Finantstöötajad, hinnatõus, tarbimisstruktuur (0)

Kontrolltöö
Kuidas on mõjutanud finantstöötajaete elu hinnatõusud? Kas on olnud vajadus või võimalus muuta tarbimisstruktuuri.
Finants ehk rahandus on ala, mis uurib ja annab vastuseid kuidas tekitada, liigutada ja kasutada rahalisi ressursse kindla aja jooksul, võttes arvesse riske. Finantsiga on seotud nii indiviidid kui ka ärid ja organisatsioonid .
Finants töötajate keskmine palk oli 2000.ndal aastal 10 889 krooni aga 2009. ndaks aastaks oli tõusnud see 21 205 kroonini. Seega on nende palk tõusnud 51,4%.
Alates 2000.ndast aastast kuni 2009.nda aastani on toidukaupade hind tõusnud 58%.
Alkoholi ja tubakatöödete hind on tõusnud 75% .
Riiete hind on tõusnud 26% mis ei ole väga problemaatiline palgatõusu arvestades.
Kuid seevastu eluaseme hind on tõusnud 145% ehk siis kiiremini ja rohkem kui palgad .
Vaba aja veetmise hind on tõusnud 24%.
Hariduse hinna tõus on 80%.
Tervishoid aga 100%.
On valdkondi mille hinnad on tõusnud kiiremini ja rohke kui finantstöötajate palk seega tuleks nendes valdkondades säästvamalt tarbida või siis kuskilt mujalt kokkuhoidma. On olnud võimalusi muuta tarbimisstruktuuri. Vajadus tarbimisstruktuuri muutmiseks on vajalik siis kui ei tulda enam toime kättesaadava palgaga.
Milliseid muudatusi teeksid oma perekonna tarbimisstruktuuris hinnatõuse arvestades? Milline oleks uus tarbimisstruktuur?
Hindade ja palkade tase määrab ära ka tarbimisstruktuuri. Madalate sissetulekutega riigile, nagu ka Eesti, on iseloomulik toidukulude suur osatähtsus pere väljaminekutes.
Oma perekonnas saaks tarbimist vähendada näiteks trantspordi ja side teenustelt, vaba aega ja sporti saaks muuta samuti odavamaks, ka riiete ja jalaanõude pealt saaks kokku hoida. Mõnevõrra saab kokkuhoida ka toidu arvelt. Posti teenustelt saab samuti kokkuhoida.
Trantspordi kulud on tõusnud 39%. Nende kulude vähendamiseks saab sõita vähem linnasiseste trantspordi vahenditega. Kui on vaja sõita ainult paar peatust saaks minna jala mitte raisata sellejaoks üsnagi suurt summat raha. Jalutamine on ka tervisele kasulik.
Side teenused on läinud odavamaks 25%.
Vaba aja veemise kulutused on tõusnud 24% Vaba aja alla käivad näiteks reisid ja muu selline. Kui on raske aeg ja raha hakkab otsa saama siis ei ole hea minna kuhugi soojalemaale risile, seega vaba aega tuleb etteplaneerida ja kaaluda kõiki võimalusi kuidas saada odavamalt.
Sportimiseks ei ole vaja käija trennis vaid võid ka ise trenni teha ja ennast vormis hoida. Trennid maksavad päris palju aga kui sa ise kodus treenid, näiteks jooksed ja muud sellist, ei maksa need sulle midagi.
Riiete hinnad on tõusnud 26%. Riiete ja jalanõude pealt saaks kokkuhoida siis kui hooldada neid rohkem ja mitte vägapalju lõhkuda. Kui on väga suur rahapuudus saab osta ka kasutatud riideid ja jalanõusi mis on palju odavamad, aga alati ei pea ostma ka firmariideid vaid on olemas odavamad riided mis on samaväärsed kuid ilma märgita.
Kuna toidu hind on tõusnud 58% siis tuleb võimalikult vähe raisata või kasvatada ise igasuguseid juur ja puuvilju , saab ka nendepealt kõvasti kokku hoida. Rohkem tuleks eelistada ka kodumaiseid tooteid, mitte eelistada ilusate ja kirevate kirjadega välismaa tooteid. Kodumaised tooted on odavamad.
Uus tarbimisstruktuur oleks palju säästvam kui eelmine . Toitu kasvataks rohkem ise kui ostaks poest. Lehtede tellimine jääks samuti ära, sest internet on olemas ja neid saab lugeda sealt. Teeks veel palju muid muudatusi kuid need on põhilised tarbimise vähendamiseks.