riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamine. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele. Reisijaveo katkemine võib olla põhjustatud maantee-, mere- ja lennutranspordis enamasti halbadest ilmastikutingimustest. Regulaarne laevaliiklus sadamate vahel võib katkeda raskete jääolude tõttu, maanteeveod lumetormide tõttu, lennuveod aga enamasti raskete ilmastikuolude (torm, äike, udu jne) tõttu. Üha enam on reisijaveo katkemise põhjuseks autojuhtide streigid, streigid sadamates ja lennujaamades. Ohud võivad tekkida ka vale organisatsioonilise juhtimise teel ning konfidentsiaalsete andmete halb kaitsmine. Globaalselt vaadates on logistika valdkondadele ohuks majanduskriisid, poliitilised häired ning sellest tulenevad õigusaktide muudatused. Kõige suuremaks ohu tekitajaks on inimfaktor. 9. septembril 2001
Usaldusväärne Pakendi kulud on väiksed Kauba käsitlemine on kiire Puudused: Kallis veotariif Kõrge materjali ja energia kulu Ei ole keskkonna sõbralik Kauba kaal on väike Sõltuvus ilmastikust 15. Lennuvedude osapooled Lennufirmad Lennujaamad Ekspedeerijad 16. Õhutranspordi liigitus Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.) Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega) 17. Road Feeder Service Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). Eelised: Juurdepääsetavus Saadavus Paindlikkus Fiiderliiklus tüübid: toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline).
veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850. EUR kaubaalus = 0,4 LDM 740 kg. FIN kauvaalus = 0,5 LDM 925 kg. Poolaalus 0,2 LDM 370 kg 4.Veosed Puisteveod, tüki-,pikad-,raskekaaluslised-, suurermõõtmelised-.ümarpuit-,taara-,rikneva kauba-, vedelikuvceosed. 5
t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele. 14. Õhutranspordi eelised: a. väga kiire b. võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa c. ei ole vaja ehitada teid d. võimaldab vedada kaugele. Puudused: e. väga kallis f. sõltub ilmast g. ümberlaadimine 15. Lennuvedude osapooled a. Lennufirmad b. Lennujaamad c. Ekspedeerijad 16. Õhutranspordi liigitus a. Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.) b. Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega) 17. Road Feeder Service a. Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). b. Eelised: a. Juurdepääsetavus b. Saadavus c. Paindlikkus c. Fiiderliiklus tüübid: a. toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline). b
vahel, tootjatelt keskladudesse ja keskladudest jaotusladudesse? Põhiveod Terminal on üldjuhul veoahela sõlmpunkt, kustoimub kaupade ümberlaadimine edasisteks vedudeks Millist veoviisi iseloomustab loetelu: vedu otse saatjalt saajale, lühikesed veoajad, veoprotsessi paindlikkus ning mitmekesine veoinventar? Maanteeveod Millist veoviisi iseloomustavad kõrged veotariifid ja suur kiirus? Lennuveod Vedude korraldamise eemärgiks ei ole veoki võimalikult väike päevane läbisõit Mida ei tule arvestada marsruudi planeerimisel maanteevedudel? Kaubakindlustuse olemasolu Kes tohib osutada tasulisi veoteenuseid? Ettevõte, kes omab vastavat litsentsi ja veovahendi sõidukikaarti Millised ajakriteeriumi nõuded kehtivad tavaveosele? Vedaja toimetab veose kohale mõistliku aja jooksul
Võrgustikud peavad vastama väljakujunenud lennuvedude ja jätkuvedude graaikutele ning veeta- vatele kaubakogustele – igal kontinendil on suur piirkonnakeskus ja igas riigis lisaks oma sorteeri- miskeskus. Kullerveoirmade tegevuse kandva osa moodustavad lennuveod suurtesse jaotuskeskustesse ehk huubidesse. Õhtul tõusevad kullerirmade lennukid õhku ja toimetavad kullersaadetised siht- kohtade lähedusse hommikuse jaotuse tarvis. TNT Euroopa suurim piirkonnakeskus (huub) asub Ida-Belgias Liege’is, kuhu laskub kõikjalt Euroopast kümneid kaubalennukeid. Saadetised – autode