2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e
kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b tähendab Said to be (öeldud nii) ja s.t.c tähendab Said to contain (öeldud et sisaldab). 4. Mida tähendab mõiste "Puhas konossement" (Clean Bill of Lading)? Millise proitseduuri jaoks on selline dokument vajalik? Puhas konossement tähendab seda, et saatja sai kogu kaupa heas seisundis (pole kuskil kirjas kauba pakendis, et on olemas vigastusi) ja valmis seda kaupa vedama. Selline document on vajalik akreditiivi saamiseks, ilma puhase konossementita pole võimalik akreditiivi saada. 5. Milliseid dokumente tavaliselt lisatakse konossementidele? Tellimuskiri, liini töö üldtingimused, liini tariifid.
muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale
ELEA võeti FIATA liikmeks vastu 4.10.1995.a. FIATAsse kuulumine annab ELEAle ligipääsu ekspedeerimisalasele infole globaalses ulatuses, võimaluse anda välja FIATA multimodaalse transpordi dokumente täiendavaid võimalusi ekspedeerimisfirmade töötajate erialaseks koolitamiseks. Maist 1996 annab EEA välja FIATA multimodaalse transpordi dokumentide vorme: FIATA multimodaalse transpordi konossement (FIATA FBL: Multimodal bill of lading) FIATA veokiri (FIATA FWB Waybill) FIATA kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend (FIATA FCR Forwarder´s certificate of receipt) FIATA ekspedeerimisinstruktsioonid (FIATA FFI Freight forwarding instructions) ELEA tegevus Ekspedeerijate esindamine suhetes riigivõimuorganitega Tolli ja Maksuamet, ministeeriumite ja ametkondadega Osalemine ekspedeerijaid puuduvate seadusandlike aktide väljatöötamisel
LAEVANDUS MERETRANSPORT e. J ETRANSPORT MERE- e. LAEVANDUS J E- LAEVANDUS RAUDTEE TRANSPORT Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee transport on regulaarne ja ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks suurte vahemaade tagant. Eelised : · On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte- ja sihtkohtade vahel raudtee infrastruktuur ja terminalid peavad kindlustama kauba veo tooraineallika ja tooraine tarbija vahel. Vastasel juhul kaovad raudteetranspordi eelised. · Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi.
hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna- kutel tuli läbida tuhandeid kilomeetreid, vedades piiratud kandejõuga hobuvankritel kaasa sadu tonne toidumoona. Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli
(CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05.2010 Transport ETV0120 5 Rahvusvahelised konventsioonid (2) · Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine oli erilise riski tagajärg, mis on seotud järgmiste asjaoludega: varikatuseta lahtise transpordivahendi kasutamine, kui see oli eraldi kokku lepitud ja märgitud saatekirjas
kehtestamist, mis hõlbustaks majandusühenduse sisest transporti. Liberaliseerimise all mõeldakse vaba konkurentsi sisseviimist ilma mingisuguste takistuste ja piiranguteta FIATA Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige. EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust. GMT (Greenwich Mean Time) Kellaaeg 0-meridiaanil, mis läbib Greenwichi observatooriumit Londoni lähistel HBL (House Bill of Lading) Ekspedeerija poolt väljastatud konossement, mille originaaleksemplaride esitamise vastu vabastab ekspedeerija agent sihtpunktis kauba konossemendi esitajale. Hulgiladu Enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena Insourcing (Insourcing) Ettevõtte arenedes ja uute tegevuste lisandumisel väärtuahelas otsustatakse teostada kõik toimingud oma ettevõttes.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
