Tänavatants - Hip hop (0)

TÄNAVATANTS HIP-HOP
Kallid klassikaaslased, hea õpetaja. Seisan täna siin teie ees, et rääkida millestki, mis huvitab mind ka igapäevaselt ning millega tegelen vabal ajal, tavaliselt pärast kooli. Valides sobivat teemat, teadsin kohe, et hakkan rääkima tantsimisest. Täpsemini tänavatantsust.
Tänavatants on mõisteks tantsudele, mis on kujunenud väljaspool tantsustuudioid nagu näiteks tänavatel, kooli hoovides, pidudel, parkides jne. Kuulsamad tänavatantsud on näiteks steptants, rumba , tango, dancehall, diskotants, house ja hip-hop. Mina kavatsen rääkida aga Hip-hopist kui tantsustiilist, mis on tänu meediale noorte seas väga populaarseks saanud.
Kuid kui öelda vanemale generatsioonile, et tegelen tantsuga, loodetakse, et selleks on rahvatants või võistlustants. Kui jõuan mainida, et hip-hop, ei teata sellest midagi või heal juhul meenutatakse seda kui kottpükstega mustanahaliste meeste hüplemist. Minu soov on Teile, kallid klassikaaslased ja õpetaja, selgitada selle tantsustiili ajalugu, harusid ning sellest kuidas olen ise hiphopiga seotud.
Mis on siis see tants nimega Hip-hop? See on veidi vanem kui 30 aastat ning on hip- hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja-Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist . 1970-ndatel aastatel tekkisid uued stiilid nagu nt: popping, locking ja breikimine, mis on kõige kuulsamad hip-hopi liigid ning millega võisteldakse kõige tihemini.
Kuidas siis tekib uus tants? Mul on tuua näide Lockingu loojast, kelle nimi on Don Campbell . Ta oli mees, kes armastas tihti õppida ja harjutada tollase aja populaarseimaid tantse, kuid tema jaoks olid mõned kaasaegsed liigutused veidi liiga rasked ning nõudsid mõtlemistööd. Ta esines tänavatel, kus ta siis tuligi ta publiku ette ning tantsis, kuid vahepeal peatus , mõeldes järgmiseid liigutusi. Kahjuks või õnneks juhtus see tal väga tihti ning publik hakkas aegapikku tema üle nalja viskama. Tänu naljadele mis mõnitasid teda selle eest , et ta nn lukustus tantsu keskel ehk „ locked up“ inglise keeles, saigi tema tantsustiil nimetuse. Tõesti, nii see on, tantsustiil sai alguse ühe inimese oskamatusest, kuid nüüdseks on see väga populaarne . Väike seletus ka: Locking kui tantsustiil kujutab endast jäsemete kiiret liikumist, mis vaheldub järskude pausidega.
Seoses hip-hopi murrangulise populaarsuse süvenemisega on ka tekkinud murekohti. Hip-hopi treener Emilio Austin Junior väljendab end järgnevalt:
„Maailmas on palju oskamatuid, kes nimetavad end hip-hopi treeneriteks. Paljudel treeneritel pole aga selle ajaloost aimugi, lihtsalt õpetatakse põhilisi samme . Tantsuõpetajad õpivad videodest , aga nad ei tea kultuuri, mis selle stiiliga seondub . On levinud väärarvamus, et Britney Spearsi videotes nähtu on Hip-hop aga tegelikkuses pole see nii. Kahjuks on see stiil mõneti nn laialivalgunud. Paljud stuudiod aga ei huvitu sellest probleemist, sest hip-hopi trennid on suure eduga ning suure raha sisse toojad .“
Mina arvan, et kõige õigem viis alustada selle stiiliga on viies end kurssi selle ajaloo ning põhimõtetega. Tavaliselt peaks seda tegema treener, kuid alati saab ka ise uurida. Peale ajaloo tundmist ning veidi internetis uurimist saab aru, kas ikka stuudio pakub õiget hip-hopi trenni või hoopis oma varianti sellest.
Mis minule meeldib Hip-hopi juures on see, et see on muutuv tants. Nagu muutub ka muusika . Need liigutused, mis oli populaarsed vaid paar aastat tagasi, võivad juba praegu olla nn „vanad“, kuid samas jälle tuleb aina juurde erinevaid ning uudseid liigutusi. Individuaalselt vaadatakse hiphoppari tantsus tema erilisust , mitte seda, kuidas ta teeb samme, mis on kõigile teada.
Aga kuidas grupitrennis käies saab näidata oma individuaalsust? Trenn, kus vaid kavasid õpitakse on kindlasti kasulik, kuid individuaalne stiil kujuneb inimestel ajapikku. Oma erilisust näidatakse tavaliselt battlitel ehk duellidel või siis koos tuttavatega vabal ajal tantsides. Duellil on tavaliselt kaks inimest vastakuti, kes esinevad korda mööda oma vaba kavaga üksteise ees, näidates oma oskusi. Võitja valib kas publik või kohtunikud. Samuti saab võistelda ka kahestes paarides ning gruppides, kuid siis on juba vajalik eelnevalt kava välja mõelda. Kui võistlustantsus on omad kindlad reeglid, kuidas peab olema hoiak ning liigutused, siis hip-hopis on vastupidi, on võimalus mõelda ise liigutusi välja.
Mis on positiivne seoses hip-hopiga või tantsuga üldiselt, et seda võib harrastada kui hobi kui ka elustiilina. Seda võib võtta vabalt, positiivselt. Olen arvamusel, et tantsijat ümbritsev keskkond ning inimesed avaldavad suurt mõju tema tantsimisele. Kõige parem on kui õpitakse tantsima tuttavate keskel, kellest ajapikku saavad paremad sõbrad. Sest selliste inimeste keskel on kergem end avada oma tantsuga ning õppimist saadab positiivne tuju ja aura . Ka mina olen saanud tänu tantsimisele palju tuttavaid ning ka lähedasemaid sõpru, kellega jagame ühist huvi-huvi tantsu vastu.
Kuidas olen aga ise Hip-hopiga seotud? Tegelikult polegi ma tantsinud seda stiili rohkem kui 3 aastat aga see lühike aeg on tänu osavatele treeneritele mind väga harinud ning arendanud.
George Balanchine, kes oli üks 20.saj väljapaistvamaid venemaa koreograafe ütles:
„ Läbi tantsu saab muusika nähtavaks“
Kuigi ta oli balletikoreograaf, usun, et seda tsitaati saab ka kohandada tänapäevase tänavatantsu kohta. Pole vahet kas oskad tantsida või mitte, peaasi, et seda tehes oleks meeleolu hea.