Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816 Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Tooraine ja materjal 12 336 Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 11 026 Tulud kaupade müügist 47 788 Tulud teenuste müügist 101 359 Töötuskindlustuse kulu 2 883 Töötuskindlustusmakse võlg 955 Valmistoodang 36 998 Võlg töövõtjale 9 801 AKTIIVA KÄIBAVARA SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sularaha kassas 22 816
Fourth level Transport Fifth level Alkoholi jatööstusliku Siirupi jäägid piirituse valmistamiseks Kariloomadele toiduks Suhkru tootmise tugevad küljed Varustajateks kohalikud farmerid, seega väiksem transpordikulu ja parem ülevaade kuidas ning mida kasvatatakse. Suhkrurootolmu kasutatakse kütusena. Puhastamata osa kasutatakse suhkruroo põldudel väetisena. Tekkib vähe saasteprodukte. Siirupi ja kristallide segu tsentrifuugimisest järele jäänud siirup läheb alkoholi ja tööstusliku piirituse tootmiseks ning kariloomadele toiduks. Suhkru tootmise nõrgad küljed Suhkrurootolmu kütusena tekkib jääkprodukt- tuhk. Transpordi saaste suur, kuna transporditakse laevadega pikkade vahemaade taha .
12 kaupa hinnaga 10 1 kaupa hinnaga 11 7 kaupa hinnaga 7 4 kaupa hinnaga 17 11 kaupa hinnaga 9 5 kaupa hinnaga 10 4 kaupa hinnaga 10 5. Leida optimaalsed transpordikulud. transpordikulu 12 kaupa hinnaga 10 120 1 kaupa hinnaga 11 11 7 kaupa hinnaga 7 49 4 kaupa hinnaga 17 68 11 kaupa hinnaga 9 99 5 kaupa hinnaga 10 50 4 kaupa hinnaga 10 40
Kuluartikkel Summa Arengufond Kultuurkapital KOV Hasart. Eratoetajad Piletitulu Omafinantseering Palgakulu 7000 4000 2000 1000 Ruumide rent 1200 1200 Kontorikulud/halduskulud 450 450 Toitlustamine 1100 1100 Transpordikulu 2000 2000 Majutus 3640 1000 1640 1000 Lektorite teenused 3100 1000 1000 1100 KOKKU 18490 2200 3000 5000 3640 1000 2100 1550
Poe kliendikaardi omamisel allahindlus 5%, kliendi sünnipäeval allahindlus 10%. Ka hooaegade lõpus hinnatakse kogu hooaja kaup alla kuni 50%..................................................................................................................................... 8 6.3.2. Hinnakujundus..........................................................................................................8 Toote omahinnale lisandub transpordikulu , käibemaks ning väike protsent ettevõtte arengu heaks........................................................................................................................8 6.3.3. Turustuskanalid.........................................................................................................8 6.3.4. Turundusteabe komponendid............................................................................................8 6.3.4.1. Müügi aktiviseerimine.................
Pakendijäätmete käitlemise kord Sisejuhatus – Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse,viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmejama. – Ühentavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamis kokku surutud. – Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ,veo käitluskohta ja taaskasu- tamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutus- organisatsioonid. – Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke ained siseldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused,arvetades „ Jää- tmeseaduses“ ja „ Kemikaaliseaduses“ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. – Tahatisrahata pa...
Teenuse müük Eur.Liitu (0%km) 98098 Maksuvaba müügitulu 43036 Muud äritulud Ümardused müügil 2 Realiseeritud kahjum val. Muut.müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud Konsultatsioonid, koolituste kulud 88620 ruumide rendi kulu 67360 ruumide komunaalkulud 196 autode kütuse kulu 31224 töölähetuse sõidukulud 24534 raamatupidamisteenuse kulu 24000 telefon, interneti kulu 9424
sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu. Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum
2 korda 09.august ja 30.august. Hind kokku 1500 EEK e 750.- EEK/ kord. · Vastavalt kehtivale seadusele ja hinnakirjale on muruniitmisega kulud alljärgnevad: · Tulumaks 23% so ca 345.- EEK (arvestamata kogu töötasule rakendatavat maksuvaba miinimumi proportsiooni kogu palga suhtes ja mahaarvamisi) · Sotsiaalkindlustusmaks 33% so ca 495.- EEK · Kogumispenson 2% so ca 30.-EEK · Töötuskindlustus 0,6+0,3= 0,9 % so ca 13,5 EEK · Transpordikulu ca 10.-EEK · Kütuse kulu ca 20.- EEK · Amortisatsioon ca 40.- EEK · Ettevõtte üldkulud · Puhkusereservi moodustamise kulud ca 1/11 kogusummast so 150.- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia
mj , . - emn e ij - tulemus; .Valiskeskkonna seisUndid - otsustaja. poolt mitt~uhita.vad ( mitt~Ojuta- tavad, mitta-reguleeritavad ) tegutsemistingimuaed, mis alternatiivide - kriteeriumid - osakaalud - piisiv- ja muutuvkulud - kogukulud - tootmismaht - asukoha koordinaadid - kaubakogused - veokulud Transpordikulu meetod - kaubakogused Hihtepunktis - tarbimismahud sihtpunktis - veotariifid Regressioonm udelid Eksperthinnangud Ekspert I)i 111);)llglll c KOll1plcks- meetodid Jl1celoc!,c1
6. Veo kestus ja hind Barcelona ja Narva vaheline kaugus on umbes 3500km ning ilma puhkeajata oleks sõidu aeg umbes 35h. Oletan, et autorongi keskmine kütusekulu on 35l 100km kohta. Selle oletuse põhjal on kogu kütusekulu 1225l. Kuna autojuht tangib Eestis ning liitrihinnaks on 1,2€, siis kütusele kuluv summa on 1470€ reisi kohta. Kuna tagasireisiks on haagisel uus veos, siis ei arvesta ma selle kulu telerite transpordikulu sisse. 5 reisiga kuluks kütusele 7350€. Kui autojuhi palgale kulub 1200€ ja päevarahade näol 800€ siis kokku kulub autojuhile 2000€. Kuludesse lähevad veel ka erinevad teemaksud, kokku suurusjärgus 250€. Seega on kogukuluks 9600€. Veo omahinnaks tuleb 2,7€/km. Ühe teleri veoks kuluv summa on 4,4€ (omahind). 8 7. Reisjate veo alused 7.1. Reisi planeerimine
Valmistoodangu tarne ootetunnid 5 * 250 *2 2500 pealepanekul 2 h ja mahalaadimisel 3 h kokku 5h , 2 vedu KOKKU 1920 23 620 Kui lihtsustatult on kalendrikuus 4 nädalat, siis 1 kuus oleks sisseostetud veoteenuse kulu 23 620*4=94480 + km = 113 376.- 11 Transpordikulu 94480 kuus, aastakuluga 1 133 760.-. Eeldusel et hind ei muutu ja tootmine saavutab täismahu 2012 aasta lõpuks siis kajastub täismahus veohind 2013 aasta kasumiaruandes. Arvestades kilomeetri hinna juurde ka ootetunni tasu tuli tegelikuks sõidukilomeetri tasumääraks 12.30 + km Praktikas võib vedude arv kujuneda siiski mõnevõrra väiksemaks kuna 1) Ainuüksi sõidusuundade ühitamisel saab kauba tarned kliendile ja tooraine
Kaudkulud ehk liitkulud, näide: eesti raudtee reisiplatvormide hoolduskulu eeldusel,et neid kasutavad ka edelaraudtee kui ka elektriraudtee. Ühis- ehk üldkulud, näide: raudtee-ettevõtja infotehnoloogiakulud 5. Logistikakulud Logistikakulud-– kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel- Mida kiirem transport, seda väiksem varude kulu ja seda suurem transpordikulu. Mida paremini teenindatakse kliente, seda suuremaks lähevad transpordi- ja käitluskulud ning alternatiivkulu väheneb. Mida kiiremini varud käibivad, seda rohkeb raha kulub, kuid alternatiivikulu puudub. Mida rohkem ladusid, seda suurem varude kulu, aga väiksem transpordikulu. Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO- FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et
Ma alustaksin tootmisega kodus ning kui kasum ja tootmine on suur, siis tulevikus võiksin rentida või osta ruumid kus tootmist jätkata. Konkurentideks on mul peamiselt suured poeketid, kus kookide valik on suur, kui minu tooted erinevad selle poolest, et klient saab ise valida koogi kujunduse, suuruse ning täidise vahel. Peamiseks sihtgrupiks oleks erakliendid, kes elavad Järvamaal, kuna nad peaksid ise kookidele järgi tulema ning seeläbi poleks transpordikulu suur. Et enda tooteid reklaamida, teen omale kodulehe ning reklaamin samuti ka kohalikes ajalehtedes. Iga koogi pealt teeniksin kasumit kuni 30 eurot (olenevalt kookide suurusele). Koogide algmaterjali ostaksin hulgiladudest kuna siis on see soodsam. Et äriga alustada tuleks mul raha küsida vanematelt, kuna kõigepealt on vaja osta köögitarvikuid, mis maksavad palju. Samuti enne alustamist tuleb mul taodelda tegevusluba ning järgida hügieeninõudeid.
Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Minu üleande puhul on tegemist lõhketööde ohutusega, ehk sisuliselt lõppkauba (purustatud materjali) vedu mul ei ole. Tarbija on Vasalemma karjäär, kellele ma teostan lõhketöid. Ainsad konkurendid minu puhul oleksid teised lõhketöid teostavad ettevõtted, nt Lemminkäinen, Intexler, Balrock. Antud juhul arvutan ettevõtete transpordikulu lõhkematerjali laost kuni karjäärini. Tabel 1 Keskmised hinnad Vasalemma karjäär B A Voglers Lemminkä KARJÄÄRID>> (mina) inen C Intexler LÄHTEANDMED Lõhkamise hind, eur/m3 0.72 1.00 1.30 Veohind, eur / km 0.38 0
järjestada neid tähtsuse järgi Puudused: 1.head modelleerimismudelid on kallid ja mudeli viiakse i-st) Ideaalseks asukohaks on see, kus objekti ja müügikoha vaheline kaalutud 1.4.Otsuste väljatöötamise lähenemisviisid. Struktuurne lähenemisviis- Nähtusi loomine on aeganõudev tegevus ja pole garantiid; 2.ei ole alati võimalik tõestada, et mudel vahemaa on väiksem. Transpordikulu meetod Transpordikulu meetod kuulub erikujuliste vaadeldakse koostoimes, süstemina. Määratakse nähtuste prioriteedid. Turundusalane vastab reaalse süsteemile; 3.võib olla ebatäpsem kui matem.analüüs; 4.praktikas leidab lineaarsete plaanimisülesannete hulka, mille lahendamiseks on loodud suhteliselt lihtsad lähenemisviis juhtimine on orienteeritud tarbijale
180 x 1 x 40 = 7200 kr müügitulu. Seega teenib 200 krooni sellise hindade suhte juures 4. Kui suured tiigid peaks rajama talunik, et poolenisti ekstensiivselt kodutiigi moodi karpkala kasvatades saada aastas 50 tuhat krooni tulu. Oletame, et kaheaastase 350g/tk kaaluva asustusmaterjali ostuks kulub 100 krooni/kg koos käibemaksuga, väljamüügi hind on 40 kr/kg. Mõõduka lisasöötmise jaoks teravilja ostmisele kulub 1 tonni saadud kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta. 1 hektarilt saab toodangut parimal juhul 500 kg, see toob 40 kr kg hinna puhul sisse 20 000 krooni Tootmiskulu on seejuures Söödale 750 krooni poole tonni tootmiseks Asustusmaterjali ostuks kulub 500 kg toodangu saamiseks on vaja 500 kala, kui igaüks kaalub lõpptoodanguna 1 kg, seega asustada tuleb umbes 10% kadu arvestades 550 kala 550tk x 0,35kg, see on 192,5 kg, ümardatult 200 kg. Kui asustusmaterjali
Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud. häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, *Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. *Transpordikulu- väheneb laude kasvuga *Kulu müügikaotusest- kelle Puudused: *kõrged terminalikulud *madal kättesaadavus/juurdepääs 58. Mis on jaotuskeskuse ülesanne? teenus aeglane kaotab läbimüügi mahtudes. *Transpordivalik- vähem *püsikulude suur osatähtsus *vähene paindlikkus Toimub kauba koondamine, komplekteerimine, sortimendi valik, ladusid, kaugemad veod
Normatiivne kassajääk, RÜ 80 Krediidiliin kasutatakse kuu algusest, tagastamine selle kuu lõpus, mil tekib kassas ülejääk Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6% Reklaamikulu, EEK 60 Kulum, % 25% Muud kulud (% müügist) 4% Kaupade üleminev varu, % järgneva kuu müügist 30%
ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta) Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg(osana aastast)) Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mille puhul on tänu nende kõrgele väärtusele transpordikulud väheolulised, üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud
1.4.3 kile tk 114.90 14.90 1.4.4 rull tk 2 4 8 1.4.5 teip tk 3 3 9 tegevuskulud kokku 3946,14 2Üldkulud 2.1 Transpordikulu h 4 25 100 2.2 Disainimise kulud h 10 0 0 2.3 Paigaldamise kulud h 20 0 0 2.4 üldtöö kulud h 250 0 0 üldkulud kokku 100 3Avapeo kulud 3
1. Ettevõtte ja töökoha ülevaade Firmast Kuressaares asuv Saare Ehituspuit OÜ on puittoodete müügiga tegelev firma. Ettevõtte kuulub ühte Reta Puit OÜ-ga ning mõlemate puhul on omanikeks Rein ja Andres Kirst. Nüüdseks on Rein Kirst tegevusest kõrvale läinud ja mõlema direktoriks on Andres. Eelkõige müüakse kohapeal saetud värsket ja kuivatatud saematerjali. Kuna viimane tuleb kohe kõrval asuvast samade omanikega firmast Reta Puit, on hinnad olematu transpordikulu tõttu soodsad. Saadaval on nii roovitused, lauad, prussid kui ka tugipostid. Sõltuvalt kauba minekust, olenevad ka saadaval olevad pikkused. Kohapeal on saetud ka servamata lauad ning tislerikuiv plank. On nii mändi, kuuske, tamme, haaba kui ka kaske. Enamik sisseostetud materjal on päris Eesti tootjatelt: AS Puumerkki, OÜ Puidukoda, AS Rait, OÜ Vesset, AS Kestvuspuit ja AS Imprest. Saadaval on sise- ja välisviimistluslauad (voodri- ja põrandalauad), höövelmaterjal ning immutatud puit
tuua müügipäeval ka lisa kaupa. Oluline ei ole siinkohal konkurentide hulk, pigem oskus jõuda kiirelt turule vajaliku kaubakogusega, hoides oma kulutusi seejuures võimalikult madalal. Jõudmaks esimesena turule on vajalik intensiivistada marjade valmimist. Selleks kasutatakse katteloori ja osalt kasvuhoonet, lisaväärtus on ka põllu asend päevase päikesekiirguse hulga suhtes. Konkurentsieelise tagavad madalamad kulud: geograafiline linnalähedus (madal transpordikulu), peresisene ja läheduses paiknev tööjõud. VI Finantsanalüüs Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna. Täpsema ülevaate kulude ja tulude käsitlemisest annab Tabel 7. Tabelis 3 on toodud ka esimese aasta turupäeva kulud, mis on madalamad, kui järgmistel aastatel
MetsaL: *metsatöötlemine *keemiatööstus *töötlev tööstus kvaliteediga ja vajaliku ajaga *Ostja peab teadma müüja *toodete jaotus finantsolukorda- kui käheb pankrotti, saab ostja kahju *müüja EhituseL: *ehitusmaterjalitööstus *ehitustööstus, ehitusplatsid asukoht- transpordikulu probleem (kiired tellimused) *ehituskaubandus 16. Mis on tipptäiustamine ja mis on selle analüüsi eesmärk? 9. Nimetage logistika arengufaasid. BM- On pidev, süsteemne arendusprotsess, mille puhul firma 1)Tootmiskeskne arenguetapp- pärast II Msõda 50.ndatel. kus:
Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu. Kasutatud internetiallikad: 1. Koonga valla kodulehekülg: http://www.koongavald.ee/ 2. Statistikaamet: http://www.stat.ee/ppe-51612 3. Veebientsüklopeedia Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Koonga_vald
3.7. Otsustage, milliseid kulutusi tuleb Teil sündmuse jooksul teha? Määratlege kuluühikud! Otsustage kui suur on kuluühikute arv Teie sündmuse puhul? Kulu liik ühikud Meeskonna töötasud Inimeste arv/tund, päev, kuu Konsultantide töötasud Inimeste arv/tund, päev, kuu Esinejate tasud Inimeste arv/tund, päev, kuu Transpordikulu Inimeste arv/ km Ruumi rent Ruutmeeter/kuu Meediakampaania Kampaania vorm, päev, kuu Kontoritarbed Tarbe liik/ tk arv Muu ...... ...... Kui olete täitnud kõik kursuse ülesanded, siis andke endale hinnang, kuidas oma isiklike eesmärkide täitmine õnnestus!
1) Laekusid põhitootmise kuluarved 80 80 2) Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena 30 3) Tasuti pangalaenu osamakse 50 4) Tasuti pangalaenu intressid 10 10 5) Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon 35 35 6) Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha 120 120 7) Laekus tarnijalt transpordikulu arve, tasuti kohe 93 93 8) Müüdi ostjale põhitootmise teenust krediidiga 131 131 9) Laekus väljaantud laenu osamakse 15 10) Osteti kaup, kanti soetamisel kuludesse 22 22 KOKKU 240 251 Küsimus: 1. Perioodi majandustulemus on? kasum11 10. Koostage rahavoogude aruanne kassapõhisel meetodil
Autode kütuse kulu 4,659 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5,663 Müüdud kauba kulu 5,896 Telefoni ja interneti kulu 5,903 Sotsiaalmaksu võlg 6,258 Autode kasutusrendi kulu 6,351 Intressikulud 6,406 Ostjate laekumata arved 6,702 Ruumide rendikulu 6,912 Võlg töövõtjale 8,168 Müüdud teenuste Transpordikulu kulu ja kaupade 8,822 materjalide müügil 9,189 Tooraine ja materjal 10,280 Ettemakstud rent 11,410 Masinad ja seadmed 15,267 Muu materiaalne põhivara 15,490 Palgakulu 17,159 Sularaha kassas 19,014 Valmistoodang 30,832 Tarnijatele tasumata arved 36,912
Asukoha valik koosneb neljast etapist: 1) valitakse asukoha hindamise kriteeriumid (tulu, sotsiaalsete teenuste hulk), 2) tehakse kindlaks tähtsust omavad tegurid, nt turgude asukoht või toormaterjalid, 3) leitakse alternatiivsed asukohad, määratakse asukoha regioon, määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti 4) hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid (kaalumismeetod, raskuskeskme meetod, tasuvusanalüüs, transpordikulu meetod, regressioonimudelid, eksperthinnangud). Peamiselt kasutatakse: 1) kaalumismeetod, mis hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades. Asukoha valimisel kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid sisendeid, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni vajadustest. Asukoha hindamiseks on vaja: 11 - määrata olulised kriteeriumid ( turu paiknemine, tooraine lähedus, kommunikatsioonid,
4 KULUD Kulu 40 Kaubad, toore, materjalid, teenused Kulu 4000 Müüdud kaubad soetushinnas Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4001 Tolli- ja maakleeriteenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4002 Materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4003 Tooraine Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4004 Väheväärtuslik põhivara Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4005 Töövahendid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4006 Transpordikulu kaupade, materj. soetamisel Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4008 Ostetud teenused, alltöövõtt Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4010 Masinate varuosad, remont, hooldus Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4015 Masinate, seadmete rent Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4030 Elekter Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4040 Muud põhitegevusega seotud teenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused
* Transiitteenus ühest riigist viiakse kaupa teise riiki läbi kolmanda riigi territooriumi. Logistika * Logistika tegeleb veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kuludega tarbijale vajalikku kohta. -) Suurendab: müügimahtu, turuosa, toodete ja teenuste sortimenti, kliendi rahulolu. -) Vähendab: tooraine ja pooltoodete varude mahtu ning nende laokulu, transpordikulu, tööjõukulu, juhtimiskulu. * Kolm etappi: -) Hankimine ehk tooraine ja pooltoodete omandamine ning õiges koguses, õigel ajal ja sobiva hinnaga töötleispaika toimetamine. -) Tootmine ehk sisseostetud tooraine juhtmine tootmis- või töötlemisprotsessis ettevõttes kuni valmistoodangu ladustamiseni. -) Jaotamine ehk toodangu või teenuse tarbijani toimetamine neid rahuldaval moel ja ajal ning sobiva hinnaga. Tervishoid
6. Riskianalüüs – ettevõtmise riskid analüüsitakse tavaliselt SWOT-meetodil. ETTEVÕTTE KÄIVITAMISE KULUD: 1. Ettevõtte registreerimistoimingud 2. Sobivate ruumide otsimine 3. Rendileping 4. Ruumide enda vajadustele kohandamine 5. Tegutsemiseks vajalike vahendite soetamine 6. Personali otsimine 7. Reklaammaterjalide valmistamine (ka reklaamikampaania läbiviimine) 8. Muud tegevuskulud (varem kajastamata, kuid vältimatud kulud, näiteks side- ja transpordikulu) 9. Kulude reserv – 10–20% kogukuludest 197 ÜLDTEADMISED ETTEVÕTJA MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA Eestis on maksundus tööandja ja töötaja vahel korraldatud nii, et töötaja ei pea muretsema maksude arvestuse ja tasumise pärast. Kõik maksud töötasu pealt peab arvestama, deklareerima ja tasuma tööandja.
märgistamine koordinaatide süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx ¦ (asukoha i koordinaat X kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Cy ¦ (asukoha i koordinaatY kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Ideaalseks asukohaks on see, kus objekti ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väiksem. y Transpordikulu meetod. Transpordikulu meetod kuulub erikujuliste lineaarsete plaanimisülesannete hulka, mille lahendamiseks on loodud suhteliselt lihtsad lahendusmeetodid. Transpordikulu ülesande matemaatiline mudel kirjeldab tavaliselt samaliigiliste veoste territoriaalset ümberpaigutamist. On olemas m lähtepunkti (tarnijat) Ai ja n sihtpunkti bj. On teada veose mahud lähtepunktides ai ja tarbimismahud
Õhutranspordi kasutamise puhul on transiidiaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5konteinerit veohinnaga 100 EUR/konteiner. Autoveo puhul on transiidiaeg 4 peava, miiinimum kogus 20 konteinerit eohinnaga 10 EUR/konteiner. Kauba säilitamiskulu on 25% keskmisest varude väärtusest aastas. Millise transpordiliigi kasutamine säästab rohkem kulusid ja miks? Arvutamiseks kasutatav informatsioon: TC=C(t)+C(i)+C(d) C(t)=Q*R C(i)=Q*P*I*T(a) D(d)=(Q(t)/2)*P*I, kus TC kogukulu C(t) transpordikulu C(i) transiidivarudega seotud kulud C(d) ostja varudega seotud kulud Q aasta vajadus kaubaühikutes R veokulu kaubaühiku kohta P kaubaühiku rahaline väärtus I säilituskulu, %varude keskmisest väärtusest T(a) transiidiaeg, väljendatuna päevades osana aastast Q(t) korraga veetav kogus kaubaühikuid Lennuk · C(t) = 1200*100=120 000 · C(i) = 1200*30 000*0,25*(1/365)=24 657 · C(d) = (5/2)*30 000 *0,25=18 750 · TC=163 407 EUR Auto
märgistamine koordinaatide süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx ¦ (asukoha i koordinaat X kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Cy ¦ (asukoha i koordinaatY kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Ideaalseks asukohaks on see, kus objekti ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väiksem. y Transpordikulu meetod. Transpordikulu meetod kuulub erikujuliste lineaarsete plaanimisülesannete hulka, mille lahendamiseks on loodud suhteliselt lihtsad lahendusmeetodid. Transpordikulu ülesande matemaatiline mudel kirjeldab tavaliselt samaliigiliste veoste territoriaalset ümberpaigutamist. On olemas m lähtepunkti (tarnijat) Ai ja n sihtpunkti bj. On teada veose mahud lähtepunktides ai ja tarbimismahud
Uue materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi 1.3. liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0,00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks 3. vajalike turundustegevuste läbiviimise kulud 0,00 0 3.1
liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Rakendustarkvara soetamise ja 3 arendamise kulud 0.00 0 3.1.
mitu alternatiivset ehituskrunti; 4) hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid Kasutatakse peamiselt: 1) kaalumismeetodit, mis hindab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid kulusid erinevates asukohtades; 2) asukoha tasuvusanalüüsi meetodit, mis on eri osa kasumiläve analüüsist; 3) raskuskeskme meetodit asukoha määramiseks üksikule laohoonele, mis teenindab paljusid müüjaid; 4) transpordikulu meetodit, mis seob materiaalsed kulud seadmete, tööjõu ja materjalide kasutamisega (siia kuuluvad ka riiklikud ja kohalikud maksud). Mittemateriaalsed kulud tulenevad paikkonna haridustasemest, ühiskondliku transpordi seisundist, ühiskondlikkust arvamusest, mis puudutab tööstusharu või firma tegevust, vaba aja veetmise võimalustest jne. Kaalumismeetod Asukoha valimisel kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid sisendeid, mis
materiaalne põhivara. XXXX OÜ materiaalne põhivara jaotatakse masinad ja seadmed ja muu materiaalne põhivara. Masinate ja seadmete alla kuuluvad sülearvutid ja muu materiaalse põhivara alla kuuluvad kontori inventaar ( printer/skänner/koopiamasin, töölauad jne). 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused 10 Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel on pandud
8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110 Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised. Kõik materjalide ja kaupade tarnete arved kinnitab juhataja, laoprogrammi sisestab laohoidja. Kõik materjalide ja kaupade ostuarved kontrollib ja sisestab raamatupidamisse raamatupidaja.
liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Rakendustarkvara soetamise ja 3 arendamise kulud 0.00 0 3.1.
Uue materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi 1.3. liisingu kulu 0 1.4. Kasutatud materiaalse põhivara kapitalirendi tüüpi liisingu kulu 0 Materiaalse põhivara soetamisega seotud 2. transpordi- ja seadistamise kulud 0.00 0 2.1. Transpordikulu 0 2.2. Seadistamise kulu 0 2.2. Paigaldamise kulu 0 Äriprojekti eesmärkide elluviimiseks 3. vajalike turundustegevuste läbiviimise kulud 0.00 0 3.1
GEOGRAAFIA 11.november . 2008 Rahvusvahelised firmad : Rahvusvaheline firma ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted , mis tegutsevad mitmes riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu ...
2. allahindlus tellimuselt 3. astmeline allahindlus 4. kaheosalised hinnad. Allahindlused mahult. Suures mahus ostvad tarbijad on tavaliselt hinnatundlikumad. Suurema koguse ostjaid on tavaliselt vähemkulukas teenindada. Müügi- ja teeninduskulud ei suurene üldiselt proportsionaalselt ostukogusega. Niisugustel juhtudel on allahindlus koguselt kasulik. Allahindlus tellimuselt. Sageli suureneb töötlemis- ja transpordikulu tarbija tellimuse suurenedes väga vähe. Seetõttu väheneb tellitud koguse suurenedes töötlemis- ja transpordikulu ühiku kohta. Sel põhjusel eelistavad müüjad üldiselt suuri ja harvemaid tellimusi sagedastele väikestele tellimustele. Niisuguste tellimuste soodustamiseks võimaldavad müüjad sageli ostetud koguselt allahindlust. Astmeline allahindlus. Astmeline allahindlus erineb tellimuselt teostatavast allahindlustest selle poolest,
2. allahindlus tellimuselt 3. astmeline allahindlus 4. kaheosalised hinnad. Allahindlused mahult. Suures mahus ostvad tarbijad on tavaliselt hinnatundlikumad. Suurema koguse ostjaid on tavaliselt vähemkulukas teenindada. Müügi- ja teeninduskulud ei suurene üldiselt proportsionaalselt ostukogusega. Niisugustel juhtudel on allahindlus koguselt kasulik. Allahindlus tellimuselt. Sageli suureneb töötlemis- ja transpordikulu tarbija tellimuse suurenedes väga vähe. Seetõttu väheneb tellitud koguse suurenedes töötlemis- ja transpordikulu ühiku kohta. Sel põhjusel eelistavad müüjad üldiselt suuri ja harvemaid tellimusi sagedastele väikestele tellimustele. Niisuguste tellimuste soodustamiseks võimaldavad müüjad sageli ostetud koguselt allahindlust. Astmeline allahindlus. Astmeline allahindlus erineb tellimuselt teostatavast allahindlustest selle poolest,
Suurimaks kuluartikliks pilliroo kasulikul kasutamisel ongi selle koristamine. Olemasolevad masinad on mõeldud peamiselt kas vee pealt roo lõikamiseks või jää pealt ehitusmaterjaliks sobiva pilliroo varumiseks. Ideaaljuhul saaks roogu lõigata jää pealt ja selle samas kohe ka pressida. Projekti käigus on plaanis teha lõikuskatseid olemasolevate masinatega. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. Pilliroo põlemisomadustest tema tuhasisaldus on 4-6 % ja selle sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge, peaaegu 1400 Co, samas kui näiteks õlgedel jääb see alla 1000 C o. Niiskusesisaldus varieerub suvise 60% ja südatalvise 14% vahel. Pilliroo, mille niiskusesisaldus on 14 %, ja hakkpuidu, mille niiskusesisaldus on 25 %, kütteväärtus on 13-15 MJ/kg
mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad. Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4] 11 Metsaressurss Üle poole Eesti metsaressursist on tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad
· kindlustada tegevuste lõpuleviimise eelarve ja ajaraamide piires; · hinnata tegevuste muutmisel finantstagajärgi. Kuluühikute kindlaksmääramine Eelarveprotsess algab iga tegevuse ja ülesande kogukulu arvestamisest. Selleks määratakse kõigepealt kindlaks kuluühikud. Näiteks tegevusega "koolitusprogrammi läbiviimine" seotud kulutused väljenduvad järgmistes kuluühikutes: · lektorite töötasu inimeste arv/tund, päev, kuu; · transpordikulu inimeste arv/sõitude arv/km; · majutuskulu inimeste arv/ööpäev; · koolitusruumide rent tund; · koolitusmaterjalide kulu lehekülgede maht/eksemplaride arv. Ühikute hulga määramine Järgmiseks sammuks on ühikute hulga arvestamine kululiikide kaupa. Eelarve struktuur ja ridade pealkirjad võivad olla väga erinevad. Kui formaat on koostaja enda otsustada, võib kululiike grupeerida sobivamana tunduva loogika järgi (enamasti on eelarve tabel
Niisiis tuleb porgand lõplikult koristada enne suurte öökülmade saabumist. Lehed lõigatakse tavaliselt ära noaga võimalikult juurvilja lähedalt, kuid nii, et juurvilja ei vigastata. Lehevarre tüügaste pikkus ei tohi ületada 2 cm. Turustamine Turustamine toimub eelkõige Võrumaa Taluturgu külastavatele inimestele. Turg on küll väike, aga seal pole suurt konkurentsi ja inimesi, kellel on soovi porgandi ostmiseks piisab. Võrumaa Taluturg on minule kõige lähem turg, ka on transpordikulu väiksem, kui viia oma tooteid valga turule. Ka on võimalus osta toodet ettetellimisel koha pealt. Väga palju tekib kindlasti ka praakporgandit, mida ei saa müügiks kasutada. Need porgandid lähevad metsloomadele toiduks, milleks koostan kohaliku jahindusliiduga lepingu. Müük toimub mitte ainult turule, vaid ka suuremates kogustes toitlustusasutustele ja koolidele. Klientide soove on mitmeid, enamus siiski soovib osta toodet pakituna ja pestult. Nendeks on
See ongi tihti põhjuseks, miks leidub neid, kes soovivad kasutada protektsionistlikke meetmeid. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 72 Loomulikud kaubanduspiirangud Senises käsitluses eeldati, et pärast kaubanduse algust toimub hindade võrdsustumine ja hakatakse kauplema maailmaturu hinna juures. Ent tegelikkuses ei toimu hinda absoluutset võrdsustumist, sest eksisteerivad ülekandekulud (näiteks transpordikulu). See tähendab, et impordile lisatud transpordikulu suurendab importkauba hinda, mille tulemusena importkauba hind on kõrgem kui maailmaturu hind. Esmaseks järelduseks siit on, et transpordikulud vähendavad väliskaubanduse mahtu ning ei võimalda hindadel tasakaalustuda. Kaubanduspoliitika eesmärgid ja vahendid Tehes otsust kaubanduspiirangute kasutamiseks, mängivad rolli kolm olulist tegurit: tootmistegurite jaotus, heaolu ümberjaotamine ning stabiliseerimine