerivad, ma ei tea, aga kindlasti on norralaste trennid lühemad ja kiiremad. Meie jõuame koormuslöökideni meesteklassis. Andreas saab kohe 20. Sina tulid aasta vanemana Albertville´i olümpialt 21. kohaga. Millal poeg ,,graafikusse" peaks jõudma? Mulle sattus toona enne olümpiat eriti heade laagrite ahel, mul vedas. Edetabelis ma nii kõrgel polnud. Andreasel on kindlasti aega. Andreas astus 2010 Norras Meråkeri spordikooli. Laitmatud olud? Väga head, mitte laitmatud. Miinusena ei saanud iga naks trenni minna, sest rajad
-mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne 30.09.2017 Süsteemiteooria Elus kui peres toimuvaid protsesse tuleb vaadelda vastastikmõjus Laps on 5 astmelises süsteemis (Iga aste on omavahel seotud ja muutus ühes süsteemis osas too mõju kõigile) nagu ring MIKROSÜSTEEM-kodu, pere, ise, sõbrad, mängukaaslased MESOSÜSTEEM- trennid, tervisekeskused, kool, (koolis head õp ja kodus pädevad vanemad, seda edukamad lapsed on) EKSOSÜSTEEM-vanemate töö ja rahulolu, vanemate sotsiaalsed suhted väljaspool kodu MAKROSÜSTEEM-väärtused, hoiakud KRONOSÜSTEEM-lahutus ja õnnetused Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Minu raamat algaks sellega kuidas elasime viiekesi väikses kahetoalises korteris linnast eemal ja üritasin õppida lugema. Kõik suved sai veedetud lõuna-eestis vene piiri ääres.
Turpakova. Tunde oli nädalas 3 ja tunnis me mängisime, võimlesime ja tegime harjutusi vahenditega ( palliga ). Keskkoolis ja güümnasiumis oli kehalise kasvatuse õpetajateks Aleksander Udalov. Tunde oli nädalas ka 3 ja tunnis me suusatasime, jooksime, mängisime korvpalli ja võrkpalli, tegelesime kergejõustikuga ja riistvõimlemisega ( harjutused poomil, kangil, rööbaspuudel ). Vaba aega oli vähe, sest suuremalt jaolt olid trennid. Vabal ajal lugesin raamatuid. Harrastuseks oli ristsõnade lahendamine. Koolis toimusid spordipäevad, suusavõistlused ja korvpalli võistlused. Samuti toimusid koolide vahelised võistlused ( kergejõustik, korvpall, ujumine ). Spordis olen alati silma paistnud nii oma tegevuse kui sportlike saavutuste pärast. Millal ja kelle innustusel te hakkasite sportima, kus ja kuidas ? Missugusesse spordiseltsidesse / spordiklubidesse te kuulusite
annaabi.ee 
